Aule Kink.

Koolijuhtide atesteerimine võimaldab neil süsteemselt areneda

Aule Kink.
8 minutit
184 vaatamist

Eesti koolijuhtimises algas uus ajajärk, kui 1. märtsil 2026 jõustunud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus tõi kaasa koolijuhtide regulaarse atesteerimise. Eesmärk on toetada koolijuhtide professionaalset arengut ja seeläbi parandada koolide juhtimise kvaliteeti. Aeg-ajalt ikka küsitakse, kas uus süsteem suudab täita talle pandud ootused.

Praeguseks on atesteerimise läbinud 45 koolijuhti. Need koolijuhid läbisid atesteerimise Tallinna ülikooli arenguprogrammi raames ja koolijuhid kandideerisid sinna vabatahtlikult. Nad olid valmis oma juhtimismeetodeid analüüsima, tagasisidet vastu võtma ja professionaalselt arenema. Teisisõnu – nad uskusid programmi juba sellega liitudes.

Pole üllatav, et nende tagasiside on olnud hea. Koolijuhid on toonud esile, et atesteerimine pakkus võimalust oma tegevust süsteemselt mõtestada ning saada sisulist ja arendavat tagasisidet. Käivitunud on kolmas koolijuhtide arenguprogramm, kuhu on valitud 24 koolijuhti. Neist saavad ka tulevased atesteerimiseksperdid-koolijuhid, kes läbivad programmi käigus atesteerimise. Nii kujuneb järk-järgult ekspertide võrgustik, kelle ülesanne on aidata kolleegidel oma juhtimist analüüsida ja arendada. 

Seadus kehtib, aga atesteerimine alles algab

Seadusemuudatus jõustus juba 1. märtsil, kuid alles nüüd toimuvad esimesed atesteerimised tavapärase seadusjärgse protsessina.Uue korralduse käivitamiseks on pidanud valmistuma nii koolipidajad kui ka koolijuhid. Seadusekohaselt peavad hiljemalt 31. detsembriks 2027 atesteerimise läbima koolijuhid, kel on koolijuhi staaži oma koolis rohkem kui kümme aastat. Seega puudutab esimene kohustuslik atesteerimislaine just pikaajalise kogemusega koolijuhte.

“Pikaajaline ametis püsimine pole tingimata paigalseis. Kooli arenguks on vaja järjepidevust, usaldust ja stabiilsust.

Hoo sisse saamine on võtnud aega ja see on olnud põhjendatud. Koolipidajatel on tulnud läbi mõelda, kuidas atesteerimist korraldada, milliseid andmeid koguda, kuidas kujundada tagasiside koolijuhi tööle ning mil moel tagada, et kogu protsess oleks õiglane, sisukas ja arengut toetav.

Koolijuhtide professionaalse arengu süsteemne toetamine pole olnud kõikides omavalitsustes piisavalt tähtsal kohal. Alates 1. märtsist peab koolipidaja korraldama koolijuhiga igal aastal arenguvestluse. Esmapilgul tundub arenguvestluste läbiviimine iseenesestmõistetav. Kuidas saakski juhtida kooli arengut, kui koolipidaja ja koolijuht ei aruta regulaarselt eesmärke, tulemusi, ülesandeid ning juhi arenguvajadusi? Ometi on uuringud ja koolijuhtide enda kogemused osutanud, et nii mõneski omavalitsuses pole koolijuhtidega süsteemseid ja sisukaid arenguvestlusi peetud. 

See tõstatab küsimuse: kuidas oleme seni hinnanud koolijuhtide töö tulemuslikkust, kui alati pole kokku lepitud isegi selles, milliseid tulemusi neilt oodatakse?

Atesteerimine ei tohi olla üksik sündmus, mis toimub kord mitme aasta jooksul ja mille eel hakatakse koguma infot koolijuhi tegevuse kohta. Sisukas tagasisidestamine eeldab järjepidevat tööd. Koolipidaja ja koolijuht peavad teadma, millised on kooli strateegilised eesmärgid, milline on juhi roll nende saavutamisel ning millist tuge juht oma töös vajab. Just seetõttu on iga-aastased arenguvestlused atesteerimissüsteemi oluline osa. Arenguvestluse puudumine ei tähenda iseenesest, et atesteerimine oleks õiguslikult võimatu. Küll aga muudab see keerulisemaks juhi arengule õiglase ja sisulise hinnangu andmise.

Atesteerimine algab peeglisse vaatamisest

Koolijuhid, kel seisab ees atesteerimine, koostavad eneseanalüüsi. See on atesteerimisprotsessi esimene ja ehk ka kõige väärtuslikum etapp. Eneseanalüüs annab koolijuhile võimaluse vaadata oma tegevusele kõrvalt. Millised otsused on aidanud koolil areneda? Millised eesmärgid on saavutatud? Kus on olnud takistused? Mida oleks saanud teha teisiti? 

“Õpetajate tagasiside ei peaks olema hinnang koolijuhi isikule, vaid aitama mõista, kuidas tema juhtimine toetab õpetajate tööd.

Atesteerimiskomisjoni liikmed analüüsivad koolijuhi eneseanalüüsi kõrval ka koolipidaja tagasisidet. Koolipidajal on oluline roll ja vastutus täiendada koolijuhi eneseanalüüsi andmete ja tähelepanekutega, mis on kooli juhtimise kvaliteedi hindamisel kõige olulisemad ja kõnekamad, sealhulgas sellistega, mida koolijuht ise ei ole esile toonud. Seejuures on tähtis, et koolipidaja ei keskenduks üksnes juhtimise administratiivsele ja eelarvelisele poolele, vaid annaks sisulise ülevaate ka sellest, kuidas koolijuht suunab kooli põhitegevuse – õppimise ja õpetamise – arengut. Väärtuslik on näiteks õpetajate tagasiside, mis aitab mõista, kas koolijuhi seatud eesmärgid ja kirjeldatud juhtimisvõtted väljenduvad ka kooli igapäevaelus. Õpetajate tagasiside ei peaks seejuures olema hinnang sellele, kas koolijuht neile meeldib või mitte, vaid aitama mõista, kuidas tema juhtimine toetab õpetajate tööd, kooli arengut ja iga õpilase õppimist. 

Atesteerimiskomisjonide ülesanne ei ole pelgalt anda hinnang sellele, kas koolijuht on oma tööga hästi hakkama saanud. Olulisem on selgitada välja tema tugevused ja arengukohad ning anda tagasisidet, mis aitaks teha järgmisi teadlikke juhtimisotsuseid. Siin peitub üks oluline küsimus: kas koolijuhid julgevad oma eneseanalüüsis olla piisavalt ausad, kui nad ei tea, kuidas nende kirjeldatud raskusi või ebaõnnestumisi tõlgendatakse?

Arengut toetavalt saab hinnata üksnes usalduslikus keskkonnas. Kui koolijuht tajub atesteerimist võimalusena õppida, on ta tõenäolisemalt valmis rääkima ka keerulistest otsustest ja ebaõnnestumistest. Kui aga protsessi nähakse eelkõige kontrollina, võib eneseanalüüs muutuda saavutuste loeteluks. Seetõttu sõltub atesteerimise väärtus paljuski ka sellest, millised on pidaja ja koolijuhi suhted ning milline õhkkond atesteerimiskohtumistel valitseb. Atesteerimisekspertide koolitustel pööratakse sellele väga palju tähelepanu. 

Kuidas tagada koolijuhtimise kvaliteet ja järjepidevus?

Koolijuhtide atesteerimise ümber toimunud aruteludes on ikka aeg-ajalt kerkinud küsimus, kas valitud lahendus on parim. On neid, kelle arvates võiks koolijuhtide töölepingud olla tähtajalised ning teatud aja järel tuleks korraldada uus konkurss. Sellel seisukohal on oma loogika. Tähtajaline tööleping võimaldab perioodiliselt hinnata, kas kool vajab senise juhi jätkamist või uut juhtimisvaadet. 

Samas ei tähenda uus konkurss automaatselt paremat koolijuhtimist. Samuti ei tähenda pikaajaline ametis püsimine tingimata paigalseisu. Kool on organisatsioon, mis vajab arenguks järjepidevust, usaldust ja stabiilsust. Õppekava arendamine, koolikultuuri kujundamine ning õpetajate professionaalse arengu toetamine on pikaajalised protsessid, mille tulemused ei pruugi ilmneda ühe või kahe aastaga.

“Uus konkurss ei taga alati paremat koolijuhtimist.

Seetõttu peab iga kahtleja endalt küsima, kas koolijuhtimise kvaliteeti parandab rohkem võimalus juhti regulaarselt välja vahetada või süsteem, mis aitab tal oma tööd järjepidevalt paremini teha.

Täiesti nõus, et kõik ei sobigi koolijuhiks, ja seda tuleb tunnistada. Kas me ühiskonnana suhtume juurdekasvu uskumusega koolijuhtidesse samamoodi, nagu me ootame, et koolijuhid ja õpetajad suhtuksid õpilastesse? Rahvusvahelised kogemused ja uuringud annavad põhjust väärtustada koolijuhtide professionaalset arengut, tagasisidet ning juhtimispädevuste süsteemset hindamist. Otsuste tegemisel peaks lähtuma tõenditest, mitte üksnes veendumusest, et üks või teine juhtimismudel tundub õiglasem või tõhusam. Atesteerimise eelis seisneb selles, et see võimaldab ühendada koolijuhi töö hindamise tema professionaalse arengu toetamisega, säilitades samal ajal kooli jaoks vajaliku järjepidevuse. 

Atesteerimine on süsteemne tervik

Üks uue süsteemi tugevamaid külgi on asjaolu, et atesteerimisprotsessis arenevad kõik osalejad. Atesteerimisekspertidena tegutsevad koolijuhid saavad võimaluse analüüsida kolleegide juhtimistavasid, tutvuda eri koolide kogemustega ning mõtestada selle kaudu ka oma tööd.

Arutelude keskmes on koolijuhtimise põhiküsimused, nn õppimist toetavad juhtimisviisid. Kas kooli arengus on fookuses iga õpilase areng? Kas õppekava arendatakse teadlikult ja eesmärgipäraselt? Kas õpetajate ning teiste koolitöötajate professionaalne areng on toetatud? Milline on kooli õppekeskkond ja kuidas aitab see õppimisele kaasa? Nendele küsimustele ei saa vastata üksnes dokumentide või statistiliste näitajate põhjal. Need nõuavad sisulist arutelu, tõendite tõlgendamist ning valmisolekut vaadata koolijuhi tegevust eri vaatenurkadest.

“Koolijuhi eneseanalüüs on atesteerimisprotsessi esimene ja ehk ka kõige väärtuslikum etapp.

Oluline on ka koolipidaja õppimine. Atesteerimisprotsessis saab koolipidaja parema ülevaate sellest, millised on tänapäevase koolijuhtimise ülesanded ning millist tuge vajab koolijuht nende täitmiseks. Seejuures võib selguda, et mõne kooli arengut takistava probleemi lahendus ei sõltugi üksnes koolijuhist, vaid eeldab ka koolipidaja otsuseid. Kui protsessi käigus selgub, et koolijuhile pole seatud selgeid eesmärke, talle pole antud piisavalt tagasisidet või tagatud kooli arenguks vajalikke tingimusi, on seda oluline teada ka koolipidajal. Hea kool ei sünni üksnes heast koolijuhist. Selleks on vaja koolijuhi, koolipidaja ja koolipere ühist arusaama eesmärkidest ning vastutusest.

Esimesed koolijuhtide atesteerimised annavad põhjust mõõdukaks optimismiks, sest osalejate tagasiside on positiivne. Samas seisab süsteemi tegelik proovikivi alles ees. Oluline ei ole ju üksnes see, kas ja kui paljud koolijuhid on atesteerimise läbinud. Oluline on, et koolijuhid saavad tagasisidet, mis aitab neil oma tööd paremini teha. Samuti see, et koolipidajad hakkavad juhtide arengut teadlikumalt toetama ja atesteerimisel kokku lepitud arengueesmärgid jõuavad ka igapäevasesse juhitöösse. Ja mis kõige tähtsam – sellest võidavad õpilased.

Koolijuhtide atesteerimisega kujuneb esimest korda üle Eesti süsteemsem ühine arusaam sellest, mida tähendab hea koolijuhtimine. Mitte lihtsalt arusaam sellest, milline peab olema hea koolijuht, vaid teadmine, milline on hästi juhitud kool ja kuidas selle arengut ühiselt toetada. 

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Hingehoidja, mitte komakütt

Nädalase vahega oli kahel esinduslikul foorumil kõneks selle maa keele õpetamine – ootused eesti keele õpetajale ja tunnile. 

„See pidupäevapläma on ära tüüdanud,“…

2 minutit

See tundmatu paragrahv 44. Kui mõjutamine ei aita, tuleb menetleda

Õpetajal on kriimsilma kümme ametit, süütegude menetlemine nende hulka ei kuulu. Ometi surutakse seegi…

5 minutit

Demokraatiavõimeliseks peab inimene kasvama

Demokraatia on kui kultuurtaim, mis vajab hoolt ja toitu, aina uut ergutust ja impulsse, et elus püsida. Vististi…

14 minutit
Õpetajate Leht