Arvamus
-
Kinnastest ja klaasist
Lambike põleb, ekraanike helendab, radiaator levitab mahedat toasooja. Toksid oma tegemisi, lahendad praktilisi probleeme, vabal minutil mõtled ilmast ja igavikust. Ilus. Aga õues on talv. Praegu üpriski rõske ja üdiniminev. Alati on talv käinud ja tuleb ka edaspidi. Öeldakse, et ei ole halba ilma, on vaid vale rõivastus. Jutt jumala õige. Õige märksa laiemas mõttes, kui me seda harilikult ette kujutame.
Astud õigetes…
4 minutit -
Karl Kello: Teel muuseumirahvuseks
Jääkeldriprotsess jätkub. Raadi mõisa jääkeldris digiallkirjastati teisipäeval kultuuriministri piduliku pilgu all eesti rahva muuseumi uue peahoone ehitusleping. Ju siis nüüd on tõsist põhjust loota, et selle kümneid euromiljoneid nõudva projektiga n-ö saadakse maha, kuigi seda ei suudetud neil aegadel, mil Eesti riik olnud rikkam kui kunagi. Siiski, riskides saada külge kultuurivaenuliku indiviidi sildi, tuleb tahtmine küsida, et vahest olnuks just…
4 minutit1 kommentaar -
Meeli Parijõgi: Eks ämm kodus söö sütt
Räägitakse, et koolis õpetatakse liiga palju eesti keele grammatikat. Et nii palju pole vaja. Et tavakool ei valmista ju keeleteadlasi ette. Kas tõesti oleme pärast kooli keeletargad valmis? Milleks siis veel kõrgkoolis filolooge koolitada, selleks aega ja raha raisata? Milleks meile eesti filoloogid?
Kui mina koolis käisin, siis õpiti emakeeletundides grammatikat minugi meelest palju. Aga võib-olla tehti seda lihtsalt…
5 minutit -
Lisandusi vildakate majandusmõtete vabale levikule
Vildaka majandusmõtte ja ebapiisava teabe, et mitte öelda puudulike teadmiste põhjal sügavmõtteliste järelduste tegemine on moodi läinud….
4 minutit -
Ilmar Raag: Iga kõne äratab deemoni
Päris paljud teist on kuulnud ohkega öeldud sõnu: „Kas sa räägid või mitte, vahet ei ole.” Vahel on tunne, et me ei suudagi teistele inimestele midagi selgitada. Ja samas aeg-ajalt saame üksteisest aru. Mind on selle probleemi puhul huvitanud just massimeediast arusaamine: kui ühelt poolt räägitakse, kuidas meedia peseb inimeste ajusid, siis teisalt on meie ümber alati inimesi, kes…
11 minutit -
Kool jääb edasi, aga kas ministri poolt lubatu koolideni ka jõuab…
Käes on kindlasti kõigi poolt oodatud 2013. aasta – uus aeg, uued võimalused ja üldine usk, et kõik saab korda. Ka haridusmaastikul.
Koolid peaksid saama õpetajate jaoks suurema palgaraha. Jah saavadki, aga ainult nooremõpetajatele ja õpetajatele. Põnevalt on HTM-il pandud kokku rahade saamise ja maksmise süsteem: Tõusevad alampalga määrad nooremõpetajal ja õpetajal. Vanemõpetaja ja õpetaja-metoodik…
4 minutit -
Raivo Juurak: Katkem kogu maa rahvaportaalidega
Ma ei ole nii rikas, et osta endale odavat ülikonda, ütleb inglane. Seda ütlemist võiksime meeles pidada ka siis, kui soovime ületada riigi ja rahva vahel laiutavat lõhet, millele „Harta 12” osutab. Odav mittekompleksne lahendus võib osutuda kõige kallimaks
Paraku on meil valitud siiski just odav lahendus – on tehtud üksainus Rahvakogu portaal, mis kogub lihtsalt inimeste arvamusi ja…
4 minutit -
Aidi Vallik: Haritud meestega maal poleks pruudipõuda
Hiljuti rahvaloenduse materjalide põhjal meie maakondades ilmsiks tulnud pruudipõua fakt on juba põhjustanud mitmeid huvitavaid meediaarutelusid ja -kommentaare. Arusaadavalt on tegemist tuleviku-Eesti palet oluliselt mõjutava ilminguga ja sellepärast tahaksin loota, et sellesse ei suhtuta kui kurioosumisse, mis oma uudisväärtuse nädala möödudes minetab. Kujunenud olukord vajab väga tõsist ja perspektiivitundelist analüüsi, järeldusi ja ka tegusid – et…
5 minutit -
Jaak Allik: Muutuv põhikooli- ja gümnaasiumiseadus vajab tugevat ametiühingut
Tutvustades septembri algul riigikogu kultuurikomisjonile põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse (PGS) kavandatavaid muudatusi, lootis minister Aaviksoo, et eelnõu võetakse aasta lõpuks vastu. Paraku kulges valitsusesisene kooskõlastamine loodetust aeglasemini ning dokument jõudis riigikokku alles jõulude eel. Omavalitsusliidud jätsidki seaduseparandused kooskõlastamata.
Analüüsides nüüd endale ametliku numbri (340 SE) saanud seaduseelnõu, ongi vast kõige huvitavam, millistele ministri lennukaist…
8 minutit -
Mida võib õppida PISA uuringust?
PISA 2009 tulemuste analüüsist* Eesti koolides selgus ootamatult, et väikese efektiivsusega koolides ootasid õpetajad, et eraldi makstaks iga tegevuse eest, mis pole otseselt seotud tunniandmisega. Nad pidasid protsessi olulisemaks kui tulemusi. Kõrge efektiivsusega koolides pidasid õpetajad oluliseks õpitulemusi. Nad leidsid, et täiendav tegevus on õpetajatöö osa, ega oodanud iga tegevuse eest eraldi tasu.
PISA uuringuist on teada, et kodude majanduslik, sotsiaalne…
10 minutit -
Rein Sikk: Kommunistid – kas peksta või hinnata?
Mäluvaramus sobrades jõudsin vapustava kogemuseni: kunagiste kommunistidega oli vaat et hõlpsamgi asju ajada kui mitmete tänaste ametnikega.
Olen juba nii vana, et varnast on võtta kogemusi 25 aasta tagusest asjaajamisest, nii on võrdlus toonasega loomulik. Oluline seegi, et ma pole kunagi soovinud oma ajakirjanikutöös piirduda pelgalt loo avaldamisega. Tahan, et asjad liiguksid, et lugudel oleks tulemus. Nii, reaalseid…
5 minutit -
Karl Martin Sinijärv: Riigist ja rõõmust
Uus aasta põrutati kultuurisõbralike inimeste jaoks valla järjekordse hirmutamislainega. Vahva kultuuriminister andis Postimehele müriseva intervjuu, millest on välja loetud üht, teist ja neljandat, kaasa arvatud loomulikult seda, mida seal sugugi polnud, aga mis jube hästi müügiks läheb. Reljeefsete väljenduste häda on kord juba see, et need kipuvad sageli varjutama jutu tegelikku sisu. Vahel on see sisule kahjuks, teinekord…
4 minutit -
Triin Toomesaar: Eesti kool toodab PISA-testide kõrgetele tulemustele vaatamata alltöövõtjaid
Noored Kooli programmi kaudu Jüri Gümnaasiumis eesti keele ja kirjanduse õpetajana töötav Triin Toomesaar (SDE) kritiseerib ajalehes Postimees PISA-testi tulemuste ületähtsustamist ja leiab, et testidega mõõdetakse vaid seda, kuivõrd häid liinitöölisi kool toota suudab.
Eesti on juba mitu aastat saanud uhkust tunda oma kõrge positsiooni üle rahvusvahelise haridusuuringu PISA edetabelites….
2 minutit -
Saksa minister soovitab lastele õpetada kokkuhoidlikkust
Saksamaa tarbimisministri Ilse Aigneri arvates peaks koolides õpetama lastele, kuidas end ära majandada ja kokkuhoidlikud olla, kirjutab Postimees Focuses ilmunust Reutersi vahendusel.
“Lastele tuleb õpetada, kuidas tegelikus elus toime tulla. Nad peavad õppima, et ei saa elada üle oma sissetulekute,” lausus minister.
Aigner kritiseeris samas pankasid, kes teenivad laste pealt. Kui lapsevanem paneb oma lapse hoiupõrsa mündid panka…
1 minut -
Idee õpetajatele ja hariduse arendajatele, edendajatele
Mulle tundub, et viimasel ajal on kasvanud haridusliku erivajadusega ning madalama võimekusega õpilaste arv. Kõik see paneb suure koormuse õpetajale. Nimelt soovib õpetaja tulla õpilasele igati vastu ja teeb seetõttu lisakonsultatsioone, mis suurendavad oluliselt õpetaja töökoormust. Seetõttu on paljud õpetajad haiged, tööl käivad õpetajad asendavad haigeid õpetajaid, mis asetab veelgi suurema kandami õpetaja õlule. Väidan seda…
2 minutit -
Nii tore, nii tore ehk 25+ …
2012. aasta lõpul avastasin kohkumisega, et olen juba kakskümmend viis aastat õpetaja olnud. Järelikult on mul õigus-kohustus kirjutada nendest aastatest läbi oma s.t tavaõpetaja silmade. Kõik, mida allpool saab lugeda, ei pretendeeri absoluutsele tõele: tegemist on rohkem mälestuskildudega. Ja mälestustega on nagu on. . . . Lugedes aastalõpu artikleid A. Ansipi ja S. Kallase mõtetega pidin kohendama natuke pealkirja ja ka oma mõtteid….
3 minutit -
Advendiaeg – keda või mida oodata?
Ootajale tundub aeg alati pikk. Eriti siis, kui on midagi head ja toredat oodata – siis vahel võibki seda „õiget” ootama jääda.
Valgeid jõule pole vist vaja enam oodata, sest lund on piisavalt – nii, et ka tagasilda tuleb vahel kasutada. Samas aga ootan ma valgust poliitikas ning poliitikute südametunnistuses. Mulle tundub, et erinevate mõttekodade läbiviijate eesmärk on jätta lihtrahvale…
4 minutit -
Jõulujutt
Viimati kirjutasin Õpetajate Lehele aastal 1995. Olime hakanud ilmutama „Eesti mõtteloo” raamatusarja. Hüüdsime siis kooliõpetajate ja teadusehimulisemate õpilaste poole oma soovi, et nad selles sarjas ilmuvaid raamatuid ja raamatuautoreid ning nende igaühe imeväärset mõtteilma hakkaksid tähele panema. Sarja valitud targad inimesed on kujundanud paljusid inimhingi, on kujundanud ümbrust ja ajalugu. Neid võib nimetada õpetajateks. Nad õpetavad oma eeskujuga, oma vaimse kiirgusega, oma suurusega. Raamatu…
7 minutit -
Kuidas riigieelarves õpetajate palgaks ette nähtud raha ikkagi kasvas?
Haridus- ja teadusministeeriumi ametnikud soovivad aasta viimases paberlehes ilmunud päevateemast ajendatuna suure segaduse vältimiseks veel kord selgitada õpetajate palgateemat ja palgaraha päritolu ning kasutust. Andkem neile see võimalus.
2 minutit -
Pidurdamatu progress
Jõulude lävel on paras pärida, kas inimkond on pärast Jeesuse sündi edasi arenenud. Kas edasi tähendab, et paremaks? Mille suhtes paremaks? Niisiis, kõigepealt tuleb silmitseda, kuidas arengu mõiste endaga lood on.
E. M. Cioran arutleb õelalt: „Progressiideega on nii, et ilma temata ei saa, aga ometi pole ükski saavutus ühemõtteliselt väärt, et temal pikemalt peatuda. Täpselt samuti on elu „mõttega”. Elul peab olema…
10 minutit
