Arvamus
-
Sünergialõke ei kustu
Kas kavalalt ajastatuna või kogemata kombel käivitus järjekordne riiklik suur ehitusprojekt võimuvahetuse hooajal, mil avalik tähelepanu oli koondunud majade asemel inimestele ja portfellidele. Idee on ju vana, pärinedes aastast 2006, mil Eesti riik kümbles külluses ja reedeti sadas vihma asemel selget raha taevast alla. Aga tööks läks nüüd ja ajakirjandus märkis rahandusministeeriumi väljakolimise kenasti ära. Ka paar kriitikanoolt lendas jälle märklauda, aga…
4 minutit -
Kooliaed kui väärtuslik õpikeskkond
Eestis on praegu umbes 30 kooliaeda, selgus Tallinna ülikooli kasvatusteadusliku bakalaureusetöö jaoks tehtud ülevaateuurimusest. Kas haridusuuendus ja muutunud õpikäsitus võiks tähendada sedagi, et kooliaedadele hakatakse rohkem tähelepanu pöörama, või kuuluvad sellised algatused pigem minevikupärandisse?
Küsimusele vastuse otsimiseks tuleb vaadata, kui populaarne on kooliaedade kasutamine mujal riikides, millistel eesmärkidel kooliaedadega praegu tegeldakse ning millised tingimused peaksid olema täidetud, et ettevõtmine oleks…
9 minutit1 kommentaar -
Kas „majanduse mootor” tõmbab koorma liikuma?
Eesti teaduse ja majanduse vahekorrast, õieti selle puudumisest on palju räägitud. Kakskümmend aastat teadusreforme, viisteist aastat EL-i toetust ja sadu „nutikaid” „nano”-strateegiaid – miski ei ole aidanud. Peaaegu kõik, mida on peetud märkimisväärseks, on tekkinud mitte tänu akadeemilisele keskkonnale, vaid pigem sellest hoolimata.
Üksikute erandite hinda ei soovi keegi välja arvutada. Eesti kodaniku jaoks võib TTÜ rektori (õigesti)…
3 minutit -
Konnanägu kõrgel kunstilisel tasemel
Olin ikka päris väike, kui nägin Kunda klubis nukulavastust „Sina minu jaoks”. Ma ei mäleta sellest peaaegu midagi peale pealkirja. See meeldis niivõrd, et jäi meelde. Selles oli intriigi ja sügavust. Arvatavasti sealt jäigi mulle arusaam, et teater tegeleb tähtsate asjadega.
See oli minu kõige esimene teatrielamus. Nagu psühholoogid väidavad, on igasugused esimesed väga olulised. Need määravad edasise. Minu esimene…
4 minutit -
Edgar Savisaar on punkrock
Edgar Savisaar on punkrock, ta on täis tuld ja päikesetorme, see pole kindlasti viimane kord, kui temast kuuleme. Aga: ilma temata on mäng teistmoodi, viletsam. Kui see juhtub – ma loodan siiski, et mitte – on Savisaare eemaldumine poliitikast nagu mõne kõige olulisema viguri mahatõstmine igavese male laualt. Kusjuures, see on mingis mõttes isegi ohtlik. Sest nood pisemad malendid võivad seepääle…
4 minutit -
Truudusetud
Seninägematult veidral viisil kulgevate koalitsioonikõneluste keskne märksõna on usaldus. Vahepeal teeb mõni kõneleja avalduse, et usaldust ikkagi ei ole, kuid mõne telefonikõne ja kiire kirjavahetuse järel antakse teada, et usaldus on taastunud ja läbirääkimisi saab jätkata. Millest erakonnad üldse räägivad, kui räägivad usaldusest?
Tegu peab olema millegi põhimõtteliselt muuga kui sellega, millele inimeste koostoimimine üldiselt on rajatud. Kui selline „usaldus”, nagu me näeme seda erakondade…
4 minutit -
Punapõsed või treenitud pöidlalihased?
Viimase talvenädala suvesoe on toonud lapsed kooliõuedele. Suurema osa aastast mööduvad enamikus koolides vahetunnid paraku koridorinurkades nuhvleid põrnitsedes ja sõrmelihaseid treenides.
Hoopis teine pilt avaneb aga Soomes: pikkadel vahetundidel on kõik lapsed väljas. Nii pakase kui ka palavaga. Ja kooliuksed on kinni, et keegi tuppa tagasi ei lipsaks. Ega nad tahagi. Kooliõuedel on palliplatsid ja mängijaid jagub. Või jalutatakse…
4 minutit -
Eriline-erilisem-erilisim
Viimase aja valitsused jätavad peagi troonile tungivale uuele mitmel elualal viletsuse – lammutatud-hävitatud piirivalve ja erivajadustega laste koolid vajavad otsekohe pärast valimisteatrit rahunemist ja eluterve pilguga ringi vaatamise järel taastamist. Kuni valimiste trikoovoorus puid ja maid kokku lubatakse, on meie valveta piir jumala hooleks ning eripedagoogid valmistuvad mornilt vaikides koolide sulgemise käsku täitma. Õiendada ei saa – riigikogu vahetumise käigus tõenäoliselt…
6 minutit -
Keelekaste: Millega võrdleksid keelt sina?
Nagu ikka, räägiti ja kirjutati möödunud emakeelepäeva paiku keelest vaata et kaks korda rohkem kui kogu ülejäänud aasta jooksul kokku. Arvajaid ja arutlejaid oli seinast seina, keeleteadlastest Jüri Mõisani välja.
Mõis teadis 14. märtsi Eesti Päevalehes palju reisinud mehena oma kogemustest rääkida, et meie kirjanikel ja ajakirjanikel tasuks orienteeruda inglise keelele, mis saja aasta pärast on kõigi haritud inimeste…
4 minutit -
Jätke see maa sisse!
Kirjutasin siin üks päev Bill Gatesile ja tema Melindale. Ja siis veel Wellcome Trusti ka. Lühidalt sellest, et need maailma suurimad fondid lõpetagu jama ja tõmmaku lähema viie aasta jooksul kogu oma raha, mis sinna paigutatud, maailma 200 suuremast fossiilkütuste alalt tegutsevast ettevõttest välja. Täpsemalt on asi nii, et minusuguste etturite asi on kaasa lüüa seal, kus suuremad ja jõulisemad midagi mõistlikku…
4 minutit -
Elu koos rohelistega
Erakond Eestimaa Rohelised kogus äsja riigikogu valimistel 0,9% häältest, mida on tervelt kolm korda rohkem kui möödunud kevadel Euroopa parlamendi valimistel. 3,8% häältest ja napp väljajäämine oli valus kaotus 2011. aastal, kui EER oli riigikogu eelmises koosseisus ja omas sellele vastavaid ressursse. Aga mida muud saigi valija arvata erakonnast, mis oma programmiliste seisukohtade elluviimise asemel pühendus isekeskis tülitsemisele?
Tollaste ettevaatamatute otsuste tõttu jäi…
3 minutit -
Kas haridustehnoloogia asendab mänguklotse?
Tehnoloogia on muutnud meie elu kergemaks, põnevamaks ja mugavamaks, kuid see võib olla ka probleem.
Näiteks meile nii harjumuspärastest telefonidest on saamas suur saasteallikas. Ainuüksi USA-s visatakse prügikasti 426 000 mobiiltelefoni päevas. Mobiiltelefoni tootmise ja äraviskamise tsükkel koosneb mitmest etapist, tootmisest, transpordist, müügist, lahtimonteerimisest, prügimäele viimisest ja kõik need etapid on seotud keskkonnakahjudega. Tooraine mobiiltelefonide jaoks saadakse Kongo Demokraatlikust Vabariigist,…
4 minutit -
Paar küsimust võõrkeeleõpetajate koolitamise kohta Tartu ülikoolis
Tänavu sügisest rakendatakse Tartu ülikooli õpetajakoolituse magistrikoolis uut võõrkeeleõpetaja õppekava, mille lõpetanu saab tulevikus õpetada kuni kolme ainet: kas ühte või mitut võõrkeelt või võõrkeelt ja mõnda teist humanitaarainet.
Uus õppekava on teretulnud mitmel põhjusel. Kõige selgem põhjus on muidugi koolivõrgu ümberstruktureerimise käigus ja õpilaste väheneva arvu tõttu tekkinud olukord, kus paljud õpetajad ei saa…
4 minutit -
Kool ja kandidaat
Valimised on läbi – aeg on mõelda järgmiste peale. Väga suure tõenäosusega puudutavad need kooli ja kooliõpilasi rohkem kui kunagi varem.
Riigikogu jõudis mõni nädal enne laialiminekut vastu võtta seaduse valimisea kärpimiseks. Kui ka äsja valitud saadikud sama seaduse heaks kiidavad, jõustub põhiseaduse muudatus ja juba järgmine kord võivad hääletada ka vähemalt 16-aastased lapsed. Seega on 2017. aasta sügisel kohalikel valimistel paljudes koolides mitte…
4 minutit -
E-Eesti müüt
Käisime sõber Wimbergiga seoses „Elamusaasta” projektiga just Tapal ja Tamsalus koolis külas. „Elamusaasta” on äge asi, aga korraldaja ütles, et see käik võibki jääda viimaseks – raha on nüüd läbi. Uued ministrid (kultuur ja haridus!) võiksid hea tahte märgina maha istuda ja leida võimaluse, kuidas üks inspireeriv ja loov projekt saaks jätkuda. Tuhanded särasilmad lõõmata!
Noored koolides olid ka ägedad – eriti Tapal küsiti…
4 minutit -
Eesti – Baltimaade tunnustamata kangelane
Te pole kunagi Eestis käinud? Peaksite kindlasti minema. Me just jõudsime sealt tagasi ja reisist jäänud soe tunne ei ole veel kadunud. Ei jõua ära oodata, millal tagasi Eestisse saame.
Eesti tagasihoidlike, sõbralike ja kõrgelt haritud inimeste saavutused on lihtsalt märkimisväärsed. Üliagarad haridustegelased tervest maailmast käivad alatasa Soomes, et saada teada, kuidas on neil õnnestunud PISA haridusuuringutes parimate eksklusiivsesse…
10 minutit -
Elu pärast rohelisi
Hoolimata kõigist Eesti nn rohelises liikumises osalenud keskkonnateadlike inimeste saavutustest läbi kolme või enamagi aastakümne, on võitlus puhtama maailma nimel poliitilise organisatsiooni kaudu jõudmas Eestis oma loogilise lõpuni. Valimistel sai erakond Eestimaa Rohelised kokku 5193 häält, millega osutus suhtarvuliselt kõige suuremaks kaotajaks – võrreldes 2011. aasta tulemusega teeniti vaid 23,6% häältest ning saadu (0,9% kõigist antud häältest) ei annaks välja ka üht…
4 minutit -
Teadus teeb nokiat
Eestlaste kujutlusvõimet ja lootusi kütnud Nokiast on „rahvusvahelistumise” käigus saanud ühtäkki marginaalne ja ebamäärase tulevikuga ettevõte. See sunnib teadus-tehnoloogilisi ideaale põhjalikult üle vaatama. Uuemal, atrade mõõkadeks tagumise ajal, on ka ühte protsenti riigi raha riskantne vanade kommete kohaselt akadeemilisele sektorile anda.
„Heureka” tekib termilise fluktuatsioonina ikka ühe nohiku peas ja ei allu hästi mingile parteipoliitikale ega riiklikele või rahvusvahelistele programmidele kui need ei…
4 minutit -
Kes kaitseb lasteaiaõpetajat?
Ei oska arvata, kust on pärit eestlastele omane usk ja veendumus, et mujal on asjad paremini kui meil. Sellist suhtumist võib praegu märgata ka meie alushariduses, mida küll Põhjamaade, küll teiste riikide eeskujul reformitakse. Hoolimata sellest, et nii kohalikud asjatundjad kui ka kaugemalt külla sõitnud kinnitavad, et võiksime oma alushariduse taseme ja õpetajate ettevalmistuse üle uhkust tunda.
See oli mõni aasta…
4 minutit -
Keelekaste: Neegrikuninga surm
Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat Leelo Tungal rääkis hiljuti televisioonis Soomes-Rootsis maad võtvast poliitilisest hüperkorrektsusest ja absurdini jõudnud lastekaitsest. Rootsi lapsel, kes tahab kooliüritusel kommi süüa või kirjanikuga pilti teha, peab olema lapsevanema kirjalik luba. Soome lasteaias keelati traditsioonilise jõulumüsteeriumi mängimine – see võib solvata neid, kes ei ole ristiusku, ja on lubatav vaid juhul, kui Jeesuslaps asendatakse lambatallega. Ja Soomes ei…
4 minutit