Arvamus
-
Teismelise kerge või raske elu
Minu vanus mahub vahemikku 13−19 eluaastat. Iga terviseõpetuse õpik kinnitab, et sellises eas inimene on teismeline. Seega olen ka mina, hoolimata sellest, kas ma soovin seda või mitte. Kui mulle valida antaks, ei tahaks ma teismeliste sekka kuuluda, sest see väljend on omandanud negatiivse varjundi. Kui öeldakse „teismeline”, ilmub silme ette pilt roosade juuste ning äranutetud silmadega neiust või vandaalitsevast…
4 minutit1 kommentaar -
Karl Martin Sinijärv: asi on jäätees
Ulgumise ja hammaste kiristamise vahele midagi ilusat ka – Top Gear käis Eestis jääteel elektriautot testimas. Nõnda võis läinud nädalal ajakirjandusest lugeda. Vinge, eks ole. Väike Eesti pääses rahvusvahelisse telepilti. Rahvusvahelisse telepilti pääsemise eest on eestlased nõus kulutama suuri summasid, olgu tegemist üleeuroopalise estraadilaulude võistluse, jalgrattaväntamise teleülekandeõiguste ostmise või plastribadele toetudes lumel liikumise oskusteabe evitamisega. Meelelahutus on tähtis ja…
5 minutit -
Karl Martin Sinijärv: tornid ja tipud
Olen püüdnud endale ette kujutada presidendi kõnet, mis vaimustaks inimesi, ühendaks rahvast, inspireeriks, tiivustaks, osutaks valupunktidele, tuleks ja aitaks, kus viga näeb laita, ja millega kõik rahul oleksid. Sellist ei ole. See pole lihtsalt võimalik. Andunud rahulolematule on ju üsna ükskõik, kas paisata lendu süüdistusnool elitaarsuse või populismi, parem- või pahempoolsuse pihta, kas ilk tabab tegijat pidulikul puhul või…
4 minutit -
Lasteaed pakub tööd logopeedile …
Ajalehtedes ilmub tihti kuulutusi, kus lasteasutused otsivad endale logopeedi. Oma murega pöördutakse ka otse Tartu ülikooli eripedagoogika osakonna poole. On lasteaedu, kus logopeedi on otsitud tulutult aastaid.
Tartu ülikooli eripedagoogika osakonnas koolitatakse logopeede ja eripedagooge 1968. aastast. Ehkki spetsialiseerumine toimub magistriõppe tasemel, on baasteadmised nende spetsialistide koolituses samad. Enamik erivajadusega lapsi vajabki koolieelses eas tavaliselt nii eripedagoogi kui ka logopeedi…
6 minutit -
Head keskharidust peab saama igas maakonnas
Riigikogus läbis eelmisel kolmapäeval esimese lugemise uus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, mille enamikku ettepanekuid kirjeldas ka mullu augustis koolidele laiali saadetud infoleht. Esimese lugemise läbimine tähendab, et riigikogu on otsustanud hakata eelnõu menetlema. Kultuurikomisjon, kes vastutab riigikogus haridusteemade eest, kogub märtsi keskpaigani arvamusi eelnõu kohta ja parandusettepanekuid.
Eelnõu väljatöötamisel kohtuti korduvalt kõigi asjaosaliste: õpilaste, õpetajate, koolijuhtide, omavalitsuste jt esindusorganisatsioonidega,…
5 minutit -
Tööpraktika − meilgi on võimalusi
Käesolev kirjutis on ajendatud Evelin Ilvese artiklist 25. jaanuari Õpetajate Lehes „Soomes Eesti koolis”. Työelämän harjoittelu pole meilegi võõras.
Eesti erikoolid on tööpraktikat kõigil aegadel väärtustanud, sest õpiraskustega lapsed ei tule pelgalt lihtsustatud riikliku õppekava läbimisega elus toime. Töökasvatus annab esmased töökogemused ja loob eelduse töökuse kujunemiseks.
Aastatetaguses sõbralikus koostöös Hämeenlinnas asuva Perttula eriametikooliga jõudsime õpilasvahetuseni. Kosejõe kooli traktoristi eriala poisid…
2 minutit -
Kas siis selle maa keel …
Ülikooliajal veetsime oma esmaspäevad Maarjamõisa haiglas. Küllap nägi ülemaailmse imperialismiga sõttaminekuks valmistuv Nõukogude Liit ette suuremat verevalamist, kui humanitaaridest meditsiiniõdesid koolitas. Ehkki õppeaineid tulnuks lugeda ka vene keeles, ütles meditsiinikursuse juhendaja, napsi- ja naljalembene arst: „Ei hakka mina oma puukeelt vastu teie puupäid taguma!”
1970-ndate lõpul, mil vene keel ja meel üha agressiivsemalt peale tungis, oli selline eiramine mõistagi julgustükk. „Julged” mehed…
4 minutit -
Koolipere ja koolipolitsei
Millest on koolikiusamine tingitud? Kariloomale, kes inimene ju on, on omane soov jõuda võimalikult kõrgele kohale karjas. Mida primitiivsem isend, seda vägivaldsemat moodust ta selleks kasutab. Kui ühes ruumis on koos näiteks ühekuused põrsad, käib nende vahel pidev mõõduvõtmine, kes on tugevaim. Kui nende sekka panna kolmekuune põrsas, on rahu majas, sest juht on olemas.
Sama moodust võib kasutada koolis, kus vanemad…
2 minutit -
Kui nupp nokib, aga süda ei tunne …
„Ja mis puudutab haridust, siis oleme end müünud kiirtoidu mudelile. See laostab meie hinge ja energiad, nii nagu kiirtoit laostab meie füüsilised kehad.” Sir Ken Robinson
TED-konverentsidel ülemaailmset tuntust kogunud inglise kirjaniku, koolitaja ja haridusuuendaja Ken Robinsoni arvates ei piisa enam minevikust pärit industriaalajastule omase haridussüsteemi reformimisest. Me vajame hariduselu tänapäevaseks muutmiseks revolutsiooni. Mineviku eelarvamuste mõjul kipume soovima, et meie…
5 minutit -
Vabariik ja sünnipäevad
Eesti vabariigi sünnipäev on täpselt ülehomme. Riik on uhke asi, vaba riik on eriti uhke ja oma Vabariik seda enam. Vabariigis võib igaüks Päikesekuninga kombel kuulutada: „Riik – see olen mina!” ja tal on õigus. Riigi sünnipäev on päev, mil tasub eriti selgesti tunnetada oma riigiga üks olemist. Tajuda, et mis riigis hästi, on hästi ka minul, ja mis riigis vilets,…
4 minutit -
Kas õpetamine on kunst?
Seoses legendaarsete õpetajate teemaga, mida käsitleti Heino Liimetsa konverentsil, kerkib taas üles vana hea küsimus − kes siis õpetaja on. Kas ta on nagu väga hea oskustööline, kes töötab kindlate reeglite järgi, täidab ülevalt saadud ülesandeid? Või on ta pigem kunstnik, kes võtab endale ise ülesandeid ning leiab neile loovaid lahendusi? Sellele küsimusele ei olegi nii lihtne vastata.
Võtame näiteks ministeeriumi kavatsuse…
4 minutit -
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse valikud Eestis 2013
Riigikogu kultuurikomisjon on hakanud arutlema põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuspaketi üle. Lisaks haridus- ja teadusministeeriumist tulnud seadusemuutmise ettepanekutele on parlamendile saadetud veel mitu eelnõutäit ettepanekuid. Kaks õppeaastat kehtinud seaduse puhul on taas laual suured teemad, milles must valgel häid lahendusi polegi. Ühtegi hääletust ega otsust lehe ilmumiskuupäevaks veel tehtud ei ole peale tehnilise otsuse poliitilised arutelud avada.
Väiksed…
7 minutit -
Su üle NATO valvaku
Eesti riik ja meie omariiklus on jõudnud auväärsesse ikka. 24. veebruaril tähistame Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva. Iseseisvust – ise mõtlemist, ütlemist, kirjutamist, otsustamist, valimist – seda pole olnud ju sugugi pikka aega. 1918–1939 (21 aastat) ja 1991–2004 (13 aastat). Kokku siis 34 aastat reaalset iseseisvust – iseseisvust de facto.
Juriidiliselt toimis Eesti riik eksiilis muidugi edasi ja meie peame oluliseks riiklikku järjepidevust, mida…
5 minutit -
Karl Kello: Antikäibemaks alkoholile
Mida see peaks tähendama? Elementaarne: kui ei joo, siis maksad. Sest liigse alkoholitarbimise eest maksame nii ehk nii – suremus, haigused, vigastused, purunenud pered, vaimne alaareng . . . . Nõnda et igaüks, kes naudib privileegi mitte juua, maksku selle eest.
Esmaspäeval arutati riigikogu sotsiaal- ja rahanduskomisjoni ühisistungil Eesti alkoholipoliitikat, kõne all oli järjekordne nn roheline raamat. Pressiteate sõnul on alkohol alaealistele liialt…
4 minutit -
Annika Rebane: Ebatsensuursetest sõnadest
Mõni aasta tagasi oli mul õpetada 7. klass, kus suure hulga kenade ja viisakate laste kõrval ka rühm noormehi, kelle meelest raamatute lugemine või kokku- ja lahkukirjutamise õppimine oli võrdlemisi kasutu tegevus. Alguses, kui ma neid veel ei tundnud, tekkis meil lahkarvamusi küll. Noormehed kasutasid oma seisukohtade selgitamiseks ka ebatsensuurset sõnavara.
Mind aitas nendega hakkama saada teadmine, et ükskõik,…
3 minutit -
Anna-Liisa Blaubrük: Õpetaja, kas te olete lesbi?
Kuidas lahendada olukordi, kus õpilased kipuvad üle piiri minema? Toon selle kohta mõned näited oma praktikast. Olen töötanud kaks aastat tasandusklassi juhataja ja aineõpetajana, praegu olen seitsmenda klassi juhataja ning inimeseõpetuse õpetaja. Koolis olen töötanud üheksa aastat. Näited aga on sellised.
• 9. klassi tasandusklass, keskmine vanus 16 aastat, õpilasi klassis 18 (üle lubatud normi). Kuulen tunni ajal…
4 minutit -
Valter Parve: Aga mul on suva!
Üks probleem on, et lapsevanemate kasvatav, eeskuju andev positiivne mõju puudub või on oluliselt kahanenud, lapsed on omapead. Põhjuseks ühe või mõlema vanema kaugtöö, perekondade lagunemine, tarbimisväsimus, hõivatud vanavanemad jms. Siia võiks paigutada ka pereliikmete nn atomiseerumise ehk nähtuse, kus igaühel on koolist või töölt tulles oma tuba koos ekraani ja selle vahendatud virtuaalmaailma ning -suhetega ja pere teiste liikmetega…
6 minutit -
Karl Martin Sinijärv: Riskist ja turvavõrkudest
Nagu arvata oli, sain oma minevanädalase siinse jutluse eest natuke kiitu ja natuke nätakat ka. See on vist igasuguste avalike ülesastumiste ja ka muude tegevustega nõnda, et mida iganes sina ka ei teeks, ikka leidub neid, kes suudavad su tekstist välja lugeda midagi säherdust, mida seal sugugi polnud, või lihtsalt seda, mis parasjagu lugeja enese peas kõige…
4 minutit -
Kust leida tõelist sõpra?
Maailma ajaloos pole kunagi olnud puudu vaenlastest, vaenust ja vaenutsemisest – riikide, rahvaste ja inimeste vahel. Kui tegelikku vaenlast ei ole, siis tuleb see vaenlase kuvand luua. Vaenutsevaid osapooli on poliitikas ja abielus, koolis ning äris. Vaenlane kasutab omaloodut taktikat ja vaenlane ise kunagi ei tea või ei taha tunnistada, et ta on kellegi vaenlane või et tal endal oleks palju…
3 minutit -
Peedu Sula: Õpetajate võrdsest rahalisest kohtlemisest
Riik peaks tagama kõigile kogenud õpetajatele võrdse palga, mitet tekitama pedagoogide seas sisepingeid, kirjutab Pärnu Ühisgümnaasiumi õpetaja Peedu Sula Postimehe arvamusportaalis.
Palgatõus Aaviksoo moodi tähendab paljude haridusinimeste jaoks palgatõusu ilma rahata. Kui sellest enne «tõusu» räägiti, ei võtnud ministeerium sellist juttu üldse mitte tõsiselt. Meedia vahendusel kinnitas minister, et tõus jõuab iga õpetajani, sest haridustoetus on muudetud…
3 minutit