Arvamus
-
Jaak Aaviksoo: Kas Eesti kool on huvitav?
Huvitav oleks teada, kui palju on meie hulgas neid, kellele meeldib õppida. Meeldib niivõrd, et nad kulutavad sellele kogu oma vaba aja. Ilmselt mitte palju. Ometi oleme kõik kunagi niisugused olnud, lapsena – siis, kui me veel lasteaiaski ei käinud, koolist rääkimata. Õppimine on loomulik ja õppimisvõime kaasasündinud. Õpime ennastunustavalt, õppimisele mõtlemata siis, kui kõik on uus ja huvitav….
6 minutit10 kommentaari -
Liisa-Ly Pakosta: Mis muutub uuel kooliaastal?
Et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuste teksti muudeti riigikogus viimase minutini ja väga palju (ikkagi demokraatia!), pole seadusemuudatusi jõutud piisavalt selgitada, mis on probleem. Seepärast on otstarbekaks vaadata põhjalikult üle vähemalt need muudatused, mis puudutavad otseselt õpetaja tööd ning jõustuvad tänavu 1. septembrist.
Valdav osa seaduses tehtud muudatusi annab vabadust ja otsustusruumi kohapeale juurde – selline võiks olla kokkuvõtlik hinnang….
12 minutit -
Arvamusi arvamusfestivalilt
Laupäeva keskpäev Paide Vallimäel. Kohe-kohe on algamas haridusväitlus ja ma ekslen telkide vahel. Kus on loodelava? Treppidest alla ja sinnapoole, näidatakse mulle õige suund kätte. Seal nad ongi! Kolm noort meest laval väitluseks valmis. Libistan end tagumisesse pingiritta ja juba kõlab reporteri intrigeeriv küsimus meile, pealtvaatajatele:
Mida teeksite Teie esimese asjana, kui oleksite haridusminister?
Reporter vaatab otsivalt ringi. Kas tõstab keegi käe või…
6 minutit -
Heaks kuulajaks õpitakse sünnist saadik
Tänapäeva kiire elutempo tingib verbaalse ehk sõnalise suhtlemise osakaalu vähenemise. Seda eriti laste ja vanemate vahel. Omavaheline suhtlemine, elava kõne kuulamine on aga põhiline kõne ja sotsiaalse arengu tagaja.
Loomulik emakeele omandamine algab kuulamisest ja kuuldust arusaamisest. Lapse kuulamisoskuse kujundamisega tuleb alustada lapse sündides ning sellega tuleb aktiivselt tegelda lapse kogu koolieelse ea vältel. Kooliks ettevalmistamisel on väga oluline osa…
3 minutit -
Ramo Pener: Inimene pole inimesele hunt!
Eeloleval sügisel alustatakse kahekümnes Eesti õppeasutuses koolikiusamisvastase projektiga. Tegemist on Soome eeskujul käivitatava pilootprojektiga Kiusamise Vastu. Kiusamine on vaimne või füüsiline vägivald kas kodus, koolis või kodu-kooli teel. Kooli territooriumil on kiusamise subjektideks ja/või objektideks poisid, tüdrukud ning õpetajad.
Enne, kui hakata millegi või kellegi vastu nõiajahti pidama, peaks välja selgitama, miks keegi kellegi vastu meelestatud on? Mis on vägivallatseja…
5 minutit -
Veel kord Repinist
Väärtuslikule vene kunstile pööratakse nii koolides kui neist väljaspool kohati teenimatult vähe tähelepanu. Õnneks on Eesti Kunstimuuseum seda puudujääki viimastel aastatel tublisti täitma asunud ning kunstihuviliste rõõmuks eksponeeritakse Kadrioru kunstimuuseumis veel paar nädalat Ilja Jefimovitš Repini (1844–1930) töid, mis pärinevad Helsingi Ateneumi kogudest.
Külastasin näitust esmakordselt kohe peale avamist veebruarikuus. Nüüd, näituse lõppemise eel ja teisel külastusel, kui olen lugenud muid arvustusi, tunnen,…
5 minutit -
Priit Kärsna: Teel viie lollima hulka
Ma ei väsi imestamast, kuidas meie austatud riigikogu liikmed, kes valdavalt on siiski intelligentsed inimesed, suurt poliitikat tehes tähtsa näoga uskumatult rumalat juttu suust välja ajavad. Ja samal ajal näivad nad olevat veendunud, et „lihtinimesed” sellest rumalusest aru ei saa.
Uue seaduse alusel on riigieksam sooritatud, kui on saavutatud vähemalt 1% maksimumtulemusest ja sooritatud rahuldavalt, kui on saavutatud vähemalt 20%….
3 minutit -
Ühest ilusast eksamist mõeldes
Tahvliesine on tühi, jätkub ruumi kas või tantsuharjutuseks. Sedakorda on eksamikomisjoni liikmed istunud klassi tagumisse ossa, kuhu tavaliselt kogunevad need õpilased, kes ei pea heaks tooniks õpetajaga esipinkidest tõtt vaadata. Saab vahel aknast õue kiigata, mööduvale sõbrale lehvitada, vaikselt toimetada mõnda tegemata koolitööd . . . . Täna ei toimu midagi taolist – kõik õpetajad on tähelepanelikult keskendunud ja veidi elevil. Algab eksam.
Avalöögiks…
6 minutit -
Mida kõneles vene taat ehk Mis on Eestis rõõmustavat?
Praegu, mil ma neid ridu kirjutan, on rahvusraamatukogus alustanud tööd konverents „Poliitiline korruptsioon Eestis – VEB-i fondist Ärma taluni”. Ometi ei ole Ärma talu mitte korruptiivne ettevõte, vaid rahvusluse muuseum.
Vaatleme Halliste kihelkonna mustakaabulisi tegelasi veidi laiemas ajaloolises perspektiivis. Ajaloolise Aliste üks osa oli Abja vald, kuhu kuulub ka meie presidendi kodu. Siinsed talupojad koondusid omal ajal…
4 minutit -
Karl Martin Sinijärv: Eksameist ja inimestest
Lugesin rõõmu ja tunnustava muhelusega Lauri Leesi artiklit, kus väärt haridusheeros avaldab arvamust, et riigieksamid on kuradist. Mitte liiga tihti ei ole ma Leesi seisukohtadega lõpuni päri, ent seekord küll. Ma isegi kardan, et asi on hullem, et riigieksamid ei ole kuradist, vaid vägagi inimesest. Kurat oleks mingi elegantsema skeemi kokku joonistanud. See praegune lolluse logistika, kus pitseeritud…
4 minutit -
Miks mulle kesklinna erakool ei meeldi?
Lugedes 14. juuni Õpetajate Lehest Raivo Juuraku artiklit „Miks mulle kesklinna erakool meeldib?”, tekkis mul tahtmine avaldada ka oma seisukoht. Ootan ka autori täpsustusi tema mõtetele ja väidetele.
Esiteks kahtlen, kas kõik need vanemad, kes oma 7-aastased lapsed reaalkooli katsetele viivad, teevad seda eesmärgiga, et nende võsuke õpiks süvendatult reaalaineid. Paljud nende hulgast jooksevad lapsega läbi teisedki kesklinna koolid, kuhu…
4 minutit -
Klassikalise balleti õpetamise ja õppimise pahupool
Miks lapsed, kes lähevad balletikooli õppima silmade särades, lahkuvad sealt sageli muserdatuna? Kas balleti õppimine peabki olema ränk ja piinarikas töö või saaks lastele seda elukutset õpetada ka kuidagi teisiti?
Hoolimata sellest, et klassikalise balletiga tegeldakse Eestis ammu (1918. aastal avati E. Litvinova balletistuudio, 1946. aastal Tallinna koreograafiline kool), ei ole keegi uurinud, mida halba on balletikoolide…
8 minutit -
Karl Martin Sinijärv: ajaloost ja ilust
Ajalugu on eestlastele endiselt armas. Tänapäevas võib toimuda ükskõik mis, kõige kaunim kunstiteos ja suurim sigadus võivad valmida otse eestlase silme all, tema ei tee märkamagi. Või mühatab, et normaalne, ja künnab tuimalt edasi. Tuleviku suhtes eestlasel illusioonid puuduvad, ta teab ammu täpselt, et kommunism on horisondil juba selgesti näha ning pääs, täpselt ei mäleta, mitme, ent igal juhul…
4 minutit -
Riigieksamid oleksid nagu saatanast
Keskkooli lõpetamine oli alles paarkümmend aastat tagasi suur lillepidu. Siis ehtisid emakeele kirjaliku eksami puhul hiirekõrvades kased koolimaja aulat, ustel rippusid aasalilledest girlandid. Koolimaja sarnanes kevadiselt sumiseva mesilastaruga. Kogu koolihoone, õpetajad, ka abipersonal olid üksnes nende päralt, kes koolist mõne nädala pärast jäädavalt lahkuma pidid. Noorematele oli õppeaasta selleks ajaks juba läbi. Nemad ei seganud eksamiperioodil suuri, suvi kõigi oma…
5 minutit -
Miks mulle Kesklinna erakool meeldib?
Ei saa öelda, et oleksin fundamentaalne erahariduse pooldaja. Pooldan segavariante, kus on nii era-, munitsipaal- kui ka riigikoole. Aga jälgides juba paar nädalat kestnud erakoolivastast kampaaniat, mis päevalehtedes on spontaanselt puhkenud, tekib soov öelda mõni sõna ka erakooli, täpsemalt asutamisel oleva Tallinna Kesklinna Põhikooli toetuseks.
Eelkõige meeldib mulle, et kesklinnas avatav erakool aitab meil leevendada reaalainete heade valdajate defitsiiti. Väidetavalt…
4 minutit -
Viimane kustutab tule ehk Mõned mõtted kasvatusteaduste kodumaisest hetkeseisust
See on rutiinne käsk, kui ruum inimestest tühjeneb. Et säästa energiat. Kui üks kultuuriruum tühjeneb teadmisest, võivad tuled kustuda ennegi, kui viimane on läinud. Mis annab alust arvata, et eesti kultuuriruum on tühjenemas kasvatusteaduslikust teadmisest ja hulk tulesid ongi kustunud?
Näiteks hiljutine meediasagin, et sotsiaalministeerium on tellimas vanemahariduse programme kalli raha eest küll…
11 minutit -
Suured säravad silmad
Ühes pulmas küsiti peigmehelt, kuidas ta endale pruudi leidis. „Kõigepealt märkasin tema suuri säravaid silmi,” tunnistas mees. „Need mu ära tegidki.”
Säravates silmades on kahtlemata võluvägi. Või siis on võluvõimetega säravate silmade omanikud ise. Nad jõuavad imetlusväärselt palju, teevad suuri ja ilusaid asju, neid imetletakse, nende saavutuste üle vangutatakse uskumatult pead, neid mäletatakse aastaid ja aastaid hiljem, ning väga sageli kadestatakse, küll salaja,…
4 minutit -
Karl Martin Sinijärv: Martin Helmel oli õigus
Postimehe küsitletud rohkem kui neljast tuhandest väärikast eestimaalasest enam kui kaks kolmandikku olid nõus Martin Helme seisukohtadega immigratsiooniküsimustes ning jagasid nimetet isiku suhtumist mustanahalistesse. Kange himu on tõtata ühinema rahvuskaaslaste hordiga, ent enne kui mu uhkusest tulvil rinnast paiskub tõusulainena vallale „Kui on must, näita ust!”, tahaksin siiski täpsustada paari asjaolu.
Küllap oleks vastutustundetu kahtlustada tublit patriooti inimeste labases…
5 minutit -
Ühise planeedi kontseptsioon ehk kuidas mõista ja õpetada säästvat arengut?
Erinevates auditooriumites küsib vahel ikka keegi, et mis see säästev areng on ja miks selle mõiste definitsioonis ei ole siiani kokku lepitud, kuigi ajast, mil see mõiste maailmas käibele tuli, möödus eelmisel aastal juba veerand sajandit.
1987. aastal avalikustas ÜRO ekspertide raporti planeedi Maa tulevikust „Meie ühine tulevik”, mida tuntakse Brundtlandi raportina, kuna…
7 minutit -
Déjà vu hariduspõllul
Tartu Kunstigümnaasiumis oli legendaarne füüsikaõpetaja, keda lapsed kutsusid Metsakolliks. Suurt kasvu ja valju häälega meest, kelle tundi ei julgenud keegi õppimata minna, pelgasid pisut isegi nooremad õpetajad. Pelgasin minagi, kui kord tema käest oma abituuriumiklassi füüsikatunnist vabaks küsima läksin, et saaksime kaks tundi kulutada kunstinäitusel käimiseks. Vana õpetaja vastus oli üllatav: „Loomulikult minge! Vaevalt, et aastaid hiljem nad minu füüsikatundi mäletavad,…
4 minutit
