Helen Eelrand.

Ellujäämiskursused Eesti üleminekukooli moodi

Helen Eelrand.
3 minutit
1251 vaatamist

„Kui muu ei aita, siis karju nende peale!“ soovitati noorele õpetajale, kes ei peljanud vene keelt oskamata ülikooli kõrvalt üleminekukooli tööle minna. Regina, kes tänases lehes meiega oma lugu jagab, seda õigeks ei pidanud, kuid tal polnud ka kelleltki küsida, kuidas enda jaoks uues olukorras toime tulla. 

Regina ei ole ainus, kes alustava õpetajana täiesti omapäi jäi. Tema saatusekaaslane Maria ei teadnud esimesel tööpäeval, millises klassiruumis tööd alustada – keegi ei pidanud vajalikuks talle seda kätte näidata. Teda ei päästnud ka vene keele oskus, kahe kuuga asendus töötahe täieliku läbipõlemisega.

Reginat ja Mariat ühendab asjaolu, et nad alustasid oma tööelu eestikeelsele õppele ülemineku ehk – olgem ausad – peataoleku aastal. Inimestel, kes pidanuks neile teed juhatama, oli endagagi tegemist. Millise kvaliteediga on haridus, kus tudeng peab oma põhitöö kõrvalt andma tunde aines, milles ta üldse pädev pole, on iseküsimus.

Distsipliiniteemad ja haridusliku erivajadusega laste individuaalse kohtlemise vajalikkus pole aga ainult üleminekukoolide mure – nendega põrkuvad alustavad õpetajad pea igas koolis. Kui lisanduvad veel algaja õhinast tingitud enesepiitsutamine ja oskamatus piire seada, tundub peaaegu vältimatu, et juba mõne kuuga tekib kahtlus, kas valitud sai üldse õige amet.

“Aga võib-olla noored just teavad, mida nad tahavad? Mis siis, kui neile ei sobi enese iga hinna eest surnuks töötamise kultuur või mentaliteet, et hariduslike eesmärkideni jõuab röökides

41 protsenti alla 35-aastastest Eesti õpetajatest soovib ametist lahkuda. „Noored jooksevad minema, nad ei tea ise ka, mida tahavad!“ kähvasid kolleegid ka Mariale, kes oli ometigi terve elu õpetajakutsest unistanud.

Aga võib-olla noored just teavad, mida nad tahavad? Mis siis, kui neile ei sobi enese iga hinna eest surnuks töötamise kultuur või mentaliteet, et hariduslike eesmärkideni jõuab röökides?

111 Eesti kooli on ühinenud alustavat õpetajat toetava programmiga, millel on oma kindlad põhimõtted. Tänases leheloos on need üles loetud. Rõõm on olla tunnistajaks, et nii mõneski haridusasutuses peetakse loomulikuks juhatada noorele kolleegile tööalaste õpetussõnade jagamise kõrval kätte printeri asukoht, pakkuda alustuseks madalamat töökoormust või – mis pole kaugeltki vähetähtis – teda edusammude eest tunnustada.

Kõike korraga ei pea jõudma, see pole võimalikki. Seitsme aasta eest õpetajana tööd alustanud Jaak Urmet alias Wimberg jagab tänases lehes oma kogemusel põhinevaid humoorikaid, kuid elutarkasid õpetussõnu, kuidas mitte lasta tekkida tundel, et aitab sellest pedagoogiametist küll.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Ellujäämisjuhised noorele õpetajale

Jaak Urmet, kes on kirjanikuna tuntud pseudonüümi Wimberg all, jagab noortele kolleegidele lahendusi, mis on temal aidanud seitse aastat…

3 minutit

Uju või upu! Ootamatud takistused röövivad noorelt õpetajalt entusiasmi juba esimesel tööaastal

Särasilmselt 1. septembril esmakordselt klassi ette astuv noor…

16 minutit

Koolijuhtide atesteerimine võimaldab neil süsteemselt areneda

Kas koolijuhtimise kvaliteeti parandab võimalus juht regulaarselt välja vahetada või süsteem, mis aitab tal oma…

8 minutit
Õpetajate Leht