Arvamus
-
Vastukaja: Broneerima tähendab terassoomusega katmist
Priit Põhjala 20. juuni „Keelekaste” on mõttekas. Ent eesti keele korra hoidmise prospektiivis ei ole tema ja Maris Jõksi esile toodud äraspidisõnad (kinnitamine, käivitamine jt) esmatähtsad. Need on vaid väike liialdus – nagu kangelane kohas, kus käib ka tegelane. Nende sõnade liigkasutamine võib iseparanemise teel tagasi tõmbuda (näiteks kui eurobürokraatia launching’u mõne uuema moesõna vastu välja…
2 minutit -
Eesti lapsed vene kooli?
Tänavu kevadel otsustas Mustvee linna volikogu likvideerida Mustvee gümnaasiumi ja suunata eesti lapsed vene gümnaasiumi, mis kavatseti nimetada Peipsi gümnaasiumiks (vt viimane külg). Praeguse seisuga on see otsus tühistatud ja lõplik otsustamine edasi lükatud, kuid aprilliks 2015 peab gümnaasiumi direktori Marianne Kivimurd-Tarelkina sõnul olema selgus majas, mis saab edasi.
Esimesed tulemused on siiski n-ö laekunud: lapsed ehmatati ära. Pole ju mõttekas käia…
4 minutit -
Meie ajal oli poistel parem …
Suvi on klassikokkutulekute aeg. Ja nendel tasub käia, sest seal tuleb ikka ilmsiks midagi sellist, mida koolilapsena ei osanud tähelegi panna. Nii ka seekord. Meie põhikooli lõpuklass sai augusti algul kokku. Aastakümned pärast lõpetamist. Käisime oma armsas lapsepõlve koolimajas, meenutasime vanu häid aegu. Tõdesime, et meie ajal koolikiusamist ei olnud, et siis veel klassijuhataja tegeles oma klassiga ja talle võis…
4 minutit1 kommentaar -
Arvamusfestivalil olid haridusmõtted kaalukalt esindatud
Nädala eest Paides peetud arvamusfestivalil, millel osales kokku 4000 inimest, oli haridusteema kaalukalt esindatud. Seda nii kavas väljahüütud arutelude kui ka nendes osalenud spetsialistide mõttes. Kuigi mõlemal päeval toimus hulk mõttevahetusi eraldi selleks püstitatud Hariduslaval, jagus temaatilisi arutelusid mujalegi, sealhulgas kahele põhilavale.
Tunnustamist väärt oli, et iga neljaliikmelise arutelu nn juhtgruppi ehk lavalolijate hulka oli valitud eri…
11 minutit -
Meesõpetaja Eesti koolis
Psühholoogid on teinud soouuringuid ning võrrelnud mehi ja naisi alates 1890. aastatest. Uuringud on andnud erinevaid tulemusi – osa toob esile soo erinevusi, osa ütleb, et inimese sugu ei oma tähtsust. Ühelt poolt avaldatakse, et soo dihhotoomia on liialt tugev ning baseerub pelgalt kultuuril. Teisalt tuuakse välja, et võimalikud erinevused muutuvad lisaks kultuurilisele sõltuvusele ka ajas.
Õpetajaskonna temaatikas on peaasjalikult käsitletud õpetajate…
6 minutit -
Palju suhteid, vähe maju
Tulevikukooli õpetajate arv on pöördvõrdeline õppetööks vajalike eriruumide hulgaga
Innovatsioonikoolide programmi esimese aastapäeva puhul küsiti ka minult, kõrvalseisjalt, kuidas ja kui palju Eesti kool uueneb. Pilguheit faktidele sundis mind vastama, et ei uuene, nähtavaid suuri ega väikesigi eesmärke pole poliitilisel ega muul otsustustasandil seatud. Midagi kogu aeg küll tehakse ja sellega on hõivatud suur hulk ametimehi, kuid paremat kooskõla muutuva tegelikkusega see…
8 minutit -
Mitte alati pole parim kõige parem
Kasv, edu, täiustumine, innovatsioon. Need inimühiskonna arengu ideed on meile nõnda sügavalt pähe imbunud, et ilma ei kujuta me oma mõtteid ega elu edenemist ette. Ülivõrded on ainsad, mida usume. Kontserdimaja peab olema ilmtingimata suurim, auto ökonoomseim, vaade korterist kauneim.
Mõeldes koolile, mõtleme tavapäraselt, et pisemad klassid on paremad, kuna neis õpetatakse õpilasi individuaalselt, ja eelistame eliitkoole, kuna . . . . kuna need…
8 minutit -
Keelekaste: Kui jätaks kinnitamata
Ühes juuni alguse „Keelesäutsus” (tegemist on Vikerraadio väärt keelesaatega) juhtis keeletoimetaja Maris Jõks tähelepanu sõnade „käivitama” ja „käivituma” muutumisele moesõnadeks. Kõike muudkui käivitatakse ja kõik muudkui käivitub, alates konkurssidest, projektidest ja päästeoperatsioonidest, lõpetades söögikohtade, telesaadete ja tulude deklareerimisega.
Ma olen märganud, iseäranis ajalehti lugedes, et lisaks käivitamisele-käivitumisele on moodi tulnud kinnitamine. Kõik aina kinnitavad kõike, isegi kui sellise kaaluka, rõhutava sõna…
4 minutit -
Ebatäpsustest põhikooli matemaatika lõpueksamil
Keemiaõpetajana hämmastas mind põhikooli matemaatikaeksami puhul see, kui lohakalt käib selle eksami koostaja ümber andmete täpsusega (ehk tüvenumbritega).
Eksamiülesandest number 5 saab õpilane teada, et kinos käidi 2012. aastal ligi 2,5 miljonit korda, kusjuures kinopileti keskmine hind oli 4,1 eurot. Selge, et 2,5 miljonit on ligikaudne hinnang ning see võib tähendada nii 2,45 kui ka 2,54 miljonit külastust….
4 minutit -
Lillepeenar ja kiri onu Endlile
Minu tuttav lapsevanem rääkis, et selle aasta kuuendate klasside emakeele tasemetöös läksid tema poja klassis paljud õpilased alt pealtnäha lihtsa ülesandega. Nimelt tuli saata onu Endlile kiri ning selleks kirjutada aadress õigesti ja sobivasse kohta ümbrikul. Tänapäeva lapsed teadupärast ümbrikus kirju ei saada ja selles koolis ei olnud teemat läbi võetud. Õpetaja tunnistas hiljem, et ei osanud niisugust ülesannet ennustada…
4 minutit -
Huvitav kool ei pea iseendaga monoloogi
Aasta 1979. Pärast pikka järjekorda paigaldatakse korterisse telefon. Valge ja ketasvalimisega. Enne kui ema jõuab perekonnale selgitada lähi- ja kaugekõne erinevust, õpetab lapselaps vanaema telefoni kasutama.
Aasta 2014. Vanemad ostavad tahvelarvuti. Hõbedase ja puutetundliku ekraaniga. Enne kui ema-isa jõuavad kasutusjuhendi avada, teatab teismeline poeg, et ta just paigaldas rakenduse kaubanduskeskuses orienteerumiseks.
Noorte leidlikkus senitundmatute seadmete kasutamisel pole uus nähtus. Lapsed on…
5 minutit -
Taas koolis ehk Kuidas linnavolinikust ajalooõpetaja sai
Kui kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada päris algusest. Olen õpetajana töötanud korra 1996. aasta kevadel Valgamaal Puka keskkoolis. Kuigi edasised aastad viisid mind tööle Tallinna linnavolikokku, olen laste ja noorsootööga puutunud kokku pidevalt. Olgu siis suviti õpilasmaleva komandörina või aastate jooksul sadu õpilasekskursioone tehes. Linnavolikogu liikmena olen löönud kaasa pealinna lasteaedade ja koolivõrgu arengukava koostamisel….
4 minutit -
Keelekaste: Numbrimaania ja numbrimaagia
Esimeses, 2. mai „Keelekastes” oli juttu trafaretsustest turunduskeeles. See on teema, millega võiks vaata et lõputult jätkata.
Mõni nädal tagasi teatas internetipood DLB õhinal nimevahetusest, nüüd on poe nimi Kaup24. Arvestades, et meil juba on huumoriuudiste portaal Elu24, kiirlaenu pakkuvad Credit24 ja Laenud24, torutöid tegevad Toru24 ja Torudeabi24, elektritöödele keskendunud Elekter24, e-toidupood Toit Koju 24, autoportaal Auto24 ja ilusalong Ilu24,…
3 minutit -
Sool, maal, veel
Eelmisel nädalal kirjutas hea kolleeg Raivo Juurak Õpetajate Lehes, et eesti keel on muutunud liiga üldsõnaliseks. Kahtlemata võib see nii olla, ja küllap ongi selles osas, mis puudutab argi- ja tarbetekste. Kunsti- ja ilukirjanduses teevad autorid ja väga olulisel määral tõlkijad (seega küllap toimetajadki) viimasel ajal aga imepärast tööd, tõdesin eelmisel nädalal raamatukülje artiklit kirjutades. Tõesti, Joel Haahtelat Hille Lagerspetzi ja Emmi Itärantat…
5 minutit -
Seksuaalõigustealane teadlikkus kui kaitse riskikäitumise vastu
Käesoleva aasta sügisel viiakse Eesti seksuaaltervise liidu ja inimeseõpetuse ühingu ühise uue ettevõtmisena läbi kahepäevased koolitused seksuaalõiguste teemal venekeelsele õpetajaskonnale.
Koolitustel käsitletakse ainekavapõhiselt seksuaalhariduse teemasid, mis on seotud soosterotüüpide ja tervise seoste lahtimõtestamisega, seksuaalsuse kujutamisega meedias, seksuaalvähemustega, soovimatu rasedusega, lähisuhte- ja seksuaalvägivallaga. Lisaks koolitustele luuakse juurde võimalusi vahetada teavet ja kogemusi erialaste koostöö- ja suhtlusvõrgustike kaudu:…
7 minutit -
Koolide õppekavva tuleks lülitada eetika ja psühholoogia
Meil on hea meel, et 18. korda toimunud laste ja noorte loomevõistlusele „Taevaskoja sõnum”, mis seekord oli pühendatud koolikiusamise temaatikale, laekus ka tänavu häid kirjatöid ning joonistusi. Õpilaste tööd andsid vastuse ka kõige tähtsamale küsimusele: Agressiivsuse juured on – rumaluses! Kui sellele lisandub rahutu või häiritud meel, ükskõiksus teiste elusolendite ning ümbritseva suhtes ongi kiusaja valmis.
„Koolikius…
4 minutit -
Kui range peab olema kooli juhtkond?
Käes on lendamiseaeg. Kes lendavad lasteaiast kooli, kes koolist kõrgkooli või kutsekooli, mõni on jõudnud õpingutega juba nii kaugele, et lendab päris ellu. Lend peaks olema rõõmus sündmus, vaba ja kerge. Tavaliselt see nii ongi, kuid tuleb välja, et mitte alati ja mitte igal pool.
On üks kool ja selles koolis üheksandik, kes kirjutas õpetajatele ja juhtkonnale saadetud kirjas, kui…
3 minutit -
Üldsõnalisuse tõbi meie keeles ja meeles
Üks hea tuttav ütles hiljuti, et ta on hakanud eesti keelt lausa vihkama. Kõik need ennastjuhtivad õppijad, süvalaiendajad, lisaks vajadus-, teadmis- ja väärtuspõhised ettevõtmised jne. Kusjuures probleem polevatki niivõrd moesõnades, kuivõrd selles, et nende sõnadega tekstides pole bittigi infot. Loed, et inimesed said kokku, arutasid olulist küsimust ja tegid huvitavaid ettepanekuid. Kus siin info on? Nagu spordiuudis, kus…
4 minutit -
No ei ole liigkasuvõtt vastuolus heade kommetega …
Eesti kiirlaenuturu n-ö arengukonverentsil „10 aastat kiirlaene. Aeg otsustada?!” (Tallinn 21.05) sedastati, et kiirlaenud on tekitanud tõsiseid sotsiaalseid probleeme kõigis Põhja- ja Baltimaades. Iseasi, kuidas neid on lahendatud ja kavatsetakse lahendada.
Soomes kehtestati eelmise aasta suvel alla 2000-eurostele tarbimislaenudele krediidikulukuse määra piirangud, mis olevat üldiselt liigkasuvõtmise vastu aidanud: poole aastaga vähenes kiirlaenuandjate arv kolmandiku võrra (87 firmalt…
4 minutit -
See kevad viis tasemetööd uuele tasemele
Miks teha tasemetööd, mida tasemetöö mõõdab?
Kui õpilased käivad koolis ja õpivad, teevad kodutöid, siis hoolimata materjali hulgast, millest osa paratamatult ununeb, peavad nad omandama ka midagi sellist, mis neile kogu eluks meelde jääb ja mida nad saavad kasutada.
Tasemetööga kontrollitakse teadmiste, oskuste, pädevuste hulka, mida selles vanuses õpilane võiks osata. Osa õpilasi oskab praktiliselt kõike ja osa vähem. See…
7 minutit
