Nädalakommentaar
-
Et laps ei läheks koolis katki
Väike sugulane läks esimesse klassi. Kuna ta elab minust saja kilomeetri kaugusel, õnnitlesin teda telefonis. Kuulasin muljeid ja imestasin, milline metamorfoos on poisiga tänu esimesele septembrile toimunud. Nagu võluväel on lasteaiajuntsust sirgunud koolipoiss. Enesekindlal ja rahuloleval häälel jutustas ta oma esimesest koolipäevast, aktusest, mis olnud liiga pikk (nagu esimese klassi õpilaste meelest ikka) ning klassijuhatajatunnist ja õpetajast, kes olevat väga…
4 minutit1 kommentaar -
Eesti hariduse tunnuslause on …
Esmaspäeval said esimest korda kokku Eesti uue brändi väljatöötajad. On hakatud kaaluma, kas oleks võimalik senised tunnuslaused „Welcome to Estonia” ja „Positively surprising” millegi parema vastu vahetada. Uued laused, kui need tulevad, peavad olema valmis Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks.
Tore, et asja on asutud ajama avalikult. Mina näiteks leidsin kutse osaleda arutluses Facebooki lugedes, panin ennast kohe vabatahtlikuna hariduse tunnuslause alla…
4 minutit -
Otsime õpetajat
Õpetajatest on Eestis krooniline puudus – sellest on kirjutatud varem ja kirjutatakse ka nüüd. Karta on, et kirjutatakse edaspidigi. Sellest on kujunenud igihaljas teema, nagu madal piimahind põllumeestel või roolijoodikute põhjustatud liiklusõnnetused meie maanteedel. Paraku ei saa ühtki neist teemadest maha vaikida.
Paljud koolid otsivad õppeaasta eel tikutulega uusi õpetajaid. Eriti hull on olukord saartel ja kaugemates maanurkades. Õpetajate Lehes on praegu kooliinimestele…
4 minutit3 kommentaari -
Hobiga tegelemine ei ole hulljulgus
Ma plaanisin kirjutada täna pagulastest, aga mu plaanid muutusid. Kirjutan hoopis Allanist. Allan oli minu klassivend. Allan oli mägironija. Kui minu plaanid vaid muutusid, siis Allani plaanid katkesid. Pühapäeval. Peruus. Jääsillal.
Allan oli teine, kelle me oma klassist kaotasime, kuigi meie koolilõpetamisest pole möödas 20 aastatki. Mõni aasta tagasi saatsime ära klassiõe Marilini, kes hukkus langevarjurina. Meie klassi saatus(t)e põhjal võiks…
5 minutit -
Ebamugavustsoonist välja
Pidevalt käib jutt, et vaja on lõpuks oma mugavustsoonist välja tulla. Et siis mugavustsoonist välja ja ebamugavustsooni sisse? Loogiline oleks kõigepealt siiski ebamugavustsoonist välja saada. Sest seda tsooni meil ikka on. Paljud pagevad väljamaale – mugavuspagulased, on nende kohta otsesõnu öeldud. Kuigi õigem oleks nimetada neid ebamugavuspagulasteks.
Laste jaoks on aga ebamugav koolis käia. TÜ ühiskonnateaduste instituudi teadlaste osalusel valminud laste subjektiivset…
4 minutit1 kommentaar -
Kolmsada pagulast – pedagoogiline aspekt
Kolmsada pagulast, keda Euroopa Liit meile kvoodi alusel pakub, tuleb muidugi vastu võtta. Kuid nende vastuvõtmiseks tuleb korralikult valmistuda.
Pagulased tuleb vastu võtta, sest kui inimesed on hädas, tuleb neid aidata. Seda on meile meie vanemad, õpetajad ja raamatudki alati sisendanud. Selline on meie kasvatus. Ja võib-olla tuleks tõesti vastu võtta isegi tuhat pagulast, nagu soovitab Siim Kallas, ja…
4 minutit1 kommentaar -
„Meestel on mõtted, naised lihtsalt räägivad”
„Sa oled nagu naine, sul pole ühtegi mõtet!” pahandas viieaastane poiss mängukaaslasega. Õpetaja teritas kõrvu: „Oot-oot, kuidas siis naistel mõtteid pole?” – „Meestel on mõtted, naised lihtsalt räägivad,” selgitas poiss.
„Naistel on ikka ka mõtteid, ja tarku mõtteid,” üritas õpetaja poissi naiste võimekuses veenda. „Näe, lätlastel on isegi president naine.” Kuid ega seegi suurt aidanud. „No lätlastel …”…
4 minutit -
Kuidas avada seifi?
Homme on ühe mu lemmiktelesaate, „Rakett 69” finaal, kus selgub, kes võidab 10 000 euro suuruse teadusstipendiumi. Eriti hea meel on selle üle, et üks teadusvõistluse finalistidest on Paide gümnaasiumi 11. klassi õpilane, 17-aastane Kaarel Siimut. Noormees ühest tavalisest koolist Eestimaa südamest, mitte „peenest” koolist pealinnast Tallinnast või peaga linnast Tartust. Ka Kaarli kaasvõistleja Karl Reinkubjas, kes õpib Tartu ülikoolis füüsikat, pole suurlinna…
4 minutit -
Väikesed venekeelsed eestlased
Möödunud nädalal kirjutas Neeme Korv Postimehes artikli „Venekeelsed eestlased”, kõneldes selles jalgpalluritest ja lõimumisest spordi kaudu. Ma ei ole kahtlemata kaugeltki originaalne, kui ütlen, et kõik saab alguse juba lasteaiast.
Kolm aastakümmet tagasi olid minu lasteaiarühmas Juri ja Lena, kes hoidsid omavahel väga kokku ja millegagi suurt silma ei paistnud – ma ei mäleta, et nad oleksid eriti kellegagi suhelnud, ega…
4 minutit -
Kui ei meeldi, mine ära
Sellist suhtumist on viimasel ajal tundnud lasteaiaõpetaja Reet, kellel sai aasta alguses lasteaias täis 38 tööaastat.
„Mul on vanemõpetaja kategooria, nüüd on viis aastat möödas ja oleks tulnud uuesti ametijärku kaitsta, aga direktor mind enam atesteerimisele ei lubanud, tõi põhjenduseks, et mul ei ole kõrgem, vaid keskeriharidus,” jutustab Reet, kes sai eelmise kuu palgapäeval kätte juba ka varasemast märksa väiksema töötasu. „Niigi…
4 minutit13 kommentaari -
Kätekõverdused on su teine nimi!
Riigikaitseõpetus muutub kõigile kohustuslikuks – nii kõlab uue koalitsioonileppe üks punkte. Krimmi poolsaar on okupeeritud, Donbassis on hukkunud juba tuhandeid inimesi, president Ilves on avaldanud arvamust, et Eesti vallutamisele kulub Venemaal neli tundi. Arusaadav, et sellises olukorras läheb mõte kohustuslikule riigikaitseõpetusele.
Kui aga pisut mõelda, on asi päris kole – riigikaitsja peab ju olema valmis tapma ja ka ise surma saama….
4 minutit -
Horisontaalne maailm, vertikaalne maailm
Eelmise aasta viimases Õpetajate Lehes kirjutas kasvatusteadlane Tiiu Kuurme inimese vertikaalsest ja horisontaalsest dimensioonist („Aja vaim ja vaimuta aeg”). Horisontaalse mõõtme all tuleks mõista toimetuleku kohustatust, s.o inimese toimetulekut ümbritseva tegelikkusega. Vertikaalne mõõde tähendab õilistada oma loomust, ületada iseend, leida ideaalid, teenida ilu ja headust, olla väärikas. Inimese osaks on jäänud siiski olla pigem ise toode/materjal ja tarbida teiste…
4 minutit1 kommentaar -
Lõpp aineõpetusele!
Soomlased ei väsi üllatamast. Ajal, mil meil nõuavad kõik endale tunnimahtu juurde ja tunniplaani püütakse järjest uusi õppeaineid sisse suruda – alates malest ja etiketist ning lõpetades ettevõtlusega –, on soomlased asunud täpselt vastupidisele teele ehk õppeainete kaotamisele, et hakata minema üle teemapõhisele õppele. Jah, alates augustist 2016 algab neil uue õppekava järgi teemapõhine õpe. Ühe teema raames õpitakse seal mitut ainet…
4 minutit8 kommentaari -
Konnanägu kõrgel kunstilisel tasemel
Olin ikka päris väike, kui nägin Kunda klubis nukulavastust „Sina minu jaoks”. Ma ei mäleta sellest peaaegu midagi peale pealkirja. See meeldis niivõrd, et jäi meelde. Selles oli intriigi ja sügavust. Arvatavasti sealt jäigi mulle arusaam, et teater tegeleb tähtsate asjadega.
See oli minu kõige esimene teatrielamus. Nagu psühholoogid väidavad, on igasugused esimesed väga olulised. Need määravad edasise. Minu esimene…
4 minutit -
Punapõsed või treenitud pöidlalihased?
Viimase talvenädala suvesoe on toonud lapsed kooliõuedele. Suurema osa aastast mööduvad enamikus koolides vahetunnid paraku koridorinurkades nuhvleid põrnitsedes ja sõrmelihaseid treenides.
Hoopis teine pilt avaneb aga Soomes: pikkadel vahetundidel on kõik lapsed väljas. Nii pakase kui ka palavaga. Ja kooliuksed on kinni, et keegi tuppa tagasi ei lipsaks. Ega nad tahagi. Kooliõuedel on palliplatsid ja mängijaid jagub. Või jalutatakse…
4 minutit2 kommentaari -
Kool ja kandidaat
Valimised on läbi – aeg on mõelda järgmiste peale. Väga suure tõenäosusega puudutavad need kooli ja kooliõpilasi rohkem kui kunagi varem.
Riigikogu jõudis mõni nädal enne laialiminekut vastu võtta seaduse valimisea kärpimiseks. Kui ka äsja valitud saadikud sama seaduse heaks kiidavad, jõustub põhiseaduse muudatus ja juba järgmine kord võivad hääletada ka vähemalt 16-aastased lapsed. Seega on 2017. aasta sügisel kohalikel valimistel paljudes koolides mitte…
4 minutit1 kommentaar -
Kes kaitseb lasteaiaõpetajat?
Ei oska arvata, kust on pärit eestlastele omane usk ja veendumus, et mujal on asjad paremini kui meil. Sellist suhtumist võib praegu märgata ka meie alushariduses, mida küll Põhjamaade, küll teiste riikide eeskujul reformitakse. Hoolimata sellest, et nii kohalikud asjatundjad kui ka kaugemalt külla sõitnud kinnitavad, et võiksime oma alushariduse taseme ja õpetajate ettevalmistuse üle uhkust tunda.
See oli mõni aasta…
4 minutit42 kommentaari -
Kas austuse eelduseks on hirm?
„Ma ei saa aru, tal poleks nagu vanemate vastu üldse mingit austust. Meie omal ajal küll nii ninakad ei olnud!“ Kas tuleb tuttav ette? Tundub, et viimasel ajal kuuleb selliseid avaldusi ja arutelusid üha enam ja täiesti erisugustes seltskondades. Kui varem on see olnud tavapärane vanemate inimeste seas – rohi on lapsepõlves ikka seda rohelisem, mida vanemaks sa saad –,…
4 minutit -
Kummist kool, mis paisub, aga ei paindu
Koolitunnid nii, nagu nad ajast aega on olnud, on igavad ja elukauged. Sellest on üha rohkem koole ja õpetajaid hakanud aru saama. Olukorda püütakse parandada ainete integreerimise, õhinapõhiste ülesannete, õuesõppe ning lugematute projektide ja kampaaniatega. Küll lähevad „Tagasi kooli” noored, siis energeetikud, EL-i ametnikud, IKT-spetsialistid. Comeniuse projektide raames õpivad noored tolerantsust ja kodanikuaktiivsuse tõstmist, Archimedes aitab teadvustada mitmekultuurilist haridust.
Ka…
4 minutit -
Loogika ohvrid
Lugesin hiljuti ühe Soome hariduskonverentsi materjale, kus hakkas silma lause: „Õpetajad teevad tihti järeldusi, mis on loogilised, kuid valed.” See lause tuli nagu iseenesest uuesti meelde, kui lugesin Praxise pressiteatest, et Eestis kukub igal aastal 20 000 õppijat koolist välja. Missuguste loogiliste, kuid valede otsuste ohvrid on need õppurid?
Poisid on loodud nii, et nad ei suuda hästi õppida, ja nii langeb mõnigi neist paratamatult…
4 minutit -
Kaks klassi ühe aastaga!
Lapsed, kellel läheb koolis kõik lihtsalt, võiksid läbida kaks klassi ühe aastaga. Eesti ajal juhtus ikka, et mõni laps võeti kohe teise klassi või viidi pärast esimese klassi lõpetamist otse kolmandasse. Enamasti tehti nii liitklassides, kus torkas hästi silma, kui noorema klassi õpilasele polnud ka vanema klassi ülesannete lahendamine probleem.
Meie tänane lasteaed võtab sisuliselt läbi kogu esimese klassi materjali. Enamik lasteaialastest…
4 minutit4 kommentaari -
Pilpa Kusti ja Ümera mees käisid koolis
Kuidas saab nii koleda nimega elada, ohatakse vahel, hoolimata vanarahva tähelepanekust mehe ja tema nime teemal. Minu meelest oleks õpilastele tore ülesanne uurida, miks ja kuidas inimesed endale just sellised perekonnanimed said. Vahel selgub vastus nimest endast, võtkem või Mäeltsemees.
Nimekoomika olevat algelisemaid koomikaliike. Algeline või mitte, nalja saab nimedega ikka. Ka koolis, ning enamasti üldse mitte pahatahtlikku.
See oli vist…
4 minutit1 kommentaar -
How to spikerdada
Meie ülikoolikursusel oli kaks superspikerdajat: üks kirjutas maha igal eksamil ega peljanud seda teha karmimagi õppejõu nina all. Kadestasime sellist nahaalsust ja ka imestasime – targa inimesena saanuks ta hakkama „puksimatagi”, aga ikka ja jälle kraamis oma tugivahendid välja.
Teine neiu, kes auditooriumi asemel rohkem võistlustel ja Eesti koondise spordilaagrites oli, ei hakanud spikrite valmistamisele aega raiskamagi, vaid laenas neid tolle targa kursuseõe käest.
Vaevalt…
4 minutit1 kommentaar -
Action jõuab kooli. Lõpuks ometi!
Eesti kooli üks suuremaid puudusi on kahtlemata see, et tundides aina räägitakse, kuid väga vähe tegutsetakse. Hoolimata sellest, et õpilasi huvitab just action, mitte rääkimine.
Tõsi, mõni õpetaja paneb vahel tundi minnes kummalise kübara pähe, tekitades sellega elevust. Teine hüppab füüsikaseaduse selgitamiseks õpetajalaualt alla. Selles on action’i tunnuseid. Kuid tegutseb ikkagi õpetaja, samal ajal kui õpilased peavad kõike ühe koha peal…
4 minutit