Arvamus
-
Jaak Allik: Muutuv põhikooli- ja gümnaasiumiseadus vajab tugevat ametiühingut
Tutvustades septembri algul riigikogu kultuurikomisjonile põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse (PGS) kavandatavaid muudatusi, lootis minister Aaviksoo, et eelnõu võetakse aasta lõpuks vastu. Paraku kulges valitsusesisene kooskõlastamine loodetust aeglasemini ning dokument jõudis riigikokku alles jõulude eel. Omavalitsusliidud jätsidki seaduseparandused kooskõlastamata.
Analüüsides nüüd endale ametliku numbri (340 SE) saanud seaduseelnõu, ongi vast kõige huvitavam, millistele ministri lennukaist…
8 minutit -
Mida võib õppida PISA uuringust?
PISA 2009 tulemuste analüüsist* Eesti koolides selgus ootamatult, et väikese efektiivsusega koolides ootasid õpetajad, et eraldi makstaks iga tegevuse eest, mis pole otseselt seotud tunniandmisega. Nad pidasid protsessi olulisemaks kui tulemusi. Kõrge efektiivsusega koolides pidasid õpetajad oluliseks õpitulemusi. Nad leidsid, et täiendav tegevus on õpetajatöö osa, ega oodanud iga tegevuse eest eraldi tasu.
PISA uuringuist on teada, et kodude majanduslik, sotsiaalne…
10 minutit -
Rein Sikk: Kommunistid – kas peksta või hinnata?
Mäluvaramus sobrades jõudsin vapustava kogemuseni: kunagiste kommunistidega oli vaat et hõlpsamgi asju ajada kui mitmete tänaste ametnikega.
Olen juba nii vana, et varnast on võtta kogemusi 25 aasta tagusest asjaajamisest, nii on võrdlus toonasega loomulik. Oluline seegi, et ma pole kunagi soovinud oma ajakirjanikutöös piirduda pelgalt loo avaldamisega. Tahan, et asjad liiguksid, et lugudel oleks tulemus. Nii, reaalseid…
5 minutit1 kommentaar -
Karl Martin Sinijärv: Riigist ja rõõmust
Uus aasta põrutati kultuurisõbralike inimeste jaoks valla järjekordse hirmutamislainega. Vahva kultuuriminister andis Postimehele müriseva intervjuu, millest on välja loetud üht, teist ja neljandat, kaasa arvatud loomulikult seda, mida seal sugugi polnud, aga mis jube hästi müügiks läheb. Reljeefsete väljenduste häda on kord juba see, et need kipuvad sageli varjutama jutu tegelikku sisu. Vahel on see sisule kahjuks, teinekord…
4 minutit -
Triin Toomesaar: Eesti kool toodab PISA-testide kõrgetele tulemustele vaatamata alltöövõtjaid
Noored Kooli programmi kaudu Jüri Gümnaasiumis eesti keele ja kirjanduse õpetajana töötav Triin Toomesaar (SDE) kritiseerib ajalehes Postimees PISA-testi tulemuste ületähtsustamist ja leiab, et testidega mõõdetakse vaid seda, kuivõrd häid liinitöölisi kool toota suudab.
Eesti on juba mitu aastat saanud uhkust tunda oma kõrge positsiooni üle rahvusvahelise haridusuuringu PISA edetabelites….
2 minutit -
Saksa minister soovitab lastele õpetada kokkuhoidlikkust
Saksamaa tarbimisministri Ilse Aigneri arvates peaks koolides õpetama lastele, kuidas end ära majandada ja kokkuhoidlikud olla, kirjutab Postimees Focuses ilmunust Reutersi vahendusel.
“Lastele tuleb õpetada, kuidas tegelikus elus toime tulla. Nad peavad õppima, et ei saa elada üle oma sissetulekute,” lausus minister.
Aigner kritiseeris samas pankasid, kes teenivad laste pealt. Kui lapsevanem paneb oma lapse hoiupõrsa mündid panka…
1 minut -
Idee õpetajatele ja hariduse arendajatele, edendajatele
Mulle tundub, et viimasel ajal on kasvanud haridusliku erivajadusega ning madalama võimekusega õpilaste arv. Kõik see paneb suure koormuse õpetajale. Nimelt soovib õpetaja tulla õpilasele igati vastu ja teeb seetõttu lisakonsultatsioone, mis suurendavad oluliselt õpetaja töökoormust. Seetõttu on paljud õpetajad haiged, tööl käivad õpetajad asendavad haigeid õpetajaid, mis asetab veelgi suurema kandami õpetaja õlule. Väidan seda…
2 minutit -
Nii tore, nii tore ehk 25+ …
2012. aasta lõpul avastasin kohkumisega, et olen juba kakskümmend viis aastat õpetaja olnud. Järelikult on mul õigus-kohustus kirjutada nendest aastatest läbi oma s.t tavaõpetaja silmade. Kõik, mida allpool saab lugeda, ei pretendeeri absoluutsele tõele: tegemist on rohkem mälestuskildudega. Ja mälestustega on nagu on… Lugedes aastalõpu artikleid A. Ansipi ja S. Kallase mõtetega pidin kohendama natuke pealkirja ja ka oma mõtteid….
3 minutit -
Advendiaeg – keda või mida oodata?
Ootajale tundub aeg alati pikk. Eriti siis, kui on midagi head ja toredat oodata – siis vahel võibki seda „õiget” ootama jääda.
Valgeid jõule pole vist vaja enam oodata, sest lund on piisavalt – nii, et ka tagasilda tuleb vahel kasutada. Samas aga ootan ma valgust poliitikas ning poliitikute südametunnistuses. Mulle tundub, et erinevate mõttekodade läbiviijate eesmärk on jätta lihtrahvale…
4 minutit -
Jõulujutt
Viimati kirjutasin Õpetajate Lehele aastal 1995. Olime hakanud ilmutama „Eesti mõtteloo” raamatusarja. Hüüdsime siis kooliõpetajate ja teadusehimulisemate õpilaste poole oma soovi, et nad selles sarjas ilmuvaid raamatuid ja raamatuautoreid ning nende igaühe imeväärset mõtteilma hakkaksid tähele panema. Sarja valitud targad inimesed on kujundanud paljusid inimhingi, on kujundanud ümbrust ja ajalugu. Neid võib nimetada õpetajateks. Nad õpetavad oma eeskujuga, oma vaimse kiirgusega, oma suurusega. Raamatu…
7 minutit -
Kuidas riigieelarves õpetajate palgaks ette nähtud raha ikkagi kasvas?
Haridus- ja teadusministeeriumi ametnikud soovivad aasta viimases paberlehes ilmunud päevateemast ajendatuna suure segaduse vältimiseks veel kord selgitada õpetajate palgateemat ja palgaraha päritolu ning kasutust. Andkem neile see võimalus.
2 minutit -
Pidurdamatu progress
Jõulude lävel on paras pärida, kas inimkond on pärast Jeesuse sündi edasi arenenud. Kas edasi tähendab, et paremaks? Mille suhtes paremaks? Niisiis, kõigepealt tuleb silmitseda, kuidas arengu mõiste endaga lood on.
E. M. Cioran arutleb õelalt: „Progressiideega on nii, et ilma temata ei saa, aga ometi pole ükski saavutus ühemõtteliselt väärt, et temal pikemalt peatuda. Täpselt samuti on elu „mõttega”. Elul peab olema…
10 minutit -
Palk ja maks
Isegi veel täna, kõigest kümme päeva enne uue aasta algust, ei leidu terves Eestis ilmselt ühtki inimest, kes oskaks täpselt öelda, kui palju õpetajate palk mingis konkreetses koolis suureneb, ehkki terve 2012. aasta on hariduselu keerelnud õpetajate palganumbri ümber.
Ei tea seda haridusminister, vallavanem, koolidirektor ega ammugi mitte õpetaja, kuigi lugematud arutelud, konverentsid, seminarid, seaduseelnõud ja reformikavad on vähemal või suuremal määral olnud seotud…
4 minutit -
Põhja Konn ja põhiseadus
Mind on lapsest saati painanud, et mis asjad on õigupoolest need „pilves selgimised”, millega ilma raadiost alatihti kuulutatakse. Vaadeldes ühiskonnas toimuvat, muutub pilves selgimistega ilm märksa arusaadavamaks kujundiks. Segastel aegadel kipuvad tunded mõistusest üle käima, mõistus seevastu üritab tundeid alla suruda ka seal, kus ehk tingimata tarvis poleks, lühikese ajavahemiku vältel kohtab nii maapõhja needmist kui ka taevani tõusvat panegüürikat, lühidalt…
4 minutit -
Hoost ja andmisest
Toas on hea ja soe, kompuuter köeb, vürtsimahl kuumab sulnilt termostassis ja raamatud nihelevad hiirvaikselt riiuleis. Saab mõtelda ja kui veab, siis ka välja mõtelda. Vahepeal peab tööd tegema, aga see töögi on tubane ja seega üldjoontes väljakannatatav. Õues seevastu on olemuslikult ebamugav. Talv ei ole veel tüütusse faasi jõudnud, aga ega ikka iiales tea, kas parasjagu jäätab või sulatab, tuulab või…
4 minutit -
Uus rahajagamise kord seab ohtu õpilaste arengu
Viimasel ajal on kirjutatud tugiteenuse spetsialistide rahastamisega seotud küsimustest, kuid sisuliselt pole muudatusi seaduses põhjendatud. Keskendun küsimusele, miks oleks õigem pingutada selles suunas, et esmatasandi tugiteenused oleksid koolis iga päev kättesaadavad.
Oht õpilaste igakülgse arengu toetamisele
Seaduse tasandil on praegune seis Eesti ajaloo parim, see on kooskõlas nii uuemate suundumustega hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste arengu toetamisel kui ka nüüdisaegsete…
4 minutit -
Täpsustus haridusjuhtide protestile
Tallinna, Pärnu ja Tartu haridusjuhid heitsid eelmise nädala Õpetajate Lehes riigile ette, et õpetajate palgatõusuraha tuleb „omavalitsuste vahendite arvelt”. Väide ei vasta tõele, riik tõstab järgmisel aastal omavalitsustele antavat õpetajate töötasutoetust üle 11% − andes omavalitsustele haridustoetusse lisaraha ja võttes osa omavalitsuste kohustusi enda õlule. Oleme seda selgitanud lehtedes ning ka partneritega silmast silma vesteldes.
Heade haridusjuhtide artiklis on paraku…
2 minutit -
Jorss ja demokraatia
Une-eelseid mõttemänge: kujutan endale ette keskealist jorssi, kes omab seisukohti. Mitte liiga selgepiirilisi, ent see-eest vankumatuid. Jorsile meeldib õlu, eriti selline kangem, õieti meeldib talle palju õlut, eriti sellist kangemat. Mark ja maitse pole oluline. Jorsile meeldib Eesti, selline Eesti, nagu tema tahab, aga Eesti vabariik tema praegusel kujul ei meeldi jorsile sugugi. Päris kindlasti ei meeldi jorsile Euroopa, eriti Euroopa Liit….
5 minutit -
Kuri Kapitalist ja Vaene Poiss. Kes peaks noore arvutigeeniuse lugema õpetama?
Elas kord üks korteri väljarentija, nimetagem teda näiteks Kapitalistiks, sest midagi erilist tegemata sai ta oma korteri eest üüriraha. Tuli selle Kapitalisti juurde üüriliseks üks poiss, nimetagem teda Vaeseks Poisiks, sest hoolimata pingutustest ei jätkunud tal kunagi raha. Kapitalist võttis Poisilt lepingule allkirjad ja hakkas üüriraha ootama.
Poiss tegi tööd ja nägi vaeva….
4 minutit -
Õpetajate palgatõusu koormat hakkavad kandma omavalitsused
Õpetajate palk on Eestis liiga väike ja seda tuleb tõsta – sellest saavad kõik aru ja üldjuhul ollakse õpetajatega solidaarsed. Tüli tekitab võimalike katteallikate küsimus, kelle või mille arvelt peaks õpetajate palka tõstma. Haridus- ja teadusministeerium on seisukohal, et palgatõus peaks valdavalt tulema süsteemi seest, st teiste haridustoetuste ja kohalike omavalitsuste arvelt.
Aluseks kallutatud analüüs
Ministeerium selgitas…
6 minutit -
Kiretult ja suurustamata õpetajate palgatõusust
Õpetaja töötasutoetuse kasvu arutelu on tekitanud üksjagu segadust. Segi aetakse palgatoetuse kasv, mis tuleb järgmise aasta algusest, ning uus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, mis pole veel riigikogussegi jõudnud. Segi on aetud õpetajate tegelik palk ja alammäära garantiid. Riiki on süüdistatud lausa omavalitsuste rahastamise vähendamises. Kahjuks on keeruline rahastamismudel ja raha läbipaistmatu kasutamine vaid õli tulle valanud.
Järgmisel aastal…
3 minutit -
Kes kaaperdas geograafia?
Möödunud õppeaastal oli minu õpetatavas 7. klassis poiss, kes vastas küsimustele enamasti „ei mäleta”, „ma ei tea, sest seda õppisime me nii ammu”.
Lapsel oli õigus. Geograafiatunde on 7. klassi riiklikus õppekavas planeeritud üks tund nädalas. Mäletan riikliku õppekava tegemist enam kui 30 aastat tagasi. Koos olid korraga kõikide ainete komisjonid, muusik Heino Kaljuste ütles, et kui koorilaulu jääb üks tund nädalas,…
3 minutit -
Raivo Juurak: Internet kui peidupaik
Vahel muutuvad asjad iseenda vastandiks. Näiteks kannab Taanis üks parempoolne erakond nime Vasak ja meie Reformierakond pole kuigi aktiivne reformija. Aga üllatav on, et isegi internet, millest pidi saama kõige avalikum paik meie avatud maailmas, on muutunud paljude jaoks pigem peidupaigaks.
10–15 aastat tagasi usuti, et tänu internetile astub meie demokraatia pika sammu edasi, sest kõik muutub avalikuks. Tänu sellele…
4 minutit -
Kuidas muuta koolide rahastamist
Uue õppekava ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamisega lisandus nii koolile kui ka koolipidajale mitmeid kohustusi, mille täitmiseks kulub raha. Üsna üheselt on öeldud, et riigil pole võimalik seda juurde anda. Seega tuleks riigi tasandil rakendada muid hoobasid, et koole toetada. Vastasel juhul ei ole võimalik õppekavas nõutut rakendada. Näiteks tuleb uue õppekava kohaselt käia varasemast rohkem õppekäikudel. Iseenesest on see…
5 minutit
