Arvamus
-
Eesti teaduskeel paneb muretsema
Meie põhiseadus kinnitab, et Eesti riigikeel on eesti keel, kuid kui jälgida riigis aset leidvaid protsesse, siis seda riigikeelt jääb järjest vähemaks. Nõukogude ajal avaldati eesti keelele survet väljastpoolt ja paljudes valdkondades sai põhiliseks töö- ja suhtluskeeleks vene keel. Olgu niisuguste valdkondadena ära märgitud sõjandus, lennundus, raudtee- ja meretransport. Pärast riigikeeleseaduse vastuvõtmist tuli nendes valdkondades hakata kõigepealt eesti keelt arendama,…
3 minutit -
Väärtuspädevus – mis see on ja kust tuleb?
Mida võis oluliseks pidada „Mandariinide” peategelane Ivo, kui ta lahingupaigalt kaks ellujäänut enda koju paranema viis? Ja Kaspar filmist „Klass”, kes klassikaaslase kiusajatele vastu hakkas? Sageli mõtleme väärtustest – sellest, mida inimene tähtsaks peab – alles siis, kui keegi käitub ootustele vastupidiselt või väljendab seisukohti, mis meie tõekspidamistest erinevad. Laste väärtuspädevuse arendamiseks tuleb väärtustele iga päev tähelepanu pöörata.
Kindlasti…
6 minutit1 kommentaar -
Madisoni mõtteroimad
Ajakirjandusele on ette heidetud, et ta vähetähtsast noorest provintsipoliitikust Jaak Madisonist põhjendamatu hiigeltähelepanuga müüti loob. Madison siin, Madison seal! Kangelasele endale paistab see meediasuhe mesinädalatena, toimetustele aga aina ilmsemini küpsuseksamina, mille lõpuks läbikukkumist tähistav hinne pannakse.
Vähemalt kahel põhjusel väärib Madison igapäevast tähelepanu, ülekuulamist ja lausa teaduslikku uurimist. Esiteks piltlikustab ta reljeefselt meie pere- ja kogukondliku kasvatuse ning üldharidussüsteemi puudujääke. Mida enam luuakse…
5 minutit -
Väikesed venekeelsed eestlased
Möödunud nädalal kirjutas Neeme Korv Postimehes artikli „Venekeelsed eestlased”, kõneldes selles jalgpalluritest ja lõimumisest spordi kaudu. Ma ei ole kahtlemata kaugeltki originaalne, kui ütlen, et kõik saab alguse juba lasteaiast.
Kolm aastakümmet tagasi olid minu lasteaiarühmas Juri ja Lena, kes hoidsid omavahel väga kokku ja millegagi suurt silma ei paistnud – ma ei mäleta, et nad oleksid eriti kellegagi suhelnud, ega…
4 minutit -
… et kõik ei näeks, milline loll ma tegelikult olen ehk Mis kasu on enesemääratluspädevusest?
Enesemääratluspädevus on riiklike õppekavade üldpädevustest ehk kõige ähmasem ja selle nimetamine võib esmapilgul kuulaja nõutuks muuta, esoteerilistesse mõtisklustesse tõugata või panna õlgu kehitades järeldama, et ju kuulub see teema karjäärinõustaja ampluaasse. Samuti ei pruugi selle arendamine koolis tunduda teiste üldpädevuste, näiteks matemaatika- või suhtluspädevuse kõrval kõige tähtsam. Samas on…
6 minutit -
Kui ei meeldi, mine ära
Sellist suhtumist on viimasel ajal tundnud lasteaiaõpetaja Reet, kellel sai aasta alguses lasteaias täis 38 tööaastat.
„Mul on vanemõpetaja kategooria, nüüd on viis aastat möödas ja oleks tulnud uuesti ametijärku kaitsta, aga direktor mind enam atesteerimisele ei lubanud, tõi põhjenduseks, et mul ei ole kõrgem, vaid keskeriharidus,” jutustab Reet, kes sai eelmise kuu palgapäeval kätte juba ka varasemast märksa väiksema töötasu. „Niigi…
4 minutit -
Reamees Rõivase päästmine
Peitke tikud, sest iga päevaga suureneb oht, et ta võib juhusliku soovitaja või halva nalja tegija sõnade tõukel end põlema panna. Kes? Eks ikka valitsus.
Praegusega kõrvutatavat katastroofi kommunikatsioonis vahetult ametisse pääsemise järel ei ole küll juhtunud ühegi varasema põhiseadusliku valitsuse ega selle aluseks oleva koalitsiooniga. Nii 2007. kui ka 2011. aasta riigikogu valimiste järel liikus valitsuse moodustamist juhtinud Reformierakonna toetus…
4 minutit -
Keelekaste: Kõnekeele kaitseks
Puutun päris sageli kokku inimestega, kes on saanud vaevu selgeks mõned kirjakeele normingud ning kipuvad nende järgi teiste kõnet parandama. Näiteks: „Mitte „peale pühi”, vaid „pärast pühi”, kuidas sa seda ei tea?” Või siis: „Ikka „järelevalve”, mitte „järelvalve”, vaata ÕS-ist, kui ei usu.”
See on ühtaegu naljakas ja nukker, seda enam et juba oma järgmises lauses võib seesugune „keelemees” kasutada kirjakeele…
4 minutit -
Purkis***ujate emakeeletund
Kirjandusel on teiste kunstide ees väike eelis – minagi uurin praegu, kuidas kooliõpilastele kirjandusest põnevamalt-sisukamalt rääkida, et lõhkuda seniseid dogmasid. Jan Kausilt ilmub peagi kaks kirjandusõpikut, mis on oluline – kirjandusest räägivad lastele inimesed, kes seda tunnevad ja armastavad.
Aga siin on vähemasti, kus ja kuidas lõhkuda ja edasi liikuda. Kaasaegne kunst, teater, muusika, aga eriti lavakunstid, kogu „veidram” tantsuteater ja performance-kunst…
4 minutit -
Langi nimi on, Neffi oma pole
Eestit külastas äsja üks siinse aadlisuguvõsa järeltulija ja põgusal ringsõidul oma kunagistes mõisates põikasime sisse ka Muuga mõisa. Kena silt tee peal juhatas – Muuga mõis, hoone isegi tee pealt näha.
Parunivõsu (pere asutas Harjumaal kunagi 46 külakooli) ise tundis huvi, kuidas Carl Timoleon von Neffi projekteeritud ja ehitatud mõis säilinud on (Neff elas ka ise selles hoones). Mõisa sissepääsu juures olev…
2 minutit -
Kätekõverdused on su teine nimi!
Riigikaitseõpetus muutub kõigile kohustuslikuks – nii kõlab uue koalitsioonileppe üks punkte. Krimmi poolsaar on okupeeritud, Donbassis on hukkunud juba tuhandeid inimesi, president Ilves on avaldanud arvamust, et Eesti vallutamisele kulub Venemaal neli tundi. Arusaadav, et sellises olukorras läheb mõte kohustuslikule riigikaitseõpetusele.
Kui aga pisut mõelda, on asi päris kole – riigikaitsja peab ju olema valmis tapma ja ka ise surma saama….
4 minutit -
Hoiame õpetajat
„Laulukaruselli” saatejuht küsis väikestelt lauljatelt, kelleks nad tahavad tulevikus saada. „Lauljaks,” vastasid paljud. Üks tüdruk soovis saada kooliõpetajaks ja teine küünetehnikuks. Vanamoeline sõna „kooliõpetaja” kõlas väikese tüdruku suus nii armsalt. Missugused on siis olud ja võimalused, kui sina suureks saad, mõtlesin. Kas on siis tagasi see aeg, kui kooliõpetaja olla oli uhke ja hää? Miks me ise alahindame oma õpetajaid?
USA riikliku haridus- ja…
5 minutit -
Viiendal tunnil
Iga läbikäimine teise või võõraga saab olla edukas vaid juhul, kui juba algusest saadik püüda end vastase või partneri olukorda panna, tema nahka ja mõttemaailma tungida. Meie enda huvid on meile teada, aga sellest ei piisa, et ennustada teise poole käitumist. Viimaseks on vaja mõista tema huvisid, nende kaalu ja neist tuletatavaid tegutsemismotiive. Kui need mõtteharjutused tegemata jätta, on alusetud ja tühjad ka…
4 minutit -
Tupikteid ei ole
Igal kevadel seisavad tuhanded noored ja nende vanemad silmitsi küsimusega, kuidas jätkata haridusteed. Kas minna kutsekooli ja kui, siis mis erialale, või gümnaasiumi? Neil teemadel arutlesid Innove õppekava ja metoodika keskuse juhataja Kaie Piiskop, testide ja uuringute keskuse juht Aimi Püüa, karjääriteenuste üksuse juht Kristina Orion, haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Helen Põllo.
Milline on tänane õppija?
Aimi Püüa: Ühtpidi väga kiire infos surfaja,…
5 minutit -
Keelekaste: Svipsis sõnad
Aprill on käes ja rästikud ärkavad talveunest. Üks teeb „sssss”, teine „ššššš”, kolmas „shhhh”. Ja kõigil on õigus. Seevastu inimesed ei saa ega saa selgeks, millal on õige s, millal š, millal sh. Ühed igavesed ussid on need š-d ja s-id, alailma on nendega keerukusi.
Klassikaline näide on Snelli (tiigi) nimi. Kirjutatakse Šnelli ja Shnelli, saksa keele eeskujul ka Schnelli, tahtmata leppida…
4 minutit -
Kuidas lõimuda Putini pooldajatega?
Lõimumine eeldab korralikku demokraatiaharidust, mida meil aga pole.
Eelmise aasta jõulumelu ajal kiitis valitsus heaks seitsmeaastase kava „Lõimuv Eesti 2020”. Pidades silmas sündmusi Ukrainas ja meenutades 2007. aasta vägivalda Tallinnas, tekib küsimus, kuidas see lõimumiskava nende sündmustega haakub. Kava teksti lugedes selgub üllatusena, et ei haaku kuidagi, sest keskendus on pigem kultuuriliste erinevuste sallimisel. Seega, mida iganes Vene eriteenistused ja…
6 minutit -
Tabuteemad avalikkuse ees
Kohtuprotsess mõne aasta eest tüdruku metsa viinud ja teda sääl seksuaalse vägivallaga hirmutanud poiste üle tekitas ühiskonnas diskussiooni. Loo detailid – sääl peituvad võimalikkused – olid nii ebameeldivad, et ühiskondlik õiglustunne ei saanud lõpuni leppida, et kohtu arvates polnud tegemist kuriteoga, kuigi otse „midagi hullu” ju ei juhtunud.
Seksuaalvägivallast on viimasel ajal rohkem räägitud, vabameedias netis on – küll varjunimede all –…
4 minutit -
Horisontaalne maailm, vertikaalne maailm
Eelmise aasta viimases Õpetajate Lehes kirjutas kasvatusteadlane Tiiu Kuurme inimese vertikaalsest ja horisontaalsest dimensioonist („Aja vaim ja vaimuta aeg”). Horisontaalse mõõtme all tuleks mõista toimetuleku kohustatust, s.o inimese toimetulekut ümbritseva tegelikkusega. Vertikaalne mõõde tähendab õilistada oma loomust, ületada iseend, leida ideaalid, teenida ilu ja headust, olla väärikas. Inimese osaks on jäänud siiski olla pigem ise toode/materjal ja tarbida teiste…
4 minutit -
Mis su hääl ka maksab?
Tibud on kokku loetud ning kätte jõudnud aruandluspäev. Päris lõplikke andmeid pole veel võimalik ritta seada, kuid üldpilt sellest, kui palju erakonnad valimiskampaaniaks sedapuhku kulutasid, on juba olemas.
Erakondade peasekretäride ütluste järgi summeerides saame kampaania kogukuluks 5,7–5,8 miljonit eurot. Sellele tuleks objektiivsuse huvides liita summa X, mille kulutas Keskerakonna toetuseks Tallinna linnakassa, kuid seda on raamatupidamisdokumente nägemata võimatu täpselt teha. Riigikontrolli analüüsi…
4 minutit -
Lõpp aineõpetusele!
Soomlased ei väsi üllatamast. Ajal, mil meil nõuavad kõik endale tunnimahtu juurde ja tunniplaani püütakse järjest uusi õppeaineid sisse suruda – alates malest ja etiketist ning lõpetades ettevõtlusega –, on soomlased asunud täpselt vastupidisele teele ehk õppeainete kaotamisele, et hakata minema üle teemapõhisele õppele. Jah, alates augustist 2016 algab neil uue õppekava järgi teemapõhine õpe. Ühe teema raames õpitakse seal mitut ainet…
4 minutit