Arvamus
-
Kaunimini, paluks!
Möödunud nädalal tehti pidulikult teatavaks, mäherdused isendid mineva aasta raamatusaagist ametlikult ja otsustavalt kõige kaunimateks arvati. Eks ta mõnes mõttes peeglike-peeglike-seina-peal-ettevõtmine on, sest maitseid on mitmeid, nagu teada. Ent nii olulikus asjas nagu paberraamatutele kuju andmine, on siiski piisavalt küllaltki objektiivseid kriteeriume, milliste alusel otsusi teha – ja see on kohati päris põnev mäng. Läinud aastal asjaarmastajana asjaomases žüriis osalenuna võin seda…
4 minutit -
Huvitav kool ja õpetaja koolirõõm
Heatujuline ja paindliku suhtumisega õpetaja on koolirõõmu üks võtmetegureid.
Algatusega Huvitav Kool tehakse tänuväärset tööd, et muuta õpilaste jaoks nii kool ise kui seal õpitav n-ö söödavamaks. Me pole veel valmis järgima Põhjamaade eeskuju, kus õpilased saavad ise valida nii õppeteema kui ka -meetodid. Eesti kool on läbi aegade olnud pigem drillikool, kus õpetaja õpetab ja lapsed õpivad (pähe). Meil…
4 minutit -
Kes ütleks vähemalt hea sõna…
7. veebruaril ilmus Õpetajate Lehes Raivo Juuraku artikkel „Kes ütleks vähemalt hea sõna tehtud töö eest?”, mis käsitles Tallinna koolide võimalikku tulevast ühinemist. Artiklis toob autor kenasti välja väiksemate ja suuremate liidetavate koolide murekohti, sealhulgas Tallinna Ranniku gümnaasiumi kolleegide südamevalu, mis saab liitumise korral keelekümblusklassidest.
Mind ajendas aga kirjutama artiklis esitatud küsimus: „. . . . miks peaks Ehte gümnaasium olema huvitatud oma õpilastele…
2 minutit -
Noorsootöö ja kaasav haridus noorte riskide ennetusena
Käesoleval ajal peetakse avalikke debatte selle üle, et õpilastel puudub õpimotivatsioon ning kool ei ole huvitav. Huvitava kooli üks tunnusjooni on kindlasti kaasamine ja seda kõige laiemas mõttes. Kaasavast haridusest rääkides seostame selle eelkõige puuetega ja raskete hariduslike erivajadustega õpilaste kaasamisega tavakooli tavaklassi. Tegelikult on sellel mõistel hoopiski laiaulatuslikum tähendus.
Kaasamine on pidev protsess, kus koolid, kohalikud…
4 minutit -
Õpilased õpetama!
Raske ja aeganõudev on jõuda kokkuleppele, kas koolisüsteem vajab reforme või stabiilsust, millised peaksid olema õppekavad jne. Kas ei oleks siis lihtsam alustada mingist ühest ja kindlast asjast? Minu ettepanek on just selline: anname õpilastele võimaluse õppimisprotsessi kujundada. Eesti vajab ju inimesi, kes oskaksid mõelda, julgeksid otsustada ja tahaksid teha. Alustada saame juba koolist.
Lastele meeldib õppida ja uut teada saada, paljudele aga…
3 minutit1 kommentaar -
Kuidas läheb Huvitaval Koolil?
Viis ja pool kuud tagasi, uue õppeaasta alguse eel, küsisin Õpetajate Lehe vahendusel, kas Eesti kool on huvitav. Küsimus leidis arvukalt kaasamõtlejaid, mis andis märku tõsiasjast, et Eesti kooli tuleviku üle arutledes on see igati asjakohane, võib-olla isegi keskne küsimus. Artiklist ajendatult lõi ministeerium algatuse Huvitav Kool, mis koondab enda alla tegevuse ja inimesi, keda ühendab soov muuta meie kool…
5 minutit -
Huvitav vahetund
Avalikus debatis kõlab palju häid ideid kooli huvitavamaks tegemiseks. Paljusid neist tasub rakendada. Minult üks mõte, mida ma pole mujal kohanud. See puudutab vahetundide korraldust.
Ma ei pea vist ühelegi haridusinimesele kirjeldama tavalist koolivahetundi: kõrvulukustav lärm, tormlemine ja tõuklemine koridorides, vanema klassi poisid plangu taga tegelemas kes-teab-millega. Minule tundus omal ajal, et vahetunnid on mõeldud klassi tuulutamiseks, teise klassiruumi minemiseks ja koolikotist uue tunni…
2 minutit -
Lapsed ja koolide liitmine
Tallinna linna koolide liitmise-lahutamise kohta tulnud info on vastuokslik, põhjendusteta ning pole ka leidnud ühtegi sisulist argumenti, mida õigupoolest loodetakse paremaks muuta. Viited seadusemuudatusele ei vasta tõele, sest riigikogu seadust muutnud pole. Tallinnas on ühtedesse koolidesse suur tung, teistes jälle tühjemaid klasse, osa koole asub seal, kus on lapsi vähemaks jäänud, teisal on koolikohti puudu – oletatavasti on klasside ebaühtlane komplekteeritus…
4 minutit -
Ei saa mitte vaiki olla
Tutvunud hiljaaegu meedia vahendusel (Mirje Mändla, „Paindlikkust ja konkurentsi”, Sirp; Kadri Malm, „Uued tuuled Muusikakoolide Liidus”, Muusika; Tõnn Sarv, „Muusikaõpetus võiks rokkida”, ÕpL) toimunud mõttevahetustega muusikahariduse üle seoses muusikakoolide liidule uue juhatuse valimisega, lõi minu kõrvade vahel põlema märgutuluke.
Kuna ühest küljest käib jutt muusikaõpetusest üldhariduskoolides, teisalt aga muusikakoolides, võiks arvata, et pilt on erinev. Kui aga vaadata laiemalt, puudutab jutt muusikaõpetusest (kui…
5 minutit -
Hariduslikest erivajadustest: mõistetest, statistikast ja tulevikusuundumustest
Sõnapaar „hariduslik erivajadus” on muutunud igapäevase keelekasutuse osaks ja ka rahvusvaheliselt omamoodi ametlikuks terminiks, mida kiputakse erinevalt tõlgendama. Eri riikides käsitletakse mõistet erinevalt. Üldine tendents on aga, et kui veel kümmekond aastat tagasi seostusid sellega eelkõige puuded, siis nüüd mõeldakse hariduslike erivajadustega õpilaste all kõiki, kel ühel või teisel põhjusel on oht…
5 minutit -
Õppimine lahkab päriselu probleeme
Huvitav kool ei eelda tunnist tundi ja päevast päeva mängimist ega ole seotud õpetajate tolategemisega. Minu jaoks on huvitav õppimine tähenduslik, terviklik ja sisaldab reaalsete probleemide lahendamist.
Et teha õppimine huvitavaks, ei ole vaja muuta väärtusi ning pädevusi riiklikes õppekavades, vaid kujundada põhikooliastmes õppimine vajadus- ja projektipõhiseks. Vajaduspõhise õppe all pean silmas järgmist.
• 1.–5. klassis keskendutakse õpilaste baasteadmiste, -hoiakute, -väärtuste…
2 minutit -
Mis on haridusuuenduste koostööpildil valesti?
Hariduselus podiseb. Vanaviisi ei saa ja uutmoodi veel ei oska. Õieti ei tea praegu veel täpselt, milline see uus viis olema peaks. Kas viime õppe tahvelarvutitesse või laseme lastel hoopis leiutajatena maailma avastada? Igal inimesel on oma seisukoht ja ideid on õhus palju.
Uuringud on öelnud, et 21. sajandi globaliseeruvas, kiiresti aina keerulisemaks muutuvas maailmas on inimestel vaja…
4 minutit -
Taastagem lõpueksamid!
Jaanuari keskel ilmus Eesti meediasse kujukas näide, miks PISA test ei ole Eesti hariduse kvaliteedi oluline näitaja.
Ettevõtja edukast IT-firmast väitis, et Eesti on suure maksukoormusega riik. Rahandusminister väitis vastu, et Eesti on keskmise euroopaliku maksukoormusega riik. Vaidluse selles etapis aidanuks PISA testidega pärjatud haridus ehk tuua loosse mõningast selgust, kui keegi oleks defineerinud mõisted ja viidanud allikatele. Otsides netist kiirkorras suure rahvusvahelise,…
3 minutit -
Kas hea tund on riiklik saladus?
Eesti ja Soome on asutanud ühise hariduspilve. Suurepärane! Nüüd hakkame üksteiselt õppima! Selline on esimene reaktsioon. Aga mida meil soomlastele pakkuda on – see on teine mõte. Kas meil on pakkuda soomlastele näiteks huvitavate tundide konspekte või videosalvestusi?
Hakkasin siis internetist tunnikonspekte otsima. Paraku pidin varsti tõdema, et ega midagi põnevat ei leia. Lõpuks sattus siiski üks konspekt ette, aga seda…
4 minutit -
Lasteaed kui väärtushinnangute kujundaja
Me elame ajas, mil kõik ümberringi muutub. Vahel see rõõmustab, vahel ka ärritab. Ometi vajab laps hoolimata ühiskonna muudatustest vundamenti, millele tugineda: perekonda; kindlaid reegleid, mis aitavad maailma turvaliselt avastada; inimesi, kes hoolivad ja vajadusel aitavad mõista ja valikuid teha. Mis koht on siin lasteaial? Kas lasteaias töötavatel inimestel on mingi võimalus või kohustus seda vundamenti rajada?
Arvestades kui…
3 minutit -
Muutu või sure
Vanamoodi enam ei saa, aga uutmoodi veel ei oska – nii ütles mulle hiljuti üks õpetaja. Iga uus põlvkond loob uued uutjad. Ka vene ajal oli nii, et kui direktor nõupidamiselt tuli, siis ta mõnda uut meetodit ikka jälle tutvustas. Üks oli nn Lipetski meetod. Ei mäleta täpselt, mida see endast kujutas, kuid meeles on ühe vana õpetaja reageering: „Mis selles nii uut…
4 minutit -
Õigus lüüa
Ma olen näinud, kuidas õpetaja lööb lapsi jalaga. Ta oli pikka kasvu meesterahvas ning tagus algkooliealisi poisse ja tüdrukuid – asjalikult ja kiretult nagu liiklust reguleeriv politseinik. Lapsed olid koolidevahelisel jalgpallivõistlusel pealtvaatajad ning õpetaja eesmärk oli nad kiiresti pisut kaugemale ajada. Kuna lapsed seisid ringis ja tema poole näoga, tabasid hoobid nende rinda ja kõhtu. Lapsed püüdsid jala eest põgeneda, aga kuhu sa pääsed,…
4 minutit -
Miks me ostame ühe miljoni euro eest positiivset vanemlust?
Meil on 23 000 vaesuses elavat last, me kogume annetustega raha haigete laste tarvis – ja nüüd korraga ostame Austraaliast positiivset vanemlust! Alles äsja sai Toidupank „Jõulutunneli” abiga 208 154 eurot autode ostuks, et toitu abivajajateni viia. Jälgisin rahanumbrite vahetumist ekraanil ja kujutasin ette, kui suured need kahe- ja viieeuroste rahatähtede kuhjad juba on. Igaüks andis oma piskust…
9 minutit -
Eesti kool – tuleviku edu võti
Tänapäeva maailma vaadates näeme, et järjest rohkem inimesi tegutseb elualal, mis hõlmab ohtralt teiste inimestega suhtlemist, juhtimist, motiveerimist ning koostööd. Koolisüsteem jätab aga lihvimata oskused, mida tänapäevases (ja suure tõenäosusega ka tuleviku-) maailmas hädasti vaja läheb: suhtlemisoskuse ning enese motiveerimise. Kumbki neist ei ole omaette eriala ning seda ei õpetata ülikoolis, kuid sellegipoolest on need oskused ülimalt vajalikud kõikjal, kus…
2 minutit -
Riik peab toetama tugispetsialiste ka edaspidi
Hariduselu normaalset korraldamist takistab see, et haridus- ja teadusministeerium ning omavalitsused ei suuda olulistes asjades ja mängureeglites kokku leppida. Omavalitsuste peamine etteheide ministeeriumile on soovimatus omavalitsustega konstruktiivset dialoogi pidada, olgu see siis rahastamismudeli muudatused, õpetajatele palga maksmine, hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamine või tugispetsialistide tööjõukulu katmine. Omavalitsuste süüdistamine saamatuses ja õpetajate palgaraha kinnihoidmises solvab omavalitsusi ega soosi koostööd.
Hea…
4 minutit
