Arvamus
-
Tugi on käeulatuses
Lasteaialaps kardab suhelda nii täiskasvanute kui ka eakaaslastega ning reageerib kõnetamisele kummaliselt. Kodus tunneb laps end kõrvalejäetuna, sest väikevend saab oma eripära tõttu rohkem vanemate tähelepanu. Keskuse nõustaja soovitab lasteaias läbi viidud vaatluse põhjal vanematel lapsele enam tähelepanu pöörata ja ühiselt tegutseda. Juba mõne aja pärast on asi märgavalt parem, laps julgem suhtleja ning kodus heatujuline ja rahulik.
See lugu on vaid üks…
3 minutit -
Eksamitulemuste avaldamine annab objektiivse pildi hariduse kvaliteedist
Vastates veebiportaali Delfi küsimustele möödunud nädalal avaldatud riigieksamite tulemuste kohta, ütles Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur, et riigieksamite tabelite avaldamine annab objektiivse pildi hariduse kvaliteedist üle riigi. Kuna Delfi kasutas Aguri kommentaarist vaid väikest osa, avaldame siin GAG-i direktori vastused täismahus koos paari hilisema täienduse ja täpsustusega.
Kas olete oma kooli tulemustega rahul?
Hendrik…
6 minutit -
Globaalse küla teooria ei kehti enam
Inimgeograaf Rein Ahas on tõdenud, et globaalse küla teooria (kui internet ja IT jõuab igale poole, siis pole vahet, kus elada) on praeguseks kummutatud, sest elu näitab: mida rohkem inimene IKT-d kasutab, seda rohkem ta liigub – ja suureneb regionaalne ebavõrdsus (vt ÕpL 20.09). Kui üleilmse küla teooria jõudis nii kiiresti kaotada oma kehtivuse, küllap leidub siis ühiskondlikus teadmises/olemises…
4 minutit -
Karl Martin Sinijärv: Lennukaid mõtteid
Tulin paari päeva eest Islandilt ja hea oli, et tulema sain. Sõber kirjutas, et ajastusega mul vedas – tund pärast mu äralendu saabunud maale sajandi torm, lennud tühistatud, inimesed lennelnud mööda parkimisplatse ringi nagu meeripoppinsid, autoteed muutunud läbimatuks, lumi unnanud mägesid mööda ja liikurmasinate hulk kraavides ja kuristikes kasvanud hüppeliselt. No kui Põhja-Jäämerelt ikka tuuleke tuleb, puhudes sekundis meetrikest…
4 minutit1 kommentaar -
Paljuteadja või mõistja?
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo augustikuine mõte koolis toimuva õpilasele huvitavaks muutmisest ja ainekavade ulatuslikust ülevaatamisest („Kas Eesti kool on huvitav?”, ÕpL 23.08) tõi mulle esmase emotsioonina meelde hiina mõttetarga Lao-zi ütluse: „Mõistja pole paljuteadja, paljuteadja pole mõistja.” Olen ministriga sarnaselt tunnetanud, et sageli oleks õpilastel vaja suuremat tähelepanu pöörata asjadest arusaamisele, probleemide analüüsimisele ning võimalike lahendusteede hulgast optimaalseima leidmisele. Need…
4 minutit -
Murelapseks õpikud
Kevadel saatis Tartu koolijuhtide ühendus haridus- ja teadusministrile kirja, milles juhtis tähelepanu mitmele õppekirjandusega seotud hinna-, kvaliteedi- ja kaaluprobleemile. Koolijuhid leidsid, et need mured tuleb lahendada riigi tasandil.
Esiteks paneb PGS-i § 20 kooskõlas põhiseaduse § 37-ga kooli kohuseks võimaldada õpilasel tasuta kasutada õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, -vihikuid ja -lehti. Ent selle kohustuse täitmiseks eraldatud õppevahendite rahast (57 eurot õpilase kohta) ei…
3 minutit -
Vererõhu mõõtmisest
Teisipäeva hommikul kell kümme avalikustas sihtasutus Innove 2013. aasta riigieksamite statistika. Täpselt samaks ajaks, kella kümneks, kutsuti ajalehtede haridustoimetajad Suur-Sõjamäele Innovesse väiksele selgitusele, kus manitseti, et riigieksamite tulemuste põhjal ei ole õige koolide pingeridu koostada. Paraku – juba tunni aja pärast olid pingeread ajalehtede võrguversioonides üleval . . . .
Innove analüütik Krista Hinno rõhutas, et nende sihtasutus pole kunagi koolide pingeridu koostanud ega hakka seda…
4 minutit -
Ettevaatust, jalgrattur kõnniteel!
Liiklusreeglite loomisest alates on ikka kehtinud põhimõte, et sõidukid ja jalakäijad liiguvad eraldi teeosadel. Viimase sajandiga on aga liikluspilt oluliselt muutunud – autode arv on plahvatuslikult kasvanud, jalgrattaid kasutatakse liiklusvahendina üha vähem ning jalgratturitest on saanud nahkhiire tüüpi liiklejate klass. Sarnaselt nahkhiirega, kes tuntud multifilmis liigitas end vastavalt vajadusele kord linnuks, kord loomaks, nõuab jalgrattur oma õigusi sõiduteel, kuid kasutab…
4 minutit -
Mida lapsed tahavad?
Sina räägid siis, kui kana pissib!” hõikas üks jõngermann. – „Praekana!” täpsustas teine. Mõlemad naersid ennast oimetuks. Vanasti kasvatati sellise manitsusega lapsi. Ei mingit nalja. Vanasti olidki kohati kummalised kasvatuspõhimõtted, näiteks väideti, et laps ei tahtvat muud kui vitsa.
Vahepeal on elu edenenud. Tallinnas peeti hiljuti rahvusvahelist alushariduse konverentsi, millest tuleb Õpetajate Lehes peagi veel juttu. Konverentsi teemaks oli „Väärtused, kultuur ja haridus”….
3 minutit -
Riigieksamid – Eesti hariduse oluline väärtus
Kui riigieksamite süsteemi muutma hakati, rõhutati vajadust suurendada rõhuasetust reaalainetele. Kõneldi vajadusest tõsta eksami sooritamise lävendit 20%. Kahjuks on praeguseks kujunenud olukord kaugenenud esialgsest ning hästi töötav süsteem lammutatakse, selle lõplikke tagajärgi on aga raske hinnata. Nii olen ise olnud tunnistajaks, kuidas koolijuht avaldab arvamust, et olulised on kolm riigieksamiainet ning ülejäänud õppetegevus on huviharidus.
Lõpetasin kooli ajal,…
7 minutit -
Initsiatiivika ja koostööalti õpilase kasvatamine eeldab samasugust õpetajat
23. augusti Õpetajate Lehes kirjutas Mati Heidmets artiklis „Tont ja möku”, et Euroopa Komisjon kutsub üles haridust ümber mõtestama. Oluline on anda lapsele koolist kaasa elus vajalikud nn läbivad oskused: initsiatiivikus ja iseseisev probleemilahendamine, koostööoskused ja kriitiline mõtlemine, keelteoskus ja ettevõtlikkus. Lihtsad käsutäitjad ja reeglite järgijad tänapäeva maailmas hakkama ei saa. Autor…
6 minutit -
Otsitakse õpetajat?
Juba pikemat aega ei vasta koolivõrk Eesti demograafilisele situatsioonile, mida viimasel paaril kümnendil on iseloomustanud negatiivne iive, elanikkonna koondumine linnadesse ja väljaränne. Sellest aspektist on kogu senise haridussüsteemi vormiline jätkusuutlikkus enam kui küsitav. Sealjuures pole „süsteem” umbmäärane suurus kusagil kaugel ja eemal, vaid tähendab kõige otsesemalt väljavaateid töötada samal erialal ka 2, 5 või 10 aasta perspektiivis.
Põhikoolis, mille lõpetasin 1996. aastal, õppis…
4 minutit -
Kristi Vinter: Veel kord haridusuuendusest
Õppeaasta algus on inspireerinud paljusid inimesi agaralt hariduse üle arutlema ning ka Õpetajate Lehes on viimastel nädalatel ilmunud mitu mõtlemapanevat artiklit. Kõigi nende ühiseks jooneks paistab olema soov haridusuuenduste ja muutuste järele. On neid, kes näevad suurimate muutuste põhjustajana kiireid tehnoloogilisi arenguid ning tajuvad tehnoloogia kaasamises haridusuuenduse võimalusi, ning neid, kes soovitavad pöörduda hariduse võimaldamisel pigem juurte juurde…
6 minutit -
Kui nutt tuleb kooli…
Erinevatel konverentsidel on palju räägitud turvalisusest. Turvaline on nii koolitee kui ka koolis olek. Ühtlasi on meie õpilased (ning ka koolid) astunud sammu edasi virtuaalsesse maailma, kus samamoodi tuleb mõelda turvalisusele. Alanud õppeaasta muudab mind natuke murelikuks kooli arvutivõrkude ülesehituse suhtes, sest suhteliselt hiljuti on nutiseadmete kasutus on tõusnud plahvatuslikult. Ühelt poolt tunnen rõõmu ja uhkust, kuid teisalt leian, et midagi tuleks…
5 minutit -
Eesti kool vajab rohkem kultuuri ja kirge
Jälle algab kõik, algab uuesti. Kooliaeg on kõigi aeg ja sellepärast puudutab algav kooliaasta kõiki Eesti inimesi. Vastuoluliste tunnetega alustavad kooliaastat õpetajad, kellest enamik on juba aastates, mille kohta öeldakse, et parim enne möödas. Aga noori peale tulemas ei ole, sest kes ikka tahaks omandada elukutset, mille kohta loed lehest ja kuuled raadiost, et palk on väike, tööd on…
4 minutit -
Kool kui lahtihaagitud vagun
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused jätavad kõik olulise õpetaja ja kooli lahendada.
Ametlikus retoorikas nimetatakse seda iseseisvuse ja vabaduse suurendamiseks. Aga kas see ikka on iseseisvus, kui õpetaja teeb põlve otsas ise õppematerjale, sest uus õppekirjandus ei lange mitmel juhul õppekavaga kokku − kirjastused kiirustasid ülepeakaela õpikuturgu haarama. Ja mis iseseisvust annab ka kooli oma õppekava, kui seda tehakse copy-paste-meetodil? Pigem teeb…
6 minutit -
Asjast ka, sedapuhku
Üks viimasel ajal mõistetavatel põhjustel laialt levinud välismaakeelseid mõttekäike kõlaks eesti keelde ümberpanduna umbes nõnda: „Kas peaks minema Süüriasse süürlasi tapma põhjusel, et süürlased Süürias süürlasi tapavad?” Õige vastus võiks olla „ei”, kuid ma ei hakkaks siinkohal Lähis-Idas toimuvast pikemalt kirjutama – selle jaoks on kompetentsemaid kodanikke. Mulle pakub huvi toodud mõttekäik kui selline.
Juba palju maalähedasem ja arusaadavam tunduks küsimus: „Kas peaks…
4 minutit -
Kuidas õpetada 21. sajandi noori?
Kooliaasta alguses on ühiskondlikku teadvusse (taas) jõudnud haridustemaatika.
Haridusminister Jaak Aaviksoo konstateerib, et eesti kool ehk siis õppimine peab olema huvitav. Endise rektori Mati Heidmetsa arvates hakkab päriselu jõudma 21. sajandisse, koolil on aga veel 19. sajandi lõhn küljes (mõlemad ÕpL 23.08). Muuseas, õpetajad on pärit 20. sajandist. 26. augusti Postimehes kutsuvad riigikogulane Priit Sibul ja TÜ professor Tõnu Viik kahekordistama…
6 minutit -
Presidendi tervitus 1. septembril
Hea Eesti rahvas, üks ilus, soe ja päikeseline suvi on taas lõppemas. Esimene september on selle selge märk: tuhanded lapsed ja ka veidi vanemad alustavad taas õpinguid. Paljud neist esimest korda päris koolis ja päris ülikoolis.
Ma tean, et õppe- ja tööaasta algus toob paljudesse südametesse nukrust. Sest suvi oli tõesti ilus, täis vabadust, looduse ilu, puhkamist, päikest ja rõõmu. Ja…
3 minutit -
Ülikool olgu kasvatusasutus
Juunis lõpetasid bakalaureused, juulis võtsime uued. Ühtedel kolm aastat seljataga, teistel silme ees. Kolm aastat meie elust. Hästi lühike aeg üksteist tundma õppimaks. Liiga lühike – õieti kuritegelikult põgus, sest need esimesed ülikooliaastad on lävepakk tulevasse ellu. See oli noorte elu esimene tõeline valik. See ei tohiks lõppeda võõralt ja valesti.
Me valisime koos. Mitte kõiki, kes tahtsid tulla meie eriala õppima,…
4 minutit