Arvamus

Vastavad õiguskantsler, president ja kristliku õppeasutuse juht. Küsis Heiki Raudla. Koolivõrgu rahastamine vajab restart’i „Arukaid ümberkorraldusi pole võimalik teha rumalate meetoditega,” rõhutab Eesti kristlike erakoolide liidu juhatuse liige, Tartu aasta õppeasutuse juht 2015 Tarvo Siilaberg.

Haridus- ja teadusministeerium kaitses kuni 2014. aasta oktoobri riigikohtu lahendini praegu kehtivat erakooliseadust ja erakoolide rahastamise korda. Riigi ja Tallinna linna vaidluse tulemusena kinnitas riigikohus, et…

KAAREL TARAND

kolumnist

Neli aastat tagasi kirjutas Eestis vähemasti üks ajaleht täiesti tõsimeeli Euroopa ühisvaluuta euro kohesest devalveerimisest ja üldse kadumisest, ehkki tasakaalukamalt maailma jälgivate inimeste jaoks oli sellise stsenaariumi rakendumise tõenäosus kaduvväike. Aga nii uhkelt mõjuvad need verd tarretama panevad pealkirjad ja väikese inimese osasaamine millestki suurest ajaloos, epohhiloovast kriisist.

Euroopa Liidu retoorilisse traditsiooni kuulub kujutluspilt, et rahumeelne ühiselu suurte põhivabaduste raames on vaid sammumine…

TARVO SIILABERG

Eesti kristlike erakoolide liidu juhatuse liige, Tartu aasta õppeasutuse juht 2015

Novembri lõpus ja detsembris arutatakse riigikogus, täpsemalt selle kultuurikomisjonis erakooliseaduse muutmist. Kuidas on jõutud selleni, et minister Jürgen Ligi eestvedamisel, Reformierakonna poliitikute toetusel ja küünilisele JOKK-poliitikale toetudes püütakse hüljata riiklikult olulist kohustust Eesti koolihariduse rahastamisel?

Piltilikult öeldes on tegemist peegli purukslöömisega, kui sealt vastu vaatav ühtäkki enam…

GRETE ARRO

TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituudi ning kasvatusteaduste instituudi teadur

KATI AUS

TLÜ haridus-innovatsiooni keskuse õpetajahariduse projektijuht, loodus- ja terviseteaduste instituudi teadur

Õppimise edukus ja õppija heaolu on seotud hulga teguritega. Mõnda neist on hõlpsam märgata – näiteks kuivõrd õpilane ülesannete lahendamisel pingutab ja kui enesekindlalt uutele või keerukatele olukordadele läheneb.

Teatud aspekte on aga keerukam märgata ja seetõttu ka raskem suunata. Sellised on…

RAUL VEEDE

kodanikuliikumise aktivist

Kui luule on ühe tuntud metafoori järgi kasutu masin, siis Gunnar Oki raporti valguses paistab üha selgemalt, et ülikooli peetakse Eestis kasulikuks masinaks − kuid see on ka kõik.

Raportist on selgelt näha, et ülikoolide tarvilikkust hinnatakse pelgalt nendelt soovitava toodangu põhjal. Kuid sama teevad Oki oponendidki, kriitikas rõhutatakse peamiselt vajadust erilaadse toodangu järele. Tasub järele mõelda, kas ülikoolidel pole…

KAAREL TARAND

kolumnist

Kuskil (tagatubades?) paistab olevat üks seebiooperi käsikirjade ladu. Igal nädalalõpul jagavad parteide või riigi avalike institutsioonide kantseleid-bürood sealt ajakirjandusele järgmise portsjoni kätte. Ja kui mõnele ei jätku, mõtleb leidlik toimetus konkureeriva toote ise välja.

Kõik ühise eesmärgi nimel: et jumala eest mitte täita ülesannet vahendada informatsiooni ja seda mõtestada, milleks ju ajakirjandus loodud ning mille eest tellijatelt-ostjatelt raha kogutakse.

See on üks…

ARO VELMET

ajaloolane

Uusimmigrantide laste puhul kerkivad üha rohkem esile olukorrad, kus neile ühiskondlikult või bürokraatlikult määratud kategooria ei kirjelda nende tegelikku olukorda. Toimub ühiskondlik sildistamine.

Võiks arvata, et uusimmigrantide laste koolitamisel on suurimad väljakutsed kultuurilised. Suurbritannias on omavalitsusi, kus üle poole õpilastest on pärit väljastpoolt saareriiki. Londoni riiklikes põhikoolides oli vähemusrahvustest õpilaste osakaal 2010. aastal peaaegu 80 protsenti. Nad pärinesid…

ETHEL LILLEMÄGI

lapsevanem, ajakirjanik, prantsuse keele õpetaja

Ühiskond teeb näo, nagu neid ei oleks. Õpetajad tahaksid, et neid ei oleks. Emad-isad on murelikud, sest nad on olemas. Ja igal aastal tuleb neid üha juurde. Psühholoogid on avaldanud arvamust, et aastaks 2050 võib neid olla umbes pool inimkonnast.

Me nimetame neid erinevalt, nende hulgas on autiste, autistlike tunnustega, Aspergeri sündroomiga lapsi ja lihtsalt neid, kes teadmata põhjusel…

GRETE ARRO

Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi ning kasvatusteaduste instituudi teadur

KATI AUS

Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse õpetaja-hariduse projektijuht, loodus- ja terviseteaduste instituudi teadur

Õppimist võib mõtestada mitut moodi − keskenduda seoste loomisele teadmiste vahel, uute teadmiste lisamisele olemasolevasse struktuuri, olemasolevate teadmiste muutmisele uue info valguses ning võimalusele õpilastel endal vastuseid leida ja materjali omaks võtta.

Õppida saab ka mehaanilisemalt, keskendudes kordamisele ja harjutamisele, ainete…

MART KIMMEL

Pärnu Rääma põhikooli haridustehnoloog, õpetaja

Nutipööre – mida see endast lõpuks kujutab? Kas tegemist on pelgalt mänguga? Kas tuleme ühiskonnas ja koolis toime digimaailma ohtudega? Kas käimas on revolutsioon, mis muudab kogu maailma?

Mõistmaks nutipöörde olemust, tuleb eelnevalt mõista selle tugevaid külgi, nagu ka neid, mille puhul kerkivad ühiskonnas küsimärgid ja lahkarvamused.

Meenutagem aega 25 aastat tagasi. Lapsed mängisid sel ajal…

KAAREL TARAND

kolumnist

Esmaspäeval, kui paljud Eestis polnud suutnud veel aegade ühest kõige veidramast poliitatraktsioonist toibuda, kirjutasid miljardärid Bill Gates, Mark Zuckerberg, Richard Branson jt, kokku 25 inimest, Pariisi globaalsete kliimakõneluste taustal alla fondi Breakthrough Energy Coalition asutamisleppele. Nad tegid seda rahulolematusest energiatehnoloogiate arendamise tempo ja innovatsiooni investeerimise senise suurusega.

Oma lipukirja järgi kavatsevad nad investeerida „varakult, laialt, julgelt, targalt ja üheskoos”. Pole kahtlust,…

IGOR KOPÕTIN

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste lektor

Esmapilgul tundub, et eestikeelne aineõpe vene koolis tekitab venekeelses kogukonnas poleemikat. Lastevanemate seas vastumeelt, õpetajate ja kooliadministratsiooni seas vastuseisu ning õpilaste seas trotsi. Teame seda kohaliku venekeelse meedia vahendusel, kus tihtipeale avaldavad arvamust koolivõõrad kodanikuaktivistid ja mõned arvamusliidrid.

Üldise haridustaseme mahajäämust vene õppekeelega koolides näitavad ka PISA testi tulemused, mille järgi…

KAAREL TARAND

kolumnist

Tõsiasja, et kehtivas poliitilises raamistikus venekeelsel koolil Eestis tulevikku ei ole, teadsid demograafid hiljemalt sajandivahetusel.

Raamistiku all pean silmas Eesti põhiseaduslikku korda, kuulumist läänemaailma suurtesse klubidesse ning järjekindlat kodakondsus- ja rändepoliitikat, mis uutele idast tulla soovijatele selged piirid ette seadis. Järelikult võis nn vene kogukond (mida tegelikult terviklikuna pole kunagi eksisteerinud) ellu jääda ainult sisemistele ressurssidele ehk taastootmisele lootes. Kuid seegi…

ANDREI HVOSTOV

kirjanik

Olen soomerootslaste kohta kuulnud, et nad on tervemad, elavad kauem, neil on õnnelikum pereelu, nad saavad paremad töökohad ja neile antakse pangast kergeminini laenu kui soomlastele. Lihtsalt sellepärast, et inimesel on rootsi nimi.

Muidugi on rootsi nimi kõigest teatud tunnus. Sümptom. Soome­rootslaste kõrgema ühsikondliku staatuse põhjus on kusagil mujal.

Kanada neuroloog Ellen Bialystok, kes on uurinud nelikümmend aastat kakskeelsete…

ARO VELMET

ajaloolane

Kirjaniku- ja kunstnikupalga initsiatiiviga tundub, et kultuuriministeeriumis on vähemalt põhimõtteliselt saadud aru, et looming ei ole mitte ekstravagantne hobi, vaid aeganõudev töö, mida on raske teha kopiraitimise või ajakirjanduse kõrvalt.

Sama arusaam võiks nüüd jõuda ka haridus- ja teadusministeeriumini, kus juba aastaid nõutakse doktorikraadi kaitsjate arvu tõusmist praeguse ca 200 pealt umbes 300-ni olukorras, kus enamik doktorante peab ikkagi kirjutama…

RIHO RAAVE

Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja

9. novembri Õpetajate Lehes kirjutab Kaarel Tarand artiklis „Süütu tegu, halb tagajärg” erakoolide ja riigi vaidluse taustal, et just halduskorralduse puudujäägid on tekitanud olukorra, mida sotsiaalteadustes tuntakse ühisvara tragöödia nime all.

Täiesti nõus, kui keskvõim usaldaks omavalitsusi ja annaks neile piisava iseseisva tulubaasi oma ülesannetega toimetulekuks, oleks koolivõrk juba ammu optimaalne ja puuduksid lõputud tülid…