Arvamus
-
Kas kehaline kasvatus meeldib õpilastele?
Kuidas siis on selle meeldimisega? Lühike vastus kõlab: sõltub õpetajast. Lapsed õpivad ning kujundavad oma suhtumise paljuski eeskujude kaudu. Suurimad eeskujud on tihtilugu vanemad, aga ka õpetaja roll ei ole väike.
Last võib vaimustuma panna igast ainest, küsimus on lähenemises. Ise olen lähtunud põhimõttest, mis toimib enamiku õpilaste puhul. Nimelt on olemas kuldvõtmeke, mis avab pea iga lapse südame….
4 minutit -
Keelekaste: Keeleline kosmeetika
Lüpsja – lüpsitehnik; lihunik – loomatöötleja; nülgija – taksidermist; koristaja – puhastusvahendite spetsialist; sibi – assenisaator; prügivedaja – sanitaarinsener; laadija – logistikatöötaja; autojuht – transpordispetsialist; katlakütja – katlamaja operaator; uksehoidja – sissepääsumänedžer; pagar – poolautomaatse saiatootmisliini operaator; õmbleja – stilist; velsker – arst; kassapidaja, müüja – kaupmees; klient – külaline; sekretär – büroojuht.
Meelelahutaja – staar; strippar – tantsija, modell; prostituut…
3 minutit -
Aukartmatusest teaduse ees
Aukartus teaduse vastu – nõnda sõnastas akadeemik Raimund-Johannes Ubar oma loengu pealkirja (Nikolai Alumäe medali laureaadi loeng, TTÜ, 29.09). Taustast: Nikolai Alumäe medal on Eesti teaduste akadeemia kõrgeim autasu informaatika ja tehnikateaduste vallas. Seda antakse välja kuni kord nelja aasta jooksul. Alumäe medal oli üks esimesi, see asutati samal aastal, 2003, kui Karl Schlossmanni medal arstiteaduses ning Paul Ariste medal sotsiaal- ja…
4 minutit3 kommentaari -
Õppus võib õpetamise asemel hoopis traumeerida
Millised ohud on seotud koolide evakuatsiooniõppusega? Kuidas neid vältida? Kuidas teha nii, et õppus täidaks oma eesmärki?
Soovime, et uus õppeaasta mööduks rõõmsalt ja turvaliselt. Üks turvalisuse tagamise viise on evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppus, mille korraldamine vähemalt kord aastas on kõikidele asutustele, sealhulgas koolidele, kohustuslik. Paljudes koolides toimub see kooliaasta alguses, seega on praegu paras aeg…
4 minutit -
Vanemahüvitist vanuse järgi
Läinud nädalal pöördus globaalse meedia tähelepanu ühe ajakirjas Science ilmunud artikli tõttu ulatuslikult inimkonna arvukuse prognoosile. ÜRO andmetele toetudes korrigeerisid teadlased rahvastiku kasvu ennustust sellel sajandil pisut ülespoole, ja seda eeskätt kasvanud veendumuse tõttu, et Aafrikas sündimus varem loodetud tempos ei lange.
Eestis on rahvastikuprobleemid olnud ammusest vastupidised plahvatuslikult sigivate maailmaosadega võrreldes. ÜRO viimase ülevaate järgi peaks Eesti elanike arv sajandi lõpuks…
4 minutit -
Teeme sooja
Oli üks päev päikese ja soojaga, ja järgmine päev oli vihma ja soojaga, ja järgmisest päevast järgmine päev tuli vihma ja külmaga, ja sellesinase päevaga sai sügis. Ametlikult. Üks sõber, kes oma elu ja olemisega otsapidi poliitikas, ostis lõunavaheajal jope ning täheldas targasti, et kui seni võis endale sisendada, et suvi ju alles käib ning valimised on alles kevadel, siis nüüd on selge, et…
5 minutit -
Kuidas rikkaks saada IV: rahaasjade haldamine
Täna räägime kolmest lihtsast põhimõttest, mis aitavad sul oma rahaasjadel silma peal hoida ja sellest tulenevalt ka rahaga paremini hakkama saada.
Esimene põhimõte on, et sul peab olema pidev ülevaade oma rahaasjadest ja vähemalt korra kuus tuleb neile põhjalikult pilk peale visata.
Paha ei tee ka väike analüüs, kas liikusid kuu jooksul rahalisele vabadusele lähemale või hoopis kaugenesid sellest. Millist…
5 minutit -
Kui õpetaks näiteks kolm korda tõhusamalt?
Ei tea, kas matemaatika riigieksami tulemused kedagi šokeerivad ka? Kitsa ehk selle lihtsa eksami keskmine tulemus, 30 punkti, annab selleks nagu põhjust. Ja mõningaid seisukohavõtte on juba kuulda olnud ka.
Innove õppekava- ja eksamikeskuse juhataja Aimi Püüa on andnud mõista, et gümnasiste tuleb senisest paremini õpetada. Matemaatikaõpetaja ja selle aine õpikute autor Allar Veelmaa on kirjutanud meie leheski, et…
4 minutit -
Suhtlemine lapsevanemaga vajab praktikat
Juba aastate eest Tartu õpetajate seminaris klassiõpetajaks õppides oli meil päris palju praktikaid, alates vaatluspraktikast ja lõpetades diplomipraktikaga. Nende vahele jäid veel proovipraktika, esimese nädala praktika ja välipraktika, kus õppisime loodust tundma. Kooli lõppedes oli hea ja kindel tunne, et olen õpetajatööks valmis. Esimene õpetaja-aasta näitas aga, et üks väga vajalik praktika jäi tegemata – lastevanemate praktika.
Eriti valusalt tundsin…
6 minutit -
Ma ei pane pahaks, et sa näed
Kui palju me tunneme inimesi, kes on väljaspool nii-öelda tavalisusest, on erivajadusega? Mitut teost te teate, mille peategelane on pime, kui see pole seotud mõne oh kui hirmsa teemaga?
Kipume olema enesekesksed ja endast erinevaid ning nende vajadusi lihtsalt mitte märkama. Koht, kus pimedal inimesel on tõesti abi vaja, on näiteks bussipeatus. Kuidas sa teed kindlaks, mis number buss tuleb, kui…
4 minutit -
Läbi seinte nägemise tund
Kõik presidendid-peaministrid peavad praegu kõnesid. On ärevad ajad. Noh, suures plaanis teevad nad oma tööd. On pildil, pildi serval, trügivad pildist väljagi.
Aga neid kuulates . . . . seda mõtet, olulist, miskit, mis paneks aju liigutama, miskit, mis ütleks uut olukorra kohta . . . . seda pea polegi. On napilt ja see ei aita meid suurt edasi.
Muidugi võib nüüd vastu vaielda, et kui poliitikud hakkavad nii…
4 minutit -
Kuidas rikkaks saada III: Miks ja kuidas säästa raha?
Ilmselt oled kuulnud, et raha säästmine on hea mõte. Tuleb säästa kodu sissemaksuks, laste hariduseks, enda pensioniks. Tuleb säästa, et saaksid kunagi osta endale ilusama auto. Tuleb raha kõrvale panna, et saaksid lõpuks selle ikka kõik ära kulutada. Selline säästmine sind aga kahjuks rikkaks ei tee. Kõige kurvem on muidugi see, et isegi säästmine kulutamiseks on…
4 minutit -
Õpetajate palgatõus ei tohi pidurduda
Septembri alguses, kui koolides algab jälle õppetöö, kerkib traditsiooniliselt päevakorda õpetajate palkadega seotu. Riigieelarve läbirääkimised on sellel ajal algamas, poliitikud kiidavad õpetajaid ja räägivad pidukõnedes õiglasest palgast. Erandiks ei ole ka käesolev aasta. Nagu eelmine haridusminister Jaak Aaviksoo, on ka Jevgeni Ossinovski seda meelt, et õpetajate palk on prioriteet ning nende keskmine palk võiks olla Eesti keskmisest töötasust 20…
4 minutit -
Kuidas rikkaks saada II: Mis on rikkus ja kuidas seda mõõta?
Sageli arvavad inimesed, et rikkus tähendab ülisuurt maja, kalleid autosid ja üldse suurt tarbimist. Osaliselt see nii ongi, kuid tegelikkuses on paljud suured kulutajad võlgades ja nende „rikkus” on vaid näiline. Küllalt on ka vastupidiseid näiteid, kus justkui tagasihoidlikult elavad inimesed on rikkad ja finantsiliselt vabad. Paljud inimesed hakkavad rikkalt elama enne, kui nad rikkaks…
4 minutit -
Jää-ämber koolirahvale
Suvise lasteaiapuhkuse ajal tuli mu tütrel laps üheks päevaks tööle kaasa võtta. Laua taha vangistatud „abiline” muudkui vatras. Viimaks palus ema tal natuke aega kuss olla ja joonistada ning lisas, et kui tema väike oli ja oma emmega tööl käis, pidi ta vait olema ega tohtinud piuksugi teha.
Poiss uuris, kellena ma sel ajal töötasin, ja kuuldes, et olin õpetaja, teatas: „Siis…
4 minutit -
Keelekaste: Kaamel Eestis?!
Aastat poolteist tagasi tekitasid elevust teated šaakalite jõudmisest Eestisse. Aga Eestis on end sisse seadnud ka üks märksa eksootilisem loom – kaamel! Kui šaakalid luusivad Eesti põõsastikes, siis kaameli peale võib sattuda eesti keeles. Siin näitab loom ennast kaamelkirja kujul.
Kaamelkiri (inglise keeles camel case) on lühidalt öeldes selline kiri, kus tühikud ja kirjavahemärgid puuduvad ning selle korvamiseks algab iga sõna või…
3 minutit -
Parema pitsa nimel
Jürgen (Rooste) kirjutas siin mineva nädal, et me („me” on muidugi ääretult lai mõiste) ei saa lasta enestel halliks mössiks muutuda. Tal oli rohkem õigus, kui ta ehk isegi arvas. Ja et me ilmsesti nii ehk naa üle nädala vaheldumisi kirjutades hakkame teineteisega väikestesse sõnasõdadesse ja miks mitte ka -rahudesse sattuma, siis arendan halli mössi teemat natukene edasi.
Hall möss on nimelt üks…
5 minutit -
Varajase märkamise tugisambad
Viimastel aastakümnetel pöörab arenenud maailm järjest enam tähelepanu lapse arengu varajastele etappidele. Kolme esimese eluaasta eripära tuleneb selle erakordselt suurest sensitiivsusest. Selles vanuses kujunevad ja arenevad intensiivselt motoorika ja tajud, mis on omakorda aluseks teiste arenguvaldade (kõne, praktiline tegevus, mõtlemine, isiksuse omadused jm) kujunemisele. Nimetatud arengusuunad ei teki ega küpse üldjuhul iseenesest, vaid vajavad teadlikku ja vanuselist eripära arvestavat sotsiaalset…
5 minutit -
Vana kool
Maailm on muutunud, ideoloogiline võitlus on lõppenud, Ida ja Lääs elavad edaspidi sõbralikult koos, hõiskasid poliitikavaatlejad 20 aastat tagasi. Ameerika politoloog Francis Fukuyama kuulutas koguni ajaloo lõppenuks.
Ka Eesti seisis lootusrikka tuleviku lävel. Meie lapsed läksid 20 aastat tagasi esmakordselt kooli maal, kus polnud enam ühtki võõrast sõdurit. Tänavu on paraku üle hulga aja esimene aasta, kus me nii enam öelda ei saa. Võõrväed on…
5 minutit -
Halli mössi vastu
Karl Martin Sinijärv suudab alati – noh, pea alati, sest keda siis vahel tumemeelsus ei neelaks – vaadata elu säärase positiivse pilguga, säärase kummalise paitusega, mis laseb maailmal olla. See on suuremaid oskusi, ja ma ei tea, kui hästi mul seda õppida on õnnestunud, ikka vahel varun ma tosse pilku enam sappi või sädemeid, kui vaja – sest ega me ka vaid…
4 minutit