$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Arvamus

  • Kuri Kapitalist ja Vaene Poiss. Kes peaks noore arvutigeeniuse lugema õpetama?

    Elas kord üks korteri väljarentija, nimetagem teda näiteks Kapitalistiks, sest midagi erilist tegemata sai ta oma korteri eest üüriraha. Tuli selle Kapitalisti juurde üüriliseks üks poiss, nimetagem teda Vaeseks Poisiks, sest hoolimata pingutustest ei jätkunud tal kunagi raha. Kapitalist võttis Poisilt lepingule allkirjad ja hakkas üüriraha ootama.

    Poiss tegi tööd ja nägi vaeva….

    Rein Sikk
    4 minutit

  • Õpetajate palgatõusu koormat hakkavad kandma omavalitsused

    Õpetajate palk on Eestis liiga väike ja seda tuleb tõsta – sellest saavad kõik aru ja üldjuhul ollakse õpetajatega solidaarsed. Tüli tekitab võimalike katteallikate küsimus, kelle või mille arvelt peaks õpetajate palka tõstma. Haridus- ja teadusministeerium on seisukohal, et palgatõus peaks valdavalt tulema süsteemi seest, st teiste haridustoetuste ja kohalike omavalitsuste arvelt.

    Aluseks kallutatud analüüs

    Ministeerium selgitas…

    Andres Pajula, Tallinna haridusameti juhataja; Riho Raave, Tartu haridusosakonna juhataja; Andrus Haugas, Pärnu haridus- ja kultuuriosakonna juhataja
    6 minutit

  • Kiretult ja suurustamata õpetajate palgatõusust

    Õpetaja töötasutoetuse kasvu arutelu on tekitanud üksjagu segadust. Segi aetakse palgatoetuse kasv, mis tuleb järgmise aasta algusest, ning uus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, mis pole veel riigikogussegi jõudnud. Segi on aetud õpetajate tegelik palk ja alammäära garantiid. Riiki on süüdistatud lausa omavalitsuste rahastamise vähendamises. Kahjuks on keeruline rahastamismudel ja raha läbipaistmatu kasutamine vaid õli tulle valanud.

    Järgmisel aastal…

    Argo Kerb
    3 minutit
    2 kommentaari

  • Kes kaaperdas geograafia?

    Möödunud õppeaastal oli minu õpetatavas 7. klassis poiss, kes vastas küsimustele enamasti „ei mäleta”, „ma ei tea, sest seda õppisime me nii ammu”.

    Lapsel oli õigus. Geograafiatunde on 7. klassi riiklikus õppekavas planeeritud üks tund nädalas. Mäletan riikliku õppekava tegemist enam kui 30 aastat tagasi. Koos olid korraga kõikide ainete komisjonid, muusik Heino Kaljuste ütles, et kui koorilaulu jääb üks tund nädalas,…

    Sirje Viita
    3 minutit
    1 kommentaar

  • Raivo Juurak: Internet kui peidupaik

    Vahel muutuvad asjad iseenda vastandiks. Näi­teks kannab Taanis üks parempoolne erakond nime Vasak ja meie Reformierakond pole kuigi aktiivne reformija. Aga üllatav on, et isegi internet, millest pidi saama kõige avalikum paik meie avatud maailmas, on muutunud paljude jaoks pigem peidupaigaks.

    10–15 aastat tagasi usuti, et tänu internetile astub meie demokraatia pika sammu edasi, sest kõik muutub avalikuks. Tänu sellele…

    Raivo Juurak
    4 minutit

  • Kuidas muuta koolide rahastamist

    Uue õppekava ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamisega lisandus nii koolile kui ka koolipidajale mitmeid kohustusi, mille täitmiseks kulub raha. Üsna üheselt on öeldud, et riigil pole võimalik seda juurde anda. Seega tuleks riigi tasandil rakendada muid hoobasid, et koole toetada. Vastasel juhul ei ole võimalik õppekavas nõutut rakendada. Näiteks tuleb uue õppekava kohaselt käia varasemast rohkem õppekäikudel. Iseenesest on see…

    Maarika Niidumaa
    5 minutit

  • Karl Kello: Pildilt kadunud

    Kes on pildilt kadunud? Vastus: tööinimene. Kas keegi mäletab veel aega, mil meie nn kvaliteetpäevalehed kajastasid reaalset tootvat tööd tegeva inimese elu ja eeskujuväärivat töötegu? Kohalike superstaaride, suurpetturite, ärimeeste, näitlejate, lauljate … pihta ei saa küll ühtki halba sõna öelda, aga nemad ei tooda materiaalset rikkust. Meie ajakirjandus on ühtlasi liiga poliitiku- ja ametnikukeskne, nagu sedastab Rein Sikk, küllap ka enesekriitiliselt…

    4 minutit
    1 kommentaar

  • Avastusõpe annab võrdsed võimalused

    See, kui kõrge on temperatuur kõrbes või polaarjaamas, jääb paremini meelde, kui saad seda käega katsuda. Kuidas Päike eri kuudel Eestile paistab ja kui palju soojendab, on kohe näha, kui saad väikesele mudel-Eestile ise Päikese sisse lülitada, olgu siis jaanuaris või juulis.

    Energia avastuskeskus loob ja paneb katsetamiseks ja avastamiseks välja interaktiivseid eksponaate ning koostab teadusprogramme. Meile meeldib neid teha…

    Kertu Saks
    7 minutit

  • Algajate inimeste asi

    See on üks imeline asi, mida inimese aju teeb, kui ta näeb neid kummalisi kriksadulle, kirjamärke paberil või ekraanil. Keskmises tähestikus on neid paarkümmend ja neistki enamik üsna ühtsama nägu, võivad erineda vaid mõne kriipsukese või punktikese või konksukese poolest. Ja ometi saab neid kombineerides ära ütelda kõik. Teha asju arusaadavaks või päris arusaamatuks. Ülestähendamine, kirjapanemine, raamatusse raiumine, maailmakõiksusse paiskamine – mingi…

    Karl Martin Sinijärv
    4 minutit
    1 kommentaar

  • Aafriklane TTÜs: nõudke välismaalastelt eesti keele õppimist!

    Kui välismaalased tulevad Eestisse õppima, tuleks neilt nõuda riigikeele selgeksõppimist, leiab Tallinna Tehnikaülikoolis magistrantuuris õppiv Godswill Nkwusi Nigeeriast intervjuus Postimehe arvamusportaalile. Ta räägib ka, et on aidanud juba 11 kaasmaalasel Eestis õppimist alustada.

    Godswill Nkwusi, olete vist esimene nigeerlane TTÜs. Kuidas te Tallinna leidsite?

    Jah, olin esimene, kes Tallinnasse õppima asumise nimel tööle hakkas. Tean, et Aafrikast…

    3 minutit

  • Tänavale! Täna? Vale!

    On üleskutsete kõlamise aeg. On kõlavate üleskutsete aeg. On igav aeg valimiste vahepeal, ja see tekitab kärsitust. Mis võib olla küllaltki loominguline takkatorkija. Üleskutsed kõlavad, inimesi kutsutakse tänavatele, ja mõned inimesed võtavad kutset viisakalt kuulda. Isegi RSVP-d ei pea tegema (mis maakeeli tähendab teadupoolest Registreeruda Söögi Varumise Pärast, aga sööki meeleavaldustel üldiselt ei pakuta).

    Tänavatele minemisega on nii ja naa. Sisulises ja…

    Karl Martin Sinijärv
    4 minutit

  • Maailmanäitus ja koolitoit

    Kui me 2009. aasta tulikuumal juulikuul ametliku visiidi käigus Itaaliat külastasime, oli minu kavas põnev kohtumine sealses haridusministeeriumis. Tundsin huvi laste tervise, liikumise ja koolitoidu vastu ning sattusin sinna just õigel ajal. Minuga kohtunud ametnik oli äsja kätte saanud esimese üleriigilise laste terviseuuringu ja ei uskunud ise ka hästi oma silmi. Nad olid arvanud, et laste ülekaalu teema ei saa Itaalias…

    Evelin Ilves
    6 minutit
    1 kommentaar

  • Mõistetest ja mõistmatusest: uus sõnavara alandab kooli ja õpetajat

    Keele ja tegelikkuse seoseid uurivates filosoofilistes aruteludes püsib seisukoht, et keel loob tegelikkust. Milliste mõistetega tavatsetakse asjadest ja inimestest rääkida, see vormib pehmelt ja tasapisi viise ka nendest mõelda. See, kuidas mõtleme, suunab aga otsuseid ja tegusid, mille kaugem tagajärg on areng või allakäik.

    Läbi meie uue iseseisvuse aja on sellel inimelu alal, mida tähistame…

    Tiiu Kuurme
    9 minutit
    2 kommentaari

  • Virve Liivanõmm: Tited tulid vanasti tulimullast

    Teed metsaveeres väheke alet, pistad kapsataimed kuuma tuha sisse kasvama, varsti on nunnu valmis, seal all beebid istumas. Küllap me omal ajal seda ei teadnud ja tegime terve kooliga ühele tüdrukule ise lapse. Kõik koos korraga? Jah, direktor lõi terve koolipere saali seisma ja ütles, et me kõik oleme selles süüdi, et E. lapse saab, et tema…

    Virve Liivanõmm
    5 minutit

  • Hannes Tamjärv: Õhinapõhine õpe

    Oleme siin Rocca al Mare kandis algusest peale kokku leppinud, et iga õpetaja vastutus väljendub lisaks igapäevasele harimisele ja valgustamisele ka selles, et oma tegevust pidevalt peegeldada ja mõtestada. Mõtestamine on iseenesest juba oluline ja tihti viljakas tegevus, aga kui selle käigus ilmub välja mõni uuendus või täpsustus, siis seda parem.

    Viimase peegeldamise käigus leidsime end taas kahe probleemipuntra otsast, mis…

    Hannes Tamjärv, Rocca al Mare kooli asutaja
    6 minutit
    1 kommentaar

  • Lugev laps on aruka ühiskonna nurgakivi

    Üldine seisukoht on, et arvuti ja teleri kõrvalt loevad tänapäeva lapsed vähe, kui üldse. Kuuldavasti ei osata loetut analüüsida, selle üle arutleda ega kirjandeid kirjutada. Ma loodan, et see ei kehti kõigi kohta. Ise olen olnud lapsest saati paadunud raamatukoi ja üritanud lugemispisikut süstida ka oma kahele tütrele. Mingil määral võib ehk tõesti väita, et lugemus algab kodusest raamaturiiulist,…

    Maaris Aas
    7 minutit
    1 kommentaar

  • Aaviksoo: Kõrgharidusreform hakkab ülikoolidesse jõudma

    Paljude riikide kogemus tõendab, et sotsiaalse ja majandusliku edenemise üheks määravamaks teguriks on rahvusliku kõrghariduse konkurentsivõime. Kõrgharidus muutus möödunud sajandi kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel aastatel väheste elitaarsest privileegist kättesaadavaks suurele osale noortest. Meile jõudis see koos taasiseseisvumisega enam kui 20 aastat hiljem. Seni ühest ülikoolist ja viiest kõrgemast õppeasutusest koosnenud süsteem paisus kümne aastaga 49 kõrgkoolini. Üliõpilaste arv kasvas…

    1 minut

  • Maailmast ja vaatest

    Erakondlik ülbamine on lõpuks inimesi nähtavalt ärritama hakanud. Ja peale hakata ei osata suurt midagi. Mõni keskmisest reljeefsemate väljendustega, ent siiski viisakas arvamuslugu, pisut siirast hillitsetud muret hajusalt meediakanaleis laiali, isegi mõned külmale ilmale kohaselt mitte eriti rahvarohked meeleavaldused. Isegi ACTA (mäletate veel sellist asja?) tõmbas protestivaimu käredamalt käima, sest see oli konkreetne asi, praegune probleem aga näikse nii kõike- ja kõikihõlmav…

    Karl Martin Sinijärv, kirjanik
    5 minutit

  • Peter Singer: Ülikoolide kaudu edukate naiste vastu

    Princetoni ülikooli bioeetika professor Peter Singer kirjutab Eesti Päevalehes, et Iraani ülikoolides kehtiv keeld, mis ei lase naistel valida hulka erialasid, on diskrimineeriv.

    1 minut

  • On huvitav!

    Kollasemat karva ajakirjanduses näeb üha sagedamini teateid stiilis „N. N. kirjutas oma Facebooki lehel …”, misjärel tiražeeritakse tükikesi inimeste eravestlustest. Luba küsimata. Väga inetu. Ma saan muidugi kiusatusest aru ning annan sellele siinsamas ka järele. Nimelt kirjutas armas sõber ja tunnustet ehtekunstnik Julia Maria Künnap juhtivas suhtluskeskkonnas sedavõrd siira, vahetu ja aruka lisanduse pikemat aega kohuvasse kunstimõtiskellu teljel ilus-kole, moodne-vanamoodne jne, et ma ei…

    Karl Martin Sinijärv, kirjanik
    5 minutit

  • Koolitunnid Facebooki? Ei

    26. oktoobri Õpetajate Lehes kirjutab Rein Sikk („Kõik õpetajad, Facebooki!”), mis kasu võib endaga kaasa tuua koolipersonali Facebooki kolimine. Samas kirjeldab ta, kuidas ta ise osaliselt Facebooki vahendusel meediaõpetuse kursust läbi viis. On küll tore lugeda, mis kasu võib interneti ja modernsete suhtluskeskkondade kasutamine õpilase-kooli dünaamikasse tuua, ent kahetsusväärselt ei käsitleta artiklis piisaval määral Facebooki kolimisega kaasnevaid probleeme.

    Privaatsus. Ligipääs oma andmetele

    Õpetajate…

    Heiki Ojasild, Euroopa vaba tarkvara fondi ühinglane, Piraadipartei liige
    7 minutit

  • Õpikute kvaliteeti ei taga riik

    19. oktoobri Sirbi esiküljel on Vello Salo tsitaat: „Raamatuga raha ei tee, aga rahvast saab teenida.” Doris Kareva kirja pandud kõneluse samas lõigus, kust tsitaatki võetud, köitis tähelepanu kahe eri ühiskondliku süsteemi kirjastamisolude vastandus. Salo märgib, et omal ajal ei jõutud siinmail ära imestada, kuidas läänes saab raamatuid teha retsenseerimata ja kellegi (võimukandja?) trükiloata.

    Olen palju aastaid toimetajana tegelnud õppekirjandusega ja…

    Margit Ross, eesti keele õpikute toimetaja ja kaasautor
    8 minutit

  • Kas kaebamine on pahe?

    Küllap on igaühel meist koolipõlvest meeles, et kaebaja pole õige inimene. Mäletame, et kui kaebajat kiusati, siis ei astunud keegi vahele. Ja kui keegi näiteks spikerdas, ei andnud keegi teda välja, kogu klass vaikis. Solidaarne oldi spikerdaja, mitte kaebajaga.

    Seoses Silver Meikari parteist väljaviskamise ja Signe Kivile umbusalduse avaldamisega tulevad need episoodid „kuldsest lapsepõlvest” paratamatult meelde. Päris mitu mu head tuttavat on öelnud,…

    Raivo Juurak
    4 minutit

  • Jane Niit: estonglish kui uus suund Eesti kõrgharidusmaastikul?

    Kõrghariduses eesti ja inglise keele koos kasutamine tekitab tõsiseid probleeme ja kas äkki ka uue keele, muretseb TLÜ kommunikatsooni eriala magistrant Jane Niit Postimehe arvamusportaalis.

    Jane Niit, TLÜ magistrant
    1 minut
Õpetajate Leht