Arvamus
-
Õpetajate mängimata roll
Seoste loomine ehk Natukene pikemalt sellest, miks Eesti õpetajate liit 27. mail oma konverentsi pidas.
Küsida õppeaasta lõpus, kas õpetajal on veel mõni ülesanne täitmata, veel mõni roll mängimata, võib tunduda kiuslik, kuid Eesti õpetajate liidul oli oma 98. sünnipäeval konverentsile pealkirja valides hoopis teine mõte. Konverentsi pealkiri „Õpetaja mängimata roll” võib tähendada asjaosalistele vägagi erinevaid asju. See roll võib olla mängimata…
6 minutit1 kommentaar -
Seksi leidi, äkšn beibi
Nii tutvustas ennast üks kuueaastane missikandidaat ajal, kui Eesti Vabariigis korraldati missivõistlusi lasteaialastele. See meenus mulle, kui lugesin ajalehest, et action on lõpuks ometi jõudnud ka Eesti kooli. Maaletoojatena on tutvustatud noori õpetajaid, kes saanud vastava väljaõppe Ameerikas. Kui ma õigesti aru saan, siis on selle meetodi eesmärk tuua teatrimaailma tehnikaid ka kooliellu. Õpilane pannakse tegutsema mitte ettenähtud teksti alusel, vaid…
3 minutit -
Ettevõtlikkus on rohkem kui ettevõtlus
Ettevõtlikkust peetakse sageli vaid osa inimeste (õpilaste) omaduseks ning esmajoones seostatakse seda aktiivsusega ettevõtluse vallas. Sellisel juhul ei tasu oodata kõigilt oma (õpilas)firma loomist. Tegelikult tähendab ettevõtlikkus siiski palju enamat ning nimetatud eksiarvamusel olles võime juba eos piirata ettevõtlikkusega seotud omaduste arengut õpilastes.
Ettevõtlikku inimest silme ette manades mõtleme esmajoones võib-olla tõesti eelkõige hea äriideega firmaomanikule. Nii on varasemalt ka…
5 minutit -
Kauboiharidusele tagasi vaadates
Minevikul on komme käest kaduda. Ka tulevik veab meid tihtilugu alt. Täna, 14. mail aastal 2040, tundub sõna „haridusuuendus” tarbetu kordamisena, sest haridus uueneb nagunii kogu aeg, nii nagu tulevad uued inimesed, uued ajad. Kuis siis kool seda kõike pealt vaadata või kohal sammuda saaks?
Minu tänase ettekande teema turgatas pähe juba aastaid tagasi, kui lugupeetud kirjanik – jah, ka see…
7 minutit -
Ebamugavustsoonist välja
Pidevalt käib jutt, et vaja on lõpuks oma mugavustsoonist välja tulla. Et siis mugavustsoonist välja ja ebamugavustsooni sisse? Loogiline oleks kõigepealt siiski ebamugavustsoonist välja saada. Sest seda tsooni meil ikka on. Paljud pagevad väljamaale – mugavuspagulased, on nende kohta otsesõnu öeldud. Kuigi õigem oleks nimetada neid ebamugavuspagulasteks.
Laste jaoks on aga ebamugav koolis käia. TÜ ühiskonnateaduste instituudi teadlaste osalusel valminud laste subjektiivset…
4 minutit -
Keelekaste: Tuhkatriinud ja võõrasõed
Mõne sõnaga on omamoodi lugu: normingu, see tähendab õigekeelsusallikais fikseeritud normi kohaselt korrektset vormi sõnast teavad vähesed, samas kui mingi sellest hälbiv vorm on meie igapäevases kõnes ja kirjaski nii levinud, et seda on juba raske hälbeliseks pidada. Käime ringi, pruugime häirimatult, lausa aplombiga vildakut sõnavormi – ja oleme äärmiselt üllatunud, kui saame viimaks teada, et normeeritud kirjakeele silmis…
4 minutit -
Meie suurim vaenlane on julguse puudumine
Tartu Waldorfgümnaasiumi 25. sünnipäeval esines loenguga šveitsi päritolu vabakutseline pedagoogikalektor ja konsultant Godi Keller.
Alljärgnevalt mõned väljavõtted tema ettekandest, mis väärivad laiemat tähelepanu.
• Õpetamisel lähtun õpilaste küsimustest. Liiga tihti annab kool vastuseid küsimustele, mida õpilased pole esitanud.
• Kas lapsed õpivad piisavalt? Kuidas seda hinnata? Kõige lihtsam on mõõta faktide taasesitust. Mõõta saab ka matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamise õigsust ning kiirust….
3 minutit -
Noor õpetaja – närtsinud Tuhkatriinu lugu
Kallid õpetajad, kui teie oleksite tahtnud rikkaks saada, ei oleks te kunagi õpetajaks hakanud. Siis oleksite pidanud suunduma kas kinnisvara- või transiidiärisse. Just nii kirjutas majandusteadlane Andres Arrak loos „Karjäärinõustamine alaku lasteaias”. Ja eks see ole ka õige, kuid ideaalis pole rikkus ja raha ju oluline. Või siiski?
Mina lubasin endale kunagi hoopis teistel põhjustel kui raha ja rikkus,…
4 minutit -
Kodanikupädevusest: milliseid kodanikke me riigi arenguks vajame?
Poliitika ei ole kunagi huvitanud võrdselt kõiki õpilasi, kuid ehk väljendub kodanikupädevus hoopis muudes tegurites, mis motiveerivad suurema tõenäosusega praegusest suuremat hulka noori ühiskonnaelus kaasa rääkima.
Kodanikupädevust on kirjanduses nähtud kodanikukaasatuse sünonüümina. Noorte kodanikukaasatusele vihjatakse aga viimase aja kirjanduses kui modernse ühiskonna probleemile: paljud noored ei ole ühiskonnas toimuvast huvitatud, nende teadmised on küll pigem…
5 minutit -
Auto, tõusiku mõõt
Ühendkuningriigi valimiste suurimad läbikukkujad olid seekord teatavasti küsitlusfirmad, millest ükski ei suutnud ligilähedaseltki tegelikku valimistulemust ette ennustada. Aga see, et ennustamises vigu tuleb, ei muuda asja põhimõtteliselt. Metoodika on ju õige, aga inimese meel muutlik ning kaalutlusi, miks ta midagi ütleb või teeb, on hulgi. Arvamusküsitlustes, nagu nimigi ütleb, mõõdetakse arvamusi, mitte teadmisi. Küsitlustulemus on õige ka juhul, kui näiteks viiendik vastanutest…
5 minutit -
Kolmsada pagulast – pedagoogiline aspekt
Kolmsada pagulast, keda Euroopa Liit meile kvoodi alusel pakub, tuleb muidugi vastu võtta. Kuid nende vastuvõtmiseks tuleb korralikult valmistuda.
Pagulased tuleb vastu võtta, sest kui inimesed on hädas, tuleb neid aidata. Seda on meile meie vanemad, õpetajad ja raamatudki alati sisendanud. Selline on meie kasvatus. Ja võib-olla tuleks tõesti vastu võtta isegi tuhat pagulast, nagu soovitab Siim Kallas, ja…
4 minutit -
„Meestel on mõtted, naised lihtsalt räägivad”
„Sa oled nagu naine, sul pole ühtegi mõtet!” pahandas viieaastane poiss mängukaaslasega. Õpetaja teritas kõrvu: „Oot-oot, kuidas siis naistel mõtteid pole?” – „Meestel on mõtted, naised lihtsalt räägivad,” selgitas poiss.
„Naistel on ikka ka mõtteid, ja tarku mõtteid,” üritas õpetaja poissi naiste võimekuses veenda. „Näe, lätlastel on isegi president naine.” Kuid ega seegi suurt aidanud. „No lätlastel . . . .”…
4 minutit -
Keelekaste: Äpardunud ärinimedest
Emakeelepäeva eel juhtis keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk, sedapuhku Klassikaraadios, taas tähelepanu sellele, kui palju on meie avalikus ruumis inglise keelt. Tema sõnul häirivat see isegi välisturiste, kes ei saavat päris hästi aru, mis siin Eestimaal õige lahti on.
Märkimisväärse osa avaliku ruumi inglise keelest moodustavad ingliskeelsed ärinimed. Eesti turule toodud suured välismaised kaubamärgid, nagu National Geographic, Subway, The Body Shop –…
4 minutit -
Naljaga pooleks tõsi taga ehk Minu minaväärtus 60-aastaselt
Iga asja jaoks on oma koht ja aeg. Minu aeg Tallinna ülikooli tantsukunsti õppejõuna hakkab jõudma lõpule. Põhjuseks tähtajalise lepingu lõppemine ajaks, mil reorganiseerimise tulemusena kaob kunstide instituut ja mõne struktuuri liitmisena saab edaspidi veelgi paremini ja odavamalt. On’s selline kooslus võimalik?
Minul jääb pensionieani kolm aastat. Vanaema, ema ja isa olid minuvanuselt pensionil ning said…
5 minutit -
Integratsioon, kas vangistus või võimalus?
Integratsioon on pidev õppimine, mille külge oleme kõik aheldatud. On meie valik, kas tunneme end vangistatuna või usaldame ahelaid, mis kaasavad meid vedurina uutesse mängudesse. Kas lubame neil sikutada meid järgmisesse võlumaailma.
Isiksus rahvusega silmitsi
Meie rahvusriik toimetab eelkõige eestluse kasuks. Ometi peaks riik tagama kõigile seda riiki jaatavatele inimestele eneseteostuse võimaluse. Siit artiklist leiate Eesti ühiskonda sulandunud vene päritolu…
8 minutit -
Lugemisoskuse arendamine aineõppes
Suhtluspädevust määratletakse mitmes dokumendis – sealhulgas põhikooli õppekavas – kui teadmisi ja oskusi keelevahendite kasutamisest kuulamisel, lugemisel, rääkimisel ja kirjutamisel sõltuvalt keskkonnast ja suhtluseesmärkidest.
Keegi ei kahtle, et suhtluspädevusel on meie elus väga oluline roll. Suhtlemisoskused võimaldavad meil nii oma vajadustest teada anda, mõtteid edastada ja teiste inimeste käitumist mõjutada kui ka mõista ümbritsevas keskkonnas toimuvat, näiteks vestluspartnerit kuulates või ajalehti…
6 minutit -
Äpardunud sõjasõit
Kui ootad kirja, võib tulla see ka mulla alt, kuid ära usu, et saatmata jäi see, on laulnud Vello Orumets. Elan juba 17 aastat selle kirja saabumise ootuses. Jälgin uudiseid, kus kajastatakse rahva ja kitsamalt eesti meeste kaitsetahte tõusu, mõistan järgmise maailmasõja vältimatut lähenemist ja vajadust omagi veri isamaa altarile tuua. Ühesõnaga, sõtta tahaks. Aga näe, ei võeta. Kirja ei tule ega…
5 minutit -
Kuidas avada seifi?
Homme on ühe mu lemmiktelesaate, „Rakett 69” finaal, kus selgub, kes võidab 10 000 euro suuruse teadusstipendiumi. Eriti hea meel on selle üle, et üks teadusvõistluse finalistidest on Paide gümnaasiumi 11. klassi õpilane, 17-aastane Kaarel Siimut. Noormees ühest tavalisest koolist Eestimaa südamest, mitte „peenest” koolist pealinnast Tallinnast või peaga linnast Tartust. Ka Kaarli kaasvõistleja Karl Reinkubjas, kes õpib Tartu ülikoolis füüsikat, pole suurlinna…
4 minutit -
Õpipädevus enne ja pärast infotöötlust
Õpipädevus on õppekavas kirjeldatud üldpädevustest üks laiemaid, omades olulisi kokkupuutepunkte kõigi muude pädevustega.
Pädeval enesemääratlejal on hõlpsam olla hea õppija ning samas on õppijal, kes oskab end vajadusel pingutama sundida, kergem ka väljaspool õppimissituatsioone oma hoiakuid ja käitumist mõtestada ning suunata.
Oskused ja teadmised, mida õpipädevusena käsitletakse, on justkui kõigile väga tuttavad ning pikalt ka õpetajahariduses fookuses olnud – sh…
6 minutit -
Kaka ja kevad
Igal kevadel, kui toimub gümnaasiumi eesti keele riigieksam või vana nimega kirjand, tekib ka minul kihk riigi etteantud teemal midagi kirjutada. On ju minulgi selle eksami ajal kuus tundi ülejäänud maailmast eraldatud aega, mida vastastikku vahtimise peale on kahju kulutada. Ja kui arvutit eksamikomisjoni esimees surfamiseks kasutada ei tohi, siis kuus tundi kirjandi teemal mõelda ei keela keegi, nii et peas saab samamoodi…
5 minutit