Arvamus
-
Laste igakülgne harimine – mitte üksnes riigi pärusmaa
Oleme Eesti Pandipakendis korraldanud juba kolmandat aastat järjest keskkonnahariduse projekte lastele ja noortele. Eesmärk on näidata neile pakendite taaskasutuse tähtsust. Programmi esimesest etapist 2012. aasta sügisel võttis üle Eesti osa 70 kooli, kes kogusid kokku ligikaudu 44 000 pandipakendit. Eelmisel õppeaastal käis meie korraldatud keskkonnatunnis ja ekskursioonidel Eesti Pandipakendi käitluskeskuses üle 3200 õpilase, kes nägid oma silmaga,…
2 minutit -
Üha enam lapsi vajab logopeedi abi
Maakondlikes Rajaleidja keskustes töötavad logopeedid, kes nõustavad õpetajaid ja lapsevanemaid ning tulevad tellimisel väikekoolidesse.
Igale vanusele on iseloomulikud teatud kõneoskused. Kui need jäävad millegi tõttu välja arenemata, tuleb pöörduda logopeedi poole. Koolieelikute puhul on üks pöördumise põhjustest kõnearengu hilinemine. Sageli esineb laste kõnes ka häälikulist asendamist ja ebatäpsust. Enamasti on see tingitud artikulatsioonilihaste ja keele liikuvuse häiritusest. Tuleb ette kinnist keelekida,…
4 minutit -
Identiteedikasvatus*
Eesti kultuuri keskne Collegium Estonicum on hea idee, aga tuleb olla valvel, et seda rajama hakates ei antaks käest ära kogu Eesti haridussüsteemi ja Eesti elu Eestile orienteeritust, nii et Collegium Estonicum muutub reservaadiks, mis vabandab välja Eesti elu ja kooli ingliskeelestamise.
Minu haridusideoloogia vaatepunkt lähtub identsusest, küsimustest „Kes ma olen?”, „Kes on eestlased?”. Eestlast ei saa defineerida eugeenika või antropoloogia kaudu, nagu…
7 minutit1 kommentaar -
Rong paremasse maailma
Kool on seni olnud olemuslikult prokrustiline, repressiivse loomuga – et mõõdame kõigile ühe vitsaga . . . . Muidugi on naljakas, et kuskil maailmas ei tohi lastele koolis anda liiga raskeid ülesandeid, sest need tekitavad emotsionaalseid pingeid. Et ameeriklased naljatavad, et kui mõnikümmend aastat tagasi küsiti neil matemaatikaülesannetes, kui palju farmer saagi müügist pärast kulude mahaarvamist teenib, siis praegu küsitakse: „Mis tunne on olla farmer?”…
5 minutit -
Tulistamisvaba kooli võimalikkusest. Kas tuleme toime?
Minu arutlus ei kuulu rubriiki „Meie ajal oli rohi rohelisem”. Ma ei arva, et minu kooliajal oli lapsel koolis õppida või õpetajal õpetada parem kui praegu. Samas tahaksin ma aru saada, mis tänapäeval viib selleni, et koolipoiss mõrvab oma õpetaja või kaasõpilased. Ka näiteks muidu nii turvalises Soomes. Kuid pangem tähele – seda ei ole juhtunud…
10 minutit -
Sõda – igavese rahu erivorm
Marssalikepikesi leidus Eesti sünnipäeval kõigi tähtsamate kõnemeeste paunas. Püüdes rääkida rahust, rääkisid nad sõjast. Sõjast, mida aina suuremate jõupingutustega muudkui ära hoitakse.
President kuulutas: „NATO liitlased on Eestis kohal. Eesti ja NATO julgeolek on üks tervik – NATO kaitseb Eestis iseennast. Euroopa ja NATO liitlased on julgeolekuküsimustes suuremal üksmeelel kui eales varem viimase veerandsajandi jooksul. Liitlasvägede tulek alliansi piiririikidesse on vastus…
5 minutit -
Kuhu kaob uudishimu?
Ühel päeval käisin lõunapausi ajal suppi söömas. Sain söögi kätte ja istusin laua taha. Minu lähedal toimetas koristaja, kes astus prügikasti juurde, surus jala pedaalile ning pistis kasutatud salvrätikute nutsaka justkui iseenesest üles tõusnud kaane alla. Samal ajal tuli sööklasse noor abielupaar väikse pojaga. 4–5-aastane poiss vudis sööklasse just sel hetkel, kui koristaja jalaga prügikasti pedaali vajutas. Selles tegevuses oli midagi, mis…
7 minutit -
Kas austuse eelduseks on hirm?
„Ma ei saa aru, tal poleks nagu vanemate vastu üldse mingit austust. Meie omal ajal küll nii ninakad ei olnud!“ Kas tuleb tuttav ette? Tundub, et viimasel ajal kuuleb selliseid avaldusi ja arutelusid üha enam ja täiesti erisugustes seltskondades. Kui varem on see olnud tavapärane vanemate inimeste seas – rohi on lapsepõlves ikka seda rohelisem, mida vanemaks sa saad –,…
4 minutit -
Eesti koolisüsteemist parandusettepanekutega
Veebiväljaannetes õpetajate ja õpilaste arvamusi lugedes jääb mulje, justkui oleksid Eesti haridusasutused, nende töötajad ja õpetamismetoodikad täiesti iganenud. Aga kuidas on teistes maades?
Alustasin oma kooliteed Inglismaal Londoni lähedal asuvas väikelinnas. Nelja- kuni seitsmeaastased käivad Inglismaal lasteaias-koolis, kus keskendutakse mängulisele õppele. Tähtsad oskused on seal joonistamine, oma mõtete väljendamine sõnades ja teistega suhtlemine. Selle järel lähevad lapsed üle algkooli….
6 minutit -
Kiidame õpetajat
Esimese poolaasta klassitunnistus tõi paljudesse kodudesse rõõmu. Kuidas sa jääd ükskõikseks, kui õpetaja kirjutab rida-realt lahti selle, kui tore laps sul on?
„Lugemist pead veel palju harjutama, sest maailmas on nii palju huvitavaid raamatuid, mis sinusugust toredat poissi lugema ootavad,” kirjutab õpetaja. „Sinu tähe- ja numbrikujud on õiged, tähed sujuvalt seotud ja kiri ühtlane . . . . oled matemaatikas väga tubli arvutaja, tead ja oskad kasutada…
5 minutit -
Praxise populismipraksis
Kord märganud Vanaisa, et maailma rahvaste hulgas sisukas mõttevahetus puuvilja- ja marjakasvatuse arengu üle soiku on jäänud. Kõik rääkisid ainult suhkrust ja fruktoosist. Et asja parandada, kuulutaski Vanaisa välja võistluse selgitamaks, kellel maailmas on kõige magusamad marjad ja puuviljad. Tulnud siis rahvad kohale suurte korvidega Ameerikast ja Aafrikast, Aasiast ja Austraaliast. Et võistlus ladusamalt läheks, võeti esmaseks sõelumiseks appi eksperdid ja…
4 minutit -
Keelekaste: See pagana toimetaja
Ega meid, keeletoimetajaid, väga ei sallita. Trügime teksti ja selle looja vahele, veame pühas ja puutumatus loomingus näpuga järge, vingume igasuguste pisiasjade kallal ning anname oma punast värvi pastapliiatsiga, mida tänapäeval asendab enamasti küll Microsoft Wordi funktsioon track changes, kirjutaja eneseimetlusele paraja tou.
Keelevalvurid (nii on mind tituleeritud, vist halvustavalt), tähenärijad, sääsekurnajad, juuksekarva lõhestajad, loopainajad (Sirbi teatritoimetaja Tambet Kaugema lahe sõnaleid)…
4 minutit -
Kummist kool, mis paisub, aga ei paindu
Koolitunnid nii, nagu nad ajast aega on olnud, on igavad ja elukauged. Sellest on üha rohkem koole ja õpetajaid hakanud aru saama. Olukorda püütakse parandada ainete integreerimise, õhinapõhiste ülesannete, õuesõppe ning lugematute projektide ja kampaaniatega. Küll lähevad „Tagasi kooli” noored, siis energeetikud, EL-i ametnikud, IKT-spetsialistid. Comeniuse projektide raames õpivad noored tolerantsust ja kodanikuaktiivsuse tõstmist, Archimedes aitab teadvustada mitmekultuurilist haridust.
Ka…
4 minutit -
Lugemise eesõigus
Andrus Kivirähk räägib lugemise kasulikkusest umbes sama visa järjekindlusega nagu Marcus Porcius Cato Vanem Kartaago hävitamisest. Üks tsitaat aastast 2013 (kuigi värskeim võiks pärineda Anu Välba eelmise nädala telehommikust): „Lugemine on privileeg, ülemkihi meelelahutus. On seda alati olnud. Matsid ja proletaarlased ju minevikus ei lugenud, nad ei osanudki.” (EPL, 07.12.2013) Selle jutuga võiks Kivirähk vabalt juhtida kirjanduse propaganda bürood, kui selline kirjanike…
4 minutit -
Koolirõõm sooteadlikkuse kaudu
Tuntud laulusalm ütleb, et tüdrukud on tehtud suhkrust, jahust ja maasikavahust ning poisid tiigrist, konnast ja kutsikahännast. Samast ideest kantud mõtteviis, mis asetab poisid ja tüdrukud eri maailmadesse, püsib visalt Eestis.
Mehi ja naisi, poisse ja tüdrukuid on kerge käsitada kahe erineva, sageli vastandlikugi rühmana ning seostada nendega erinevaid huvisid, oskuseid ja eluvaldkondi. Roosas kastis on emotsionaalsed ja sõnaosavad tüdrukud, kes…
7 minutit -
Kollilugude kadumise aegu
Eesti poliitikas on mingite müütide ja tabude murdmise/murdumise aeg. Nüüd tohib kõnelda Savisaarest, Kreeka kommunistidest, üldse pahempoolsetest, tohib kõnelda positiivselt . . . .
Ei-ei, neist on ikka tohtinud kõnelda, aga neid on olnud kerge ja popp tümitada. Kes tervemõistuslik ikka selle jamaga kaasa läheks, eks? Kes valiks populistlikke kibestunud poliitikuid, kes toetaks erakondi, mille põhimõtted meenutavad noid, millele just nagu tugines Nõukogude Liit?
Kusjuures siin…
5 minutit -
Loogika ohvrid
Lugesin hiljuti ühe Soome hariduskonverentsi materjale, kus hakkas silma lause: „Õpetajad teevad tihti järeldusi, mis on loogilised, kuid valed.” See lause tuli nagu iseenesest uuesti meelde, kui lugesin Praxise pressiteatest, et Eestis kukub igal aastal 20 000 õppijat koolist välja. Missuguste loogiliste, kuid valede otsuste ohvrid on need õppurid?
Poisid on loodud nii, et nad ei suuda hästi õppida, ja nii langeb mõnigi neist paratamatult…
4 minutit -
Oluline on õpilase hakkamasaamine edaspidi
Eelmise nädala Õpetajate Lehes ilmus artikkel „Kuidas läbikukkujatest lahti saada”, mis pani kaasa mõtlema.
Mulle meeldiks hindeid üldse mitte panna. Õppimine võiks olla õigus, mitte kohustus. Kes tahab õppida, see õpib nagunii, ja neil, kellega on vastupidi, on vaja aidata jõuda arusaamiseni, et õppida on vaja. Hindamisest siin kasu pole.
Praeguse hindesüsteemi (koondhinded 1–5) kohta arvan, et need on kõik…
2 minutit -
Õpetajate ettepanekud järgmisele riigikogule ja valitsusele
Eesti haridustöötajate liit on analüüsinud meie hariduselus toimuvat ja leiab, et järgneva nelja aasta jooksul tuleb Eesti hariduselus teha ära järgnev.
Õpetaja peab olema ühiskonnas väärtustatud. Rahvusvahelises haridusuuringus TALIS 2013, mille tulemused avalikustati 2014 suvel, selgus, et Eesti õpetajaist 86% arvates ei väärtustata ühiskonnas piisavalt õpetajate tööd. See peab lähiaastatega oluliselt muutuma.
Õpetaja peab olema hästi tasustatud….
2 minutit -
Kuidas juhtida keerukaid haridussüsteeme?
Paljud riigid seisavad silmitsi küsimusega – kuidas saavutada haridussüsteemide eesmärgid üha keerukamates tingimustes? OECD projekt „Keerukate haridussüsteemide juhtimine” kaardistab hariduse juhtimise praeguse olukorra ning pakub olulist mõtteainet ja õppetunde.
Viimastel kümnenditel on paljud riigid läinud üle detsentraliseeritud haridussüsteemidele ning andnud kohalikule tasandile ja koolidele suurema autonoomia. Mõnes riigis püütakse seda arengut tagasi pöörata ja anda mõni ülesanne tagasi riigile.
Kindel…
3 minutit