Arvamus
-
London suurendas usku nii õpilaste kui ka õpetajate õppimisvõimesse
Alustavate koolijuhtide arenguprogrammi ja koolijuhtide järelkasvuprogrammi esimeses lennus osalejad käisid Londoni koolides, et tutvuda sealsete koolijuhtide ja nende muutuste juhtimise kogemustega, kogumaks ideid muutuva õpikäsituse elluviimiseks – õpilaste arengu tõhusamaks toetamiseks.
Programmide koordinaatorite Eneken Juurmanni ja Triin Noorkõivu sõnul valiti külastuseks sihikindla juhtimisega koolid, kus on kiiresti ja edukalt viidud ellu muutusi ning õpilaste õpitulemused…
6 minutit -
Uus seadus nõrgendab Eesti lasteaeda
Mind ajendas kirjutama koolieelse lasteasutuse uus seadus, mis annab kohalikule omavalitsusele vabaduse valida, kui kvaliteetset alusharidust ta pakub.
Kuni uue seaduse kehtima hakkamiseni töötas ühe lasteaiarühma juures kaks õpetajat ja üks õpetaja abi. Uue redaktsiooni saanud seadus annab aga võimaluse jätta ühe rühma juurde ühe õpetaja ja kaks õpetajat abistavat töötajat.
Rühmaõpetajale seadusega ette nähtud tööaeg ei võimalda tal teha pikki…
5 minutit21 kommentaari -
Kas muuseum peaks koguma kenderlust?
Alguses pole muud kui kavatsus. Järjekindel kavatseja viib oma plaani ka ellu ehk kavatsusest saab sündmus või teos, mis viiakse või kandub teiste inimeste ette, kes siis tagajärge hindavad. Mõni sündmus ja teos saab tähelepanu ning muutub osaks ajaloost, teised jäävad märkamatuks ja haihtuvad olematusesse.
Need esimesed võivad olla kas nuhtluseks või õnnistuseks. Kuni asi jääb kodanike üksikute valikuotsuste sfääri,…
5 minutit -
Aga meie suured ülesanded?
Soome uue õppekava seletuskirjas kasutatakse sõna „õpetama” vaid kolm korda, seevastu „juhendama” on seal 300 korda. Juba sellest sõnakasutusest saab välja lugeda, et põhjanaabrid on võtnud endale hariduses suuri ülesandeid. Vaatasin huvi pärast meie õppekava seletuskirja – seal esineb sõna „õpetama” 15 ja „juhendama” neli korda.
Radikaalseid muutusi on Soome õppekavas teisigi. Õpilane hakkab nüüd osalema õppekava koostamises ja õppemeetodite valikus. Juba…
2 minutit -
Keelekaste: Virvatulesõnad
Küllap oskab iga vähegi kogenud tõlkija või toimetaja suurema vaevata nimetada mõne vormilt rahvusvahelise sõna, mille sisu aga on eri keeltes erisugune. Keeleteaduses öeldakse selliste sõnade kohta „tõlkija valevennad”, inglise keeles false friends of a translator, prantsuse keeles faux amis du traducteur.
On teised säärased kahepalgelised kurivaimud – pealtnäha klapivad omavahel hästi, aga tegelikult mitte, külvates pahatihti segadust ja ebakõlasid ning lausa peibutades…
4 minutit -
Keelest ja koolist
Vastukaja Raivo Juuraku kommentaarile „Kaks miljonit eestlast” (29.01).
Olen rõõmsas ülekaalus. Kujutage nüüd ette, kui võtaksin vastu otsuse, et mu parem käsi peab järgmiseks suveks suurepärane välja nägema: rasv kadunud, lihased paista ja nahk trimmis. Koostaksin endale kava ja pühenduksin jäägitult eesmärgipärasele tegevusele parema käe laitmatu väljanägemise nimel, samas kui kurvid ja voldikesed mujal võiksid rahus pekki edasi kasvatada.
Te ei usu, et soovitu…
3 minutit -
Igal autoril on õigus saada oma loomingu eest tasu
Autoriõigus on nüanssides keeruline, kuid üldpõhimõttelt lihtne: autor peab saama oma teose saatuse üle ise otsustada ning kahtluse korral tuleb temaga kokku leppida. Sellega arvestamata on tänapäeval raske hakkama saada. Kuid samavõrd oluline on mõista, et enamik meist on autorid ning meil kõigil on õigused oma loomingule, ka õpetajatel.
Autoriõigused on teema, millega täiskasvanud üha sagedamini kokku puutuvad,…
10 minutit -
Suur Raasuke ja tilluke elevant
Ligi kahe ametiaasta jooksul ei ole peaminister Taavi Rõivase suust veel pudenenud midagi nupukat selle kohta, kuidas võiks Eesti majanduse kiirematel tuuridel tööle panna ja jõuda natukenegi lähemale Põhjamaadele. Peaministri majandusalane alastiolek on nii silmatorkav, et sügisel otsustas ta seda katvaks viigileheks hankida end nõustava asjatundjate rühma.
Sellega lükkus kaugesse tulevikku valitsusjuhi esimese majandussõnumi ilmumine. Seniks soojendab ministrite südant lootus, et…
4 minutit -
Elamata elud
Väikestele lastele meeldib muinasjutte kuulata. Nad teavad, et lõpuks jõuab prints oma printsessi juurde ja nad elavad elu lõpuni õnnelikult.
„Kus on minu prints?” küsis mu kolmeaastane tütretütar. – „Küll ta su üles leiab, kui sa suureks kasvad,” vastasin, aga hinge jäi kõhklus. Mis siis, kui prints on tegelikult kärnkonn ja jääbki konnaks?
Nägin minagi 20. jaanuari „Pealtnägijas” lugu kahest alaealisest tüdrukust ja nende kärnkonnadest….
3 minutit -
Kaks miljonit eestlast
IRL on pakkunud välja idee kasvatada eestlaste arvu 25–30 aasta jooksul kahe miljonini. Kas see eesmärk on realistlik? Ja kes üldse on eestlane? Kas e-resident on? Aga Eestis elav Vene kodanik?
Kui pidada eestlaseks seda, kes elab Eestis ja räägib eesti keelt, nagu oleme alati arvanud, siis on vaja 30 aastaga vastu võtta ca 600 000 immigranti ja õpetada neile eesti keel selgeks. See…
2 minutit -
Esimest korda klassi ees
Õpetatud agronoomi ja legendaarse põllumajandusajakirjaniku Heino Laiapea essee „Esimest korda klassi ees” eristus Õpetajate Lehe esseekonkursil teistest maalähedase teema ja käsitluslaadi poolest.
Valtu põhikooli kuuendale klassile tosina aasta eest (selle sajandi alguses) antud bioloogiatund põllul oli mulle esimene ja seni ainus kord õpetajana laste ees seista. Värina ja kartuseta – need ju minu kodukooli õpilased, kuigi kaks põlvkonda nooremad.
Kas nii lühiajalise õpetajana on…
3 minutit -
Oht digipöördel
PISA testi tulemustest räägitakse Eestis päris tihti, enamasti annab see võimaluse rõhutada meie koolide ja kooliõpilaste tublidust. Kui aga eelmise aasta septembri keskel avaldati PISA testil põhinev OECD raport teemal, et nutiseadmete kasutamine koolis ei ole laste akadeemilist edukust kasvatanud, libises see uudis vaid korra meie meediakanalitest läbi.
Samuti ei pälvinud erilist tähelepanu hiljutine teade Soomest, et sealsel haridusametil on mõte keelustada koolitundides nutitelefonid….
6 minutit -
TLÜ rektorikandidaatide kolm olulist teesi
8.veebruaril valitakse Tallinna ülikoolile (TLÜ) viieks aastaks uus rektor. Järgnevalt toome ära rektorikandidaatide olulisemad seisukohad, mida nad tõstsid esile vastuses Õpetajate Lehele.
TIIT LAND:
1) TLÜ peab täitma arengukavas sätestatud strateegilised eesmärgid, milleks on interdistsiplinaarsete teaduspõhiste fookusvaldkondade väljaarendamine: digi- ja meediakultuur, haridusuuendus, kultuuriline kompetentsus, terve ja jätkusuutlik eluviis ning ühiskond ja avatud valitsemine.
Peame nendes valdkondades edendama teadus-, arendus- ja loometööd…
8 minutit -
Maakool vs. linnakool
Kas mu hing kuulub maa- või linnakooli? See on küsimus, millele iga noor tööd alustav õpetaja peab ühel hetkel vastuse leidma.
Kahtlemata räägib…
6 minutit -
Viisakuse poliitika
Eelmist aastat jäi avalikus ruumis iseloomustama nähtus, mida Sten Tamkivi ja Marek Tamm on Memokraadis nimetanud mõtteruumi ussitamiseks ning Aare Pilv oma Postimehe essees nüansimeele kriisiks. Diagnoos on lühidalt kokku võttes järgmine: avalik arutelu on radikaliseerunud, meedias domineerivad üksikud teemad (kooseluseadus ja pagulaskriis), mille puhul külm, kaalutletud ja viisakas arutelu on üha enam välistatud.
Piisab vaid inimesel suu lahti teha, kui juba lahterdatakse…
8 minutit -
Veebi pimeduses
Mina sain alles hiljuti teada, et internetis eksisteerivad sellised hämaralad nagu deep web ja dark web, kus saab tegutseda, ilma et sind oleks võimalik tuvastada. Veel enam – kuulukse, et 90 protsenti interneti aktiivsusest leiabki aset seal. Veebi pimeduses toimuvat valgustkartvad teod, takistamatult ja karistamatult. Anonüümsed kommentaarid on selle kõrval lapsemäng. Seal säilib vähemalt mingigi vastutus. Kui keegi peaks üritama kommentaariumis midagi suisa…
2 minutit -
Keelekaste: Gerontoloogiline kurioosum
Televisioonis jooksis 1990-ndatel sari „Surematu”. Protagonist Duncan MacLeod on 400-aastane šotlane, kes on näinud nii mägilaste klannisõdu kui ka džässiajastu algust, töötanud nii Itaalia doodži alluvuses kui ka prantslaste Résistance’i heaks, osalenud nii Waterloo lahingus kui ka maailmasõdades.
Aga mõelge, kui Duncan MacLeodid oleksid päriselt olemas. Milline paeluv kujutelm! Ent hakka või uskuma, sest inimesed aina räägivad, et „emal on…
4 minutit -
Palun eksige!
Meie haridussüsteem kasvatab inimesi, kellel on hirm eksida: praegune viie palli skaalas hindamine õpetab seda, et eksimise eest saab karistada – kahe.
Olen olnud noorsootöötajana ametis vaid mõned kuud, kuid selle väikese ajaga on mul tekkinud suur mure: riigi hariduspoliitika soovib kasvatada ettevõtlikke noori, kasutades samas ikka veel süsteemi, mis juba eos arengu peatab.
Toon näiteks kaks juhtumit, mis väga hästi olukorda ilmestavad. Noorsootöötajatele mõeldud…
3 minutit -
Võimatu ülesanne: pagulased Eesti haridussüsteemis
Teadmatus on kõige viletsam kaaslane. (Araabia vanasõna)
Käesoleval aastal on Euroopasse voolanud pea 750 000 põgenikku. Enamik neist (umbes 75%) on pärit Lähis-Idast (Süüria, Iraak), väiksem osa Lõuna-Aasiast (Afganistan, Pakistan, Bangladesh), Kesk-Aafrikast (Eritrea, Nigeeria, Somaalia, Sudaan) ning Balkani poolsaarelt (Kosovo, Albaania, Serbia). Keskmine pagulane (umbes 65% neist) on 20−40-aastane islamiusuline põhiharidusega mees. 85% põgenikest on kodumaalt lahkunud sõjalise…
6 minutit -
Peenhäälestaja kogutud klišeed
Poliitika-aasta käivitamiseks kostitas peaminister Rõivas oma rahvast programmilise arvamuslooga. Tõsi, selle sisu ei erinenud paarist aastatagusest jutust rohkem kui sõnastuse detailide poolest. Selles osas kandis peaminister oma rolli stagnatsioonitempli ülempreestrina ausalt välja.
Eks õpetanud ju vana hea Marxki, et ajalugu oma spiraalses arengus kordub, aga ikka kvalitatiivselt kõrgemal tasemel. Okupatsiooniaja stagnatsiooni esindasid surevad vanamehed Brežnev, Andropov ja Tšernenko, nüüd on stagnandiamet…
4 minutit -
Kuidas ma eesti keele ära õppisin
Naljakas, et oli aeg, millal ma ei rääkinud eesti keelt. See oli nii ammu, et pean kohe pingutama meenutamaks, kuidas need asjad mul käisid.
„Kui sul tuju hea – siis käsi kokku löö.”
See oli kõige pikem lause, mida oskas tulevane eesti lastekirjanik Mika Keränen eesti keeles 19-aastaselt, juulikuu 1. kuupäeval 1993. aastal, kui ta astus Eestimaa pinnale Tallinna sadamas. Pull värk,…
5 minutit -
Kakskeelne haridus: kas privileeg või katsumus?
Hiljuti Tallinnas toimunud inimõiguste aasta konverentsil esinenud keeleteadlase Mart Rannuti ettekanne „Keeleõigused ja turvalisus” tugines aastatel 2012−2015 läbi viidud uuringule, mille käigus hinnati eestlaste ja eestivenelaste rahulolu seoses inimõiguste kaitsega Eestis. Muuhulgas juhtis Rannut tähelepanu vastuolule: eestlased ja venelased tahavad, et nende lapsed õpiksid ühes koolis. Praegune haridussüsteem ei toeta aga ei ühte ega teist osapoolt.
Pole saladus,…
5 minutit -
Naudi tööd ja õppimist
Kuigi vaheaeg oli varasemast pikem, sai ta ikkagi otsa. Õpetajate Leht soovib koolirahvale tegusat ja tuumakat uut aastat. Küllap olete juba uurinud kalendrit ja märganud, et tööle saab rohkem pihta anda, sest riigipühasid on vähevõitu.
Kuigi koolis tehakse uue aasta plaane sügisel ja soovitakse 1. septembril üksteisele head uut aastat, mõtleme ka praegu, mida tahame ise teistmoodi teha.
Igas päevas võiks olla midagi,…
2 minutit -
Tartus enam lasteaiajärjekorrast rääkida ei saa
Hiljutist Riigikontrolli aruannet oli meeldiv lugeda, sest Tartu linn sai kiita. Ja seda valdkonnas, mis on meil aastaid üks suuremaid murekohti – lasteaiajärjekord. Täna saame tõesti kinnitada, et Tartu linnas enam lasteaiakohtadest puudust ei ole. Nüüd, mil tuleva aasta linnaeelarve on juba volikogus arutusel, on sobiv aeg välja tuua, kuidas ning milliste otsuste ja kompromisside tulemusel oleme…
4 minutit
