Arvamus
-
Mida lubatakse valimiste eel hariduse vallas?
Seoses lähenevate valimistega küsis Õpetajate Leht suurematelt erakondadelt ja valimisliitudelt, mida on neil kavas ette võtta hariduse vallas.
Vastused olid konstruktiivsed. Kinnitatakse, et haridus viiakse kohaliku arengu teenistusse ning kõige paremaks kooliks saab kodulähedane põhikool. Lubatakse meie vene lastele eesti keel juba põhikoolis selgeks õpetada, nii et neil poleks enam raske gümnaasiumis eesti keeles õppida. Lubatakse luua täiendavaid lasteaiakohti,…
2 minutit -
Kõnelused Bosporuse kaldal
Igal sügisel kogunevad õhtumaade paljude riikide kasvatusteadlased mõnda kaunisse Euroopa linna, et esindada end, oma maad ja uurimistulemusi ning arutleda 4−5 päeva jooksul arengute üle kasvatuse ja hariduse globaalses ruumis. ECER on hariv mitmes mõttes, saab hinnata oma uurimistöö haakumist üldaktsepteeritud reeglitega, kohtuda oma valdkonna teadmiste ja mõtetega ning tajuda, kuhu meie aja vaim meid viib. Peaaegu alati veendud taas, et…
7 minutit3 kommentaari -
Eesti neiu, astu naiskorporatsiooni!
Need uudised tulid peaaegu korraga: kogenud võitleja Baruto on jõudnud koju, et asuda siin lehmi kasvatama, ja vene rahvale Ülemistel nalja teinud penoplastist ülemvanake on kohe pärast šõud visatud garaaži katusele, kus ta surnukirste meenutavad osakesed tuulduvad. Näeme, et stepirahvas jätab oma sümbolid maha kohe, kui need on otstarbe täitnud: nii pandi ka Mamai kurgaani ja rändhõim kihutas sealt…
4 minutit -
Järelmõtteid „Üheksandike” esimesele saatele
Üheksanda klassi lõpetamine on keeruline ka ilma kaamerata.
Tänud ETV-le, et ta juhtis laiema üldsuse tähelepanu kooliprobleemidele. See saade avab kindlasti uksi koolielu eri tasanditel. Igas kodus, kus laupäeva õhtul kell kaheksa valitud kanaliks ETV, on vähemalt mõneks ajaks palju kooliteemalist elavat arutelu. Teema puudutabki meid kõiki.
Siinkirjutaja jaoks jäi saatest kumama asjaolu, et meeskonnast on puudu oluline inimene…
2 minutit -
Haridusreform – kelle huvides?
Teatavasti suruti jaanipäeva eel riigikogus koalitsiooni häältega läbi põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused. Koalitsioon soovis seaduse kiiret menetlemist ettekäändel, et sügisel gümnaasiumi lõpuklassi astujatel oleks teada, missugustel tingimustel peavad nad kooli lõpetama. Selguse asemel külvati aga palju segadust.
Seadusesse hääletati sisse muudatused, mille järgi on riigieksam sooritatud, kui õpilane saab ühe punkti maksimaalsest tulemusest, ja riigieksam on sooritatud rahuldavalt, kui õpilane saab…
6 minutit -
Klassitäis narkokullereid
Kurjategijaid tabatakse, õigusemõistmine toimib. Nii nagu peabki. Kuid vahel hakkab sellegipoolest kuidagi kahju. Eriti kui räägime väga noortest eludest, kes mõnikord võivad nii karmi õigussüsteemi kätte sattuda, et see tundub juba isegi natuke õiglusetu. Kui näiteks räägime kahest eesti tüdrukust, kes narkoveolt tabatuna vähemalt järgmise kümnendi oma elust peavad maailma kõige õudsemates, Peruu vanglates veetma.
Loomulikult ei poolda ma narkokaubandust ega kuritegevust…
5 minutit -
Koolis on … lapsed!
Käisin üle hulga aja koolis. Tähendab, iseenesest on kooli(desse) satutud ju ikka-jälle. Enamasti küll esinejana või muidu n-ö huvitava inimesena, kellesugustega aeg-ajalt kohtumisi korraldatakse. Et lapsukesed saaksid elavat eeskuju, mida mitte teha, et sust vaesekesest suureks saades näiteks kirjanik välja ei kukuks. Ja eks ole teinekord tulnud ka ennast koolitada lasta. Päris pisiinimese kombel kooli juhtub siiski märksa harvem. Arusaadav, suurte inimeste…
4 minutit -
Miks minust ei saanud kooliõpetajat?
Sellel aastal veetsin õpetajate päeva Soomes sealsete eesti keele õpetajatega. Meie põhjanaabrid õpetajate päeva ei pea ega isegi tea, millal see täpselt on. Eestlased teavad. Sõidavad üle Soome kokku, kuulavad ja ajavad juttu.
Mõned neist on sattunud seal õpetajaametisse juhuse läbi, teised läinud teadlikult. Mõni on läbinud õpetajakoolituse nii Soomes kui ka Eestis ja teab rääkida, et need on üsna…
4 minutit -
Reeturist koolipapa hülgas hariduse
Kuidas suur poliitika kooli uksest ja aknast sisse lasta ning mida kasulikku sellega veel peale hakata.
Mind, Kapa-Kohila koolidirektorit Jaan Kappi, peeti 2013. aasta sügisel pisut lolliks, et mitte öelda idioodiks. Sellepärast et röövisin poliitiliselt neitsilikult koolilt süütuse, muutsin ta poliitiliste arutelude ja debattide tallermaaks, elu tõeliselt edendada ihkajate kasvulavaks. Kõige selle eest nimetati mind hariduse reetjaks, aga täna, aasta…
5 minutit -
Igale õpilasele kooliõde
Nii nagu meil kõigil on perearst, peaks igal õpilasel olema kooliõde. Kooliõe peamine töö on lapse tervise järelevalve: koolis haigestumise või trauma korral esmaabi osutamine, haiguste ennetamine (vaktsineerimine), tervise ja heaolu edendamine.
Kooliõe tööaeg sõltub õpilaste arvust – täiskohaga töötamiseks peab olema 600 õpilast. Õe kabinet peab olema koolis, kus õpib üle 200 õpilase. Väikestes maakoolides on kooliõde ja pereõde tavaliselt üks…
3 minutit -
Maris Hellrand: mis sajandis elab meie kool?
Mis sajandil me elame, küsib lapsevanem ja ajakirjanik Maris Hellrand ERR Uudiste arvamusküljel, kirjutades sellest, kuidas pikk suvevaheaeg võib olla küll tore, kuid ei korva ülejäänud aasta pikki koolipäevi.
Meie perel on selja taga pikk ja imeline suvi Hiiumaa rannakülas. Tänu netiühendusele saan vabakutselisena töötada sõltumata asukohast ja seetõttu on mul luksuslik võimalus kolmeks kuuks linnast kaduda. Ratastel, meres,…
2 minutit -
Kuidas peaks toimuma välishindamine?
Eksamid ja tasemetööd tekitavad tuliseid emotsioone täna ja ilmselt ka edaspidi. Kas eksamile on vaja lävendit? Kas eksamit või tasemetööd üldse on vaja? Kas aine, kus pole eksamit, on üldse aine? Kes oli sel aastal edetabelis esimene?
Eelnimetatud küsimused olid põhjalikuma vaatluse all möödunud kevadel, kui kavandasime koolide välishindamise kontseptsiooni ehk seda, kuidas hakkab riik edaspidi hindama õpilaste ja koolide…
4 minutit -
Toidusedelist, õpet(aja)likult
Õpetajad, eriti naisõpetajad, jäävad pidevalt lapseootele. Vähemalt minu kooliajal oli küll nii. Tegelikult on see äärmiselt tore. Kes muud kui õpetajad (muidugi, muud ikka ka) peaksid hoolt kandma, et õpetatavaid jaguks ka tulevikus. Pealegi toob õpetaja(nna) ajutine lahkumine üldharidusorbiidilt värskeid tuuli ka eksisteerivate õpetatavate argirutiini, põhjustab kergendusohkeid ja küllap ka väiksemat sorti tragöödiaid – muutusi igal juhul. Ma mäletan küll.
Mul…
4 minutit -
Kas Eesti täiskasvanu ikka oskab lugeda?
Kaks aastat tagasi (23.09.2011) kirjutas Martin Ehala Õpetajate Lehes mureliku artikli „Keel ei saa selgeks” üliõpilaste kirjakeeleoskusest, tuues välja, et eriti nõrk on üliõpilaste funktsionaalne keeleoskus. Ligi pooled uuringus osalenud üliõpilastest said seda osaoskust mõõtnud ülesannetes puuduliku või kasina tulemuse. Aga kuidas on mujal maailmas?
8. oktoobril avalikustab OECD rahvusvaheliselt ning haridus- ja teadusministeerium Eestis rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC…
3 minutit -
Maailma, milles kasvab mu laps, löödi esimene mõra
Minu postkasti potsatas nädala eest nagu välk selgest taevast kiri, mis muutis mu maailma ootamatult jõuliselt. Kirjas seisis: „Kallid lapsevanemad! Kahjuks pean teile teada andma, et olen viimaseid päevi tööl. Elus toimub ikka muudatusi ja tuleb valikuid teha, nii juhtus ka minuga. Tänan teid meeldiva koostöö eest ning soovin teile kõike paremat.”
Tavaline kena ja viisakas lahkumiskiri. Ainult…
5 minutit -
Teine vaade PISA edetabelile
Innove avaldas tänavuste riigieksamitulemuste edetabelid. Mõnes koolis olid tulemused kõvasti tõusnud. Ajakirjanikud uurisid, mis on selle taga, ja nägid õpetajate ning õpilaste tublit tööd aastate jooksul.
Analoogiliselt riigieksamitega on võimalik õppetöö lõpptulemusi hinnata PISA testi järgi. Meil ei avalikustata koolide edetabeleid PISA järgi, aga mõnes teises riigis, näiteks USA-s, Austraalias, Ungaris, võivad koolid oma tulemuse teada saada. Serbias teatatakse koolidele mitte üksnes…
5 minutit -
Kas õpetaja Laur või Julk-Jüri?
Olen juba pikemat aega vastakate tunnetega jälginud debatti, kus tuntud eliitkooli direktor vastandab end aastast aastasse erinevatele pedagoogikaasjatundjatele teemal, kas koolide edetabelid on saatanast või hoopis määrava tähtsusega informatsioon hariduse kvaliteedi ehk selle kohta, millised on head ja millised halvad koolid.
Veidi lihtsustatult võiks öelda, ja nõnda kiirelt debati lõpetada, et tegelikult on asi valikutes: te kas tahate panna oma lapse…
4 minutit -
35 = 45
Augustis kiitis valitsus heaks uue haridustöötajate tööaja määruse, mille kohaselt õpetaja tööaja arvestamise ja töötasustamise aluseks saab õpetaja ametikoht koos kõigi tööülesannetega, mitte üksnes klassi ees seistud kontakttunnid.
Määruse kohaselt on õpetajate täistööajaks lühendatud tööaeg: seitse tundi päevas ehk 35 tundi nädalas. Lühendatud töönädalasse peaksid haridusministeeriumi arvates mahtuma kõik õpetaja tööga seotud ülesanded.
Siinkohal ei taha ma mõtiskleda selle üle, kas on võimalik kõiki tööülesandeid ettenähtud…
4 minutit -
Teest ja rumalus(t)est
Nii. Sellest nädalast on siis ametlikult kehtestet sügis. Ja ongi. Juba on tulnud vihma ja kõlekülma, aga ka klassikalist nukrameelset päiksehelki ning värvikirevat ja -kaagutavat lehesadu. Täielik õpikunäide sügisest. Selline asi lihtsalt ajab jooma. Mingit head kuuma teed näiteks. Ja suuremates kogustes. Sest pooli maju veel ei köeta ja hommikul õue astudes võib valguskiiri vaadates suvisest harjumusest end liig kergelt riidesse panna….
5 minutit -
Lapsekeskne töökorraldus tugineb kokkulepetele
Uuendatud tööajamäärus on toonud tagasisidet ka alushariduse poole pealt. Saabunud küsimuste valguses tuleb rõhutada, et tööaja ning -koormuse reeglid kehtivad ühtemoodi nii lasteaia-, üldhariduskooli- kui ka kutsekooliõpetajatele. Samuti on töölepingu kaitsed ja kohustused ühtsed kõigile töötajatele, sealhulgas ka haridustöötajatele (töötagu nad lühendatud, 35-tunnise või 40-tunnise töönädalaga). Uue määruse kehtima hakkamine ei sunni lepinguid muutma, veelgi vähem paneb…
4 minutit