Arvamus
-
Kui hariduspõllule jääb pikk täitmata vagu
Lihtsaid mõtteid, meenutades Gunnar Polmat
Kurb uudis hea kolleegi ja pikaaegse koolijuhi Gunnar Polma lahkumisest tekitas vaakumi, nõutustunde ja vastuseta küsimuse: miks küll? Ülekohtune. Raske on leppida nii noore mehe ja suurepärase inimese läbipõlemisega. Pikk vagu, mille Gunnar Polma hariduspõllule jättis – tema mõtted, eeskuju ja inimlik lihtsus –, jääb tükiks ajaks täitmata. Öeldakse, et asendamatuid ei ole, aga…
5 minutit1 kommentaar -
Väike kool on parem kui suur: laps ei ole masstoodang!
Miks väike ja kodune kool on parem kui suur? Miks meie, lapsevanemad, oleme Tallinnas koolide liitmise vastu? Õnneks otsustati 5. märtsil, et Südalinna kool (endine Liivalaia gümnaasium) jääb iseseisvaks kooliks. Me peame mõistma väikese kooli eeliseid.
Meie koolis on laste, õpetajate ja vanemate vahel tihe kontakt, lapsed saavad tuge igas mõttes, tunnevad end nagu kodus – kool…
4 minutit -
Laulupeo mõju- ja tähendusväli
Ettevalmistused tänavuseks laulu- ja tantsupeoks „Aja puudutus. Puudutuse aeg” käivad suure hooga. Piletimüük laulupeole algas juba 1. veebruaril, 1. märtsist saab registreerida ennast laulupeo tuleteekonnale, 13. märtsil algasid laulupeo eeskava laulude ettelaulmised maakondades – selgitatakse, kas tase on hea. Kuid ettevalmistuste käigus on peetud ka nn laulupeokonverents, kus laulupeo üks peadirigentidest Aarne Saluveer pidas ettekande laulupeo mõju- ja tähendusvälja teemal….
8 minutit -
Gunnar Polma – inimene, kellel oli ideid ja energiat ning keda usaldati
Seoses Tallinna reaalkooli direktori Gunnar Polma lahkumisega meie hulgast pöördus Õpetajate Lehe toimetus inimeste poole, kes on temaga lühemat või pikemat aeg koos töötanud, ja palus neil meenutada hetki koos käidud teelt.
Ta oli meie hea koostööpartner
Meelis Kond, Tallinna haridusameti hariduskorralduse teenistuse direktor
Gunnar Polma oli inimene, kes tundis alati muret hariduse käekäigu pärast, seda…
7 minutit -
Tuleviku kool seob kõik õppeained tervikuks
Tänapäeva kooli oluline puudus on ühtse lähenemise puudumine. Kõik õppeained võiksid olla seotud ketiks, mis on ühendatud assotsiatsioonide kaudu.
„Leedus on juba loodud komplekssed õpikud „Ajaring”: matemaatikat, geomeetriat, muusikat, kauneid kunste, loodusnähtusi, eetikat ja muid ainevaldkondi ühendab üks teema. Näiteks kell. Kell – see on rütm, see on tik-tak, see on Haydni samanimeline sümfoonia, see on ka geomeetria −…
2 minutit -
Vähem hindamist, rohkem toetamist
Mulle meeldib väga Anatole France’i ütlus „Et seedida teadmisi, peavad need olema isuga alla neelatud”. Kuni Eesti koolis omandatakse teadmisi peaasjalikult hinnete pärast, ei ole õpilased motiveeritud neid vajalikul määral läbi seedima, mistõttu ei oma need ka vajalikku praktilist mõõdet. Õpilase jaoks on õppeprotsessi eesmärk positiivne hinne.
Toetan väga ministri ettepanekut vähendada oluliselt õppekava mahtu. Kui maht on väiksem, jääb…
4 minutit -
Kui kooli tuleb uusimmigrandi laps
Kuigi mitte-eestlastest sisseränne pole Eestit taasiseseisvumise järel (veel) märkimisväärselt puudutanud, ei ole tegu siiski haruldase olukorraga. Seetõttu pole enam uudis, et Eesti koolides õpib lapsi, kes kooli tulles eesti keelt kas üldse või praktiliselt üldse ei oska.
Selliseid õpilasi on Eesti hariduskorralduses hakatud nimetama uusimmigrandist õpilasteks. Tegu on nii Euroopa Liidust kui ka teistest riikidest Eestisse tulnud tööliste, asüülitaotlejate, pagulaste või…
4 minutit -
Kirjaoskajast finantskirjaoskajaks
Rahateemasid võiksid koolides õpetada finantsteenuste pakkujad.
Nii arvab Eesti pangaliidu finantshariduse toimkonna ja SEB panga esindaja Triin Messimas. Et õpilased on selleks valmis, seda näitas pangaliidu poolt veebruari algul korraldatud rahatarkuse päev, millest võttis osa üle 90 Eesti kooli ja kus anti kokku üle 200 rahatarkuse tunni, kusjuures huvilisi koole oli veel palju rohkem.
Noorte suurt huvi rahateema vastu näitas ka hiljuti…
4 minutit -
Vaimu arendamine või võimu näitamine?
Õppimise ja õpetamise lahutamatu osa, mis seob õppeprotsessi tervikuks, on hindamine. Hindamine on põimunud tihedalt läbi õppimisele ja õpetamisele seatud eesmärkidega, mis on põhikooliõpilasele ja gümnasistile erinevad. Hindamise korraldus ja sellest teavitamine on õpihuvi püsimiseks äärmiselt olulised.
Hindamine ei alga siis, kui õpetaja kirjutab õpilase tunnikontrolli vastuste alla numbri, tähe või kirjeldava selgituse, vaid siis, kui ta otsustab, et õppimisele…
4 minutit -
Huvitava Kooli tegevus sai paika
Tartu ülikooli ajaloomuuseumis toimus 28. veebruaril Huvitava Kooli II mõttekoda, kus ligi 70 inimest algatust toetavatest organisatsioonidest arutasid, milliste näitajate alusel koolide huvitavust hinnata, ning pakkusid välja, mida huvirühmad – kool, koolipidaja, lapsevanemad, hariduse sõbrad ja kogukond ning riik – saavad juba käesoleval aastal teha, et koolid huvitavamaks muutuksid.
Mõttekojas osalenud nõustusid, et koolide huvitavust peab hindama paindlikult, kuna oluline on säilitada…
2 minutit -
Mis motiveerib õpetajat
Vabariigi aastapäeva kõnes rõhutas president, et eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks on oluline inimeste tervis, haridus ja julgeolek. Kuidas on siiski lood meie hariduses, eriti aga selle liikumapaneva mootori ehk personaliga?
Ilmselt ei pea kellelegi selgitama, miks raha on oluline. Raha saavad insenerid ja arstid, sõjaväelased ja politseinikud. Küllap ei kahtle keegi, et raha on vaja ka õpetajatele. Õpetajate suhteliselt väikest…
3 minutit -
Lapse uni
Mõningaid selgitusi õpetajatele ja lapsevanematele lapse une kohta.
Unel on aspekte, mida lapsevanem ja õpetaja peaksid teadma. Näiteks seda, et magama tuleb jääda emotsionaalselt rahulikus seisundis (endorfiinide kõrge tase). Meeleoluseisund, milles laps uinub, mõjutab unenägude sisu ja väidetavalt ka iseloomu ja käitumist. Kui laps uinub hirmunult, süvenevad foobiad; kui vihasena, siis süveneb agressiivsus; kui nuttes, siis melanhoolia ja alaväärsus jne. Magades aju ei puhka ning…
4 minutit -
Õpetajad streikima – veel sel aastal
Olen tavaline noor õpetaja. Annan oma panuse õpilaste riigieksamiteks ettevalmistamisel, mind kaasatakse koolis tehtavatesse otsustesse ning koolitan teisi õpetajaid. Naudin seda, et saan anda ühiskonnale tagasi. Sellest kõigest hoolimata olen praegu õnnetu, sest tunnen, et Eesti haridussüsteem saaks olla parem, kui see praegu on.
See eeldab süsteemseid muutusi, mille saavutamiseks peavad õpetajad olema valmis oma õiguste eest seisma, kas või…
6 minutit -
Tarkmasinad lapsi ei tee ehk Vabariigi aastapäevakõnest inspireeritud mõtted
Liisa Pakosta, riigikogu liige
Presidendi kõne oli sisukas ja teotahteline, selline konstruktiivsus meeldis. Valisin kaasarääkimiseks kolm mõtet.
Esiteks tabav tõdemus, et me tõesti ei tea, milliste töökohtade jaoks, millisesse töökeskkonda me lapsi koolides ette valmistame. Kogeme kiireid muutusi. „Tark riik hoolitseb selle eest, et meie haridussüsteem võimaldaks inimestel uues keskkonnas toime tulla.” Eesmärk on…
6 minutit -
Avalik kiri Tallinna linnavalitsusele
Lugupeetud Mihhail Kõlvart! Tallinna linn peab tagama võrdsetel alustel oma kõigile lastele riiklikult ettenähtud tasuta põhihariduse. Kui linna juhtivad ametnikud tunnistavad, et meie linnas on koole, mis on riiklikult kehtestatud nõuetest „tugevamad”, ja on koole, mis on „nõrgemad”, siis tuleb selline olukord viivitamatult lõpetada.
Kui sisseastumiskatsete sooritamise põhjuseks on kooli „populaarsus”, mis omakorda on tingitud kooli asumisest populaarses piirkonnas, kus…
2 minutit -
Kuidas me „arfidest” lahti saime
Miks saab uusi arvuteid tänu õnnelikele juhustele?
Huvitava Kooli mõttekoda soovitab koolil teha koostööd kohaliku kogukonnaga, tegelda süsteemipäraselt HEV-lastega, sealhulgas andekatega (õpikojad, looduslaagrid, valikained jne), innustada õpetajaid endidki õppima. Neis n-ö parandusettepanekutes pole meie kooli jaoks midagi uut. Seda kõike tehakse Põltsamaa ühisgümnaasiumis juba aastaid ja me võiksime rohkemgi teha – meie õpetajatel jagub selleks nii teadmisi, oskusi kui ka…
6 minutit -
Kui Aaviksoo jauramist ei jäta, tuleb pöörduda hullumajja!
(Aaviksoo: kui õpetaja palgaraha välja ei tule, tuleb pöörduda politseisse!)
Augustis, mõni päev enne uue õppeaasta algust, kostitas minister Jaak Aaviksoo Eesti pedagoogilist üldsust tõdemusega, et Eesti koolid on igavad. Püüan ministri sügavmõttelisest lausest rahvapärasemat iva leida: „Mida need õpetajad kiunuvad? Ise on koolid puruigavaks muutnud ja nüüd tahavad suuremat palka? Ehk hoopis malka?”
Teen kõrvalepõike Nõukogude…
4 minutit -
Kaua võib õpetajale südamesse sülitada?
Olen hariduselu pöördeid nii palju näinud, et arvasin juba − naljalt mind enam miski ei üllata. Aga võta näpust.
Pelgulinna gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur teatas, et kui tema oleks ketipoodide omanik ja mõni kauplustest kasumit ei toodaks, paneks ta selle poe lihtsalt kinni. Samast loogikast lähtudes mõtiskles ta edasi, et ehk saaks kesklinna koolimajades teha midagi mõistlikumat kui kooli…
5 minutit -
Kooli teeb huvitavamaks ruumiõpe
Huvitav kool arvestab asjaoluga, et elame kolmemõõtmelises maailmas.
Ruumiküsimused – näiteks leidnud üles otsitava hoone, kuidas tunneme ära peaukse; milline on hea kodu; mida arvata naabruskonda plaanitavast arendusest; mida teha õues – saadavad meie igapäevategevusi ja sõltumata sellest, kui palju või vähe tunneme huvi oma elukeskkonna vastu, peame nii mõnigi kord isegi seaduse nõudel tegema ruumi puudutavaid otsuseid või omama…
2 minutit -
Üksnes meeldivat õpetada pole võimalik
Minu muusika- ja teatriakadeemia lõputöö pealkiri oli „Üldhariduskooli muusikaõpetajate arusaamad õppimist toetavast keskkonnast ja selle kujundamise võimalustest”. Asja uurides hakkas silma, et õppekava ideaalid ja reaalsus ei läinud alati kokku. Näiteks väitsid õpetajad ankeetides, et muusikaõpetuse ainekava on ülepaisutatud ja napib juhendmaterjale, mis toetaksid ainekavade ideaalset teostamist. Õpetajaid ei motiveerinud ka uue õppekava korralike rakenduskavade puudumine. Samas ei pruugi…
3 minutit