Arvamus
-
Mis saab erikoolidest?
Erivajadustega laste olukorra parandamiseks tuleb üle vaadata erikoolide rahastamise põhimõtted, koolihooneid ümber ehitada ning seadusi muuta.
Haridusministeeriumi koolivõrgu juhi Kalle Küttise sõnul töötab ministeerium välja koolide uusi rahastamispõhimõtteid ja nüüd jääb oodata ja loota, et uus süsteem võtab arvesse ka riigi äärealadel asuvate erikoolide vajadusi ning erisusi.
Eestis on praegu 43 erikooli, neist vaid 24 on riigikoolid. Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 lg…
4 minutit -
EHIS-e täitmine eeldab koolituskursusi
Koolid said HTM-ist meeldetuletuse, et EHIS-es oodatakse õpetajate ja tugispetsialistide ametikohtade andmetesse koormuse märkimist. Lisatud oli, et õpetaja üldtööaeg on 35 tundi nädalas ja ametikoha andmete sisestamise aluseks on töölepingud.
Ühtki näidet ega valemit, mille toel seda kõike teha, ei lisatud, ehkki minister on märkinud, et EHIS-e kehvas täitmises on süüdi ebapädevad töötajad (08.11 Tartu Postimees). Miks siis ei tehta…
2 minutit1 kommentaar -
Klassiruumi valgustus mõjutab õppeedukust
Õpilase õppeedukus sõltub muude tegurite hulgas ka klassi valgustusest, mis ei tohi väsitada silmi ning peab tagama, et kõik vajalik oleks hästi näha. Sisevalgustuse standard EVS-EN 12464-1:2011 annab selleks parimad juhised.
Klassi valgustuse projekteerimisel on mõistlik paigaldada valgustid nii, et neis asuvad lambid jääksid õpilaste suhtes vaatesuunas, kuna valgustites kasutatavad pimestuskaitsed ehk võred on määratud lampi silme eest varjama….
3 minutit -
Kas traditsioon on arengu pidur?
Tallinna ülikoolis toimunud konverentsil „21. sajandi õpetaja” küsiti, kas traditsioon on arengu pidur. Noor õpetaja Martin Saar kirjutas selle peale hariduslistis nii:
„Ei nõustu. Traditsioon on identiteeti loov, kujundav, noort arenguteel toetav, kindlust andev aspekt. Traditsioonidele tuginev sümbolkäitumine loob aluse ühise identiteedi ja kuuluvuse loomiseks, mille põhiosaks võib olla pidev areng. Nt Tallinna Reaalkool on väga tugevalt traditsioonidele tuginev kool −…
2 minutit -
21. sajandi õpetaja Laur – müüt või reaalsus?
Kuigi kooli peetakse ühiskonnas suhteliselt muutumatuks, on elu koolis juba muutunud ja muutub veelgi. Nädal tagasi peetud Eesti õpetajate liidu, Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse ja Tallinna haridusameti 21. sajandi õpetaja konverentsil joonistus välja selge pilt, miks see nii on, milliseid küsimusi see tõstatab ja kuidas on võimalik muutustega sammu pidada.
Konverentsi peaesineja, Soome eduloo üks arhitekte Pasi Sahlberg…
4 minutit -
Võtmesõna on lõiming
Kool on huvitav siis, kui koolis käsitletud teemad kõnetavad õpilasi.
Igasuguse õppimise eeldus on kogemus. Ma ei saa vastata küsimusele, mille eeldatava vastuse taust ning põhimõte pole selge. Siit järeldus: iga uus teadmine ja oskus kinnistub eelnevale ning täiendab seda.
Lõimitus, süsteemsus, selgus ja järjepidevus annavad õppimisele mõõtme, kus õppija võtab ise vastu otsuseid ning näeb valikuid.
Praktiline teadmine on kontekstiline. Seetõttu ei saa eeldada,…
2 minutit -
Arhitektuuriharidusest Eestis TTK pilgu läbi
Kommentaarid Karin Hallase artiklile „Arhitektuuriõpe tehnikaülikoolis tagasi” (ÕpL 22.11)
Kui Hindrek Kesler Tallinna tehnikakõrgkooli uksest sisse astus, olid rektor Arvi Altmäe ja arhitektuuriteaduskonna senine dekaan Helli Sisask juba läinud. Olid küll tänase seisuga tehnikülikoolis tegutsevad Rein Murula ja Irina Raud. Olukord arhitektuuriinstituudis oli pingeline. Selgus, et on plaan minna kogu arhitektuuriinstituudiga in corpore üle tehnikaülikooli tiiva alla. Selle, isegi…
4 minutit -
Nõrgad koolid tugevate tasemele
Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor ja Tallinna linnavolikogu liige Hendrik Agur soovib aidata Tallinna nõrgad koolid tugevate tasemele. Õpetajate Leht avaldab lühendatult avalduse, mille Hendrik Agur saatis Tallinna linnavõimudele 19. novembril.
Esitan oma arvamuse hetkeolukorrast ning visioonina sammud, mida tuleks Tallinna hariduskorralduses ette võtta ja muuta.
Andkem üheskoos Tallinna linnavolikogu juurde moodustatavale haridus- ja kultuurikomisjonile uus hingamine. Eelnõude algataja ja hariduses ette võetava…
14 minutit -
Noortele nende „emakeeles” ehk teatrilt kooli heaks
Tavaliselt algavad etendused teatripoolsete meeldetuletustega lülitada välja oma mobiiltelefonid. VAT-Teatri etenduse „Netis sündinud” osalised palusid aga loobuda pikast reast infotehnoloogilistest suhtlusvahenditest ehk juhatati sisse näitemäng kõige keerulisemale publikule-teismelistele.
Eripärane polnud ainult algus, vaid ainulaadne on olnud kogu lavastuse sünnilugu. Selle loojad on kogunud materjali noortelt endalt foorumteatri tegevuse käigus, lisaks kaasati veebipolitsei, lastekaitse liit ja BCS Koolitus….
4 minutit -
Milliseid pühasid vajab laps?
Pühade-eelne hingedeaeg oma välise pimedusega pakub suurepäraseid võimalusi tegelemaks inimhinge (enda) sisse vaatamise ja mõtisklemisega. Võime mõelda ka selle üle, milliseid jõulupühi soovime oma lastele pakkuda – kodus, lasteaias, koolis. Lastele, kes on avatud kõigi oma meeltega vastu võtma nii head kui ka tema arengule ja vajadustele sobimatut. Just täiskasvanust sõltub see, mida ta lapse hinge külvab ning mis sellest…
4 minutit -
Karl Martin Sinijärv: CAPISCE?
Ma loodan, et täna ja edaspidi loetakse Sirpi enam kui iiales varem. Ja et seda teevad ka need, kes ühel või teisel põhjusel seda teha ei viitsinud. Oi, noid põhjusi on palju kuulda olnud. Alates snooblikust ninagaviskamisest kuni tõsise püsilugeja läbimõeldud nendinguteni vajakajäämistest viimase aja numbrites. Ma ei räägi neist, kes ei teadnud enne, et Sirp olemas on, ega saanud…
5 minutit -
Koolitarkus ja elutarkus
Olen seda korduvalt välja öelnud ja ütlen veel: mulle põhimõtteliselt ei meeldi termin teadmistepõhine majandus. Võttes aluseks meie põhikooli ja gümnaasiumi taseme, võiksime uhkusega konstateerida, et meil juba ongi teadmistepõhine majandus. Rahvusvaheliste võrdluste ja siit-sealt kuuldu põhjal võib meie koolilõpetajale anda väga kõrge hinnangu.
Ta tõepoolest teab palju. Interneti lairiba, iPhone’ide ja iPpadide ning sülearvutite levik võimaldavad Eesti kasvaval põlvkonnal omandada netipõhise…
8 minutit -
Töölepingud tuleb õpetajatega sõlmida tähtajatult
Rakvere reaalgümnaasiumi direktor Martti Marksoo saatis Õpetajate Lehe vahendusel ja Virumaa koolijuhtide nimel haridusministeeriumile viis küsimust, millele vastasid ministeeriumi õigusosakonna juhataja Heddi Lutterus ning ministeeriumi nõunik Piret Sapp.
Muudatuste tähtaeg
Miks muudetakse nii lühikese etteteatamisajaga rahastamisreegleid? Koolid on arvestanud ju klassikomplektide arvu ja õpetajate koormusega, töölepingud on sõlmitud terveks õppeaastaks. Rahastamise uued põhimõtted toovad lisaks töölepingute muutmisele…
7 minutit -
Õhinapõhisus kilbile
Olen veendunud, et kool saab olla ja aeg-ajalt ongi päris huvitav. Kogu aeg ei peagi olema, sest õppimine on raske töö ja pingutus ning ka seda peab harjutama. Praegune haridussüsteem huvi ja elulisust ei soosi, seetõttu taanduvad ärksus ja põnevad ettevõtmised pigem õpetajate üksiküritusteks. Igas koolis on inimesi, kes suudavad raamist välja astuda, ainekavadesse loovalt suhtuda ja õpilaste silmad särama panna. Neid…
2 minutit -
Ärme võta koolis looderdamist paratamatusena
Kuidas võidelda järelevastamisega gümnaasiumis, küsisid 1. novembri Õpetajate Lehes kolm õpetajat. Samas leidsid nad ka ise põhilise vastuse üles – järeltööd on kooli põhimõtete küsimus ja huvi õpilaste suure arvu vastu.
Vahel tõesti juhtub, et gümnasistid kasutavad puudumiste õigustuseks asjaolu, et gümnaasium pole kohustuslik ja gümnasist võib ise otsustada, millal kooli tuleb ja millal mitte. Tegelikult on gümnasist võtnud…
4 minutit -
Lapsed läinud, lumi taga
Regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri kohta on lendu läinud lausung: „Suuga teeb supervalla, käega ei pane algkooligi kinni.” Kuni väikevallad ei ole veel tõmbekeskustesse koondunud, on üle maa rohkesti sotsiaalkeskusi, kus kogukondade pinged maanduvad, sest see ränkraske töö sünnib meil ju tihti koolides. 6. ja 7. novembril oli Tallinnas koos sotsiaaltöö 5. kongress „Tänuväärt või tänamatu töö?”.
Kokkutulnud leidsid, et sellise pealkirja all võiks…
4 minutit -
Seal on hea, kus meid ei ole
Lugesin kunagi väga noore Kivirähki lugu mehest, kes vist kurja naise eest, kes vaipu kloppima sundis, jalga lasi ja maailmas ringi uitas. Mees (tegelikult muidugi noor autor) tegi väga terase tähelepaneku: inimesed on igal pool ühesugused. Lõpuks jõudis mees otsaga põrgusse, aga sealgi kordus sama lugu: kuradid mängisid õue peal külitades kaarte, kusagil avanes aken ja käre naisehääl käskis hakata vaipu…
4 minutit -
Vene lütseumi projektist
Haridusminister Jaak Aaviksoo intervjuu 20.septembril Postimehes ja Den za Dnjomis käsitles muude teemade kõrval ka vene lütseumi rajamist. Mõni päev hiljem pälvis see teema Mart Helme, Eesti omaaegse suursaadiku Venemaal, väga kriitilise hinnangu ning kutsus ka internetis esile arvukaid arvamusi, mille sisu oli seinast seina. Kuna nüüd on lugude ilmumisest möödunud hulk päevi, saab rahulikumalt kaaluda ka lütseumiga seotut.
Vene lütseum Eestis…
4 minutit -
Hariduslaev on kõvasti kreenis
Olen veendunud, et Eestis on palju õpetajaid, kes tunnevad, et meie hariduslaev on kreenis ning kaptenit kimbutab tugev pohmell. Ei saa ju kaine inimene öelda pärast riigikontrolli auditit, kus viidatakse ebaratsionaalsetele investeeringutele haridusmaastikul, nagu meie minister: „Riigikontrolli ettepanekud toetavad ministeeriumi poliitikat.” Tere hommikust, põllumees! Kus nad siis toetavad, ei toeta ju! Muidu poleks auditi koostamisega nii palju vaeva nähtud. Dokumendis…
5 minutit -
Muudatused haridusseadustes tekitavad õpetajates segadust
Käesoleva aasta 1. septembril jõustus muudetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS). Muudatused puudutavad muuhulgas ka mitmeid töökorralduse põhimõtteid koolis. Nii sätestab PGS-i § 71 selgemalt direktorite õigused ja kohustused (ja seega ka vastutuse) kooli töökorralduse ja töötajate töötasustamise aluste kehtestamisel. Muudetud on ka PGS-i § 74 („Koolitöötajad”) ja 75 („Õpetajad”), kus on sõnastatud õpetaja töö ja töötasustamise…
8 minutit
