Arvamus
-
Keelekaste: Äpardunud ärinimedest
Emakeelepäeva eel juhtis keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk, sedapuhku Klassikaraadios, taas tähelepanu sellele, kui palju on meie avalikus ruumis inglise keelt. Tema sõnul häirivat see isegi välisturiste, kes ei saavat päris hästi aru, mis siin Eestimaal õige lahti on.
Märkimisväärse osa avaliku ruumi inglise keelest moodustavad ingliskeelsed ärinimed. Eesti turule toodud suured välismaised kaubamärgid, nagu National Geographic, Subway, The Body Shop –…
4 minutit -
Naljaga pooleks tõsi taga ehk Minu minaväärtus 60-aastaselt
Iga asja jaoks on oma koht ja aeg. Minu aeg Tallinna ülikooli tantsukunsti õppejõuna hakkab jõudma lõpule. Põhjuseks tähtajalise lepingu lõppemine ajaks, mil reorganiseerimise tulemusena kaob kunstide instituut ja mõne struktuuri liitmisena saab edaspidi veelgi paremini ja odavamalt. On’s selline kooslus võimalik?
Minul jääb pensionieani kolm aastat. Vanaema, ema ja isa olid minuvanuselt pensionil ning said…
5 minutit4 kommentaari -
Integratsioon, kas vangistus või võimalus?
Integratsioon on pidev õppimine, mille külge oleme kõik aheldatud. On meie valik, kas tunneme end vangistatuna või usaldame ahelaid, mis kaasavad meid vedurina uutesse mängudesse. Kas lubame neil sikutada meid järgmisesse võlumaailma.
Isiksus rahvusega silmitsi
Meie rahvusriik toimetab eelkõige eestluse kasuks. Ometi peaks riik tagama kõigile seda riiki jaatavatele inimestele eneseteostuse võimaluse. Siit artiklist leiate Eesti ühiskonda sulandunud vene päritolu…
8 minutit -
Lugemisoskuse arendamine aineõppes
Suhtluspädevust määratletakse mitmes dokumendis – sealhulgas põhikooli õppekavas – kui teadmisi ja oskusi keelevahendite kasutamisest kuulamisel, lugemisel, rääkimisel ja kirjutamisel sõltuvalt keskkonnast ja suhtluseesmärkidest.
Keegi ei kahtle, et suhtluspädevusel on meie elus väga oluline roll. Suhtlemisoskused võimaldavad meil nii oma vajadustest teada anda, mõtteid edastada ja teiste inimeste käitumist mõjutada kui ka mõista ümbritsevas keskkonnas toimuvat, näiteks vestluspartnerit kuulates või ajalehti…
6 minutit -
Äpardunud sõjasõit
Kui ootad kirja, võib tulla see ka mulla alt, kuid ära usu, et saatmata jäi see, on laulnud Vello Orumets. Elan juba 17 aastat selle kirja saabumise ootuses. Jälgin uudiseid, kus kajastatakse rahva ja kitsamalt eesti meeste kaitsetahte tõusu, mõistan järgmise maailmasõja vältimatut lähenemist ja vajadust omagi veri isamaa altarile tuua. Ühesõnaga, sõtta tahaks. Aga näe, ei võeta. Kirja ei tule ega…
5 minutit -
Kuidas avada seifi?
Homme on ühe mu lemmiktelesaate, „Rakett 69” finaal, kus selgub, kes võidab 10 000 euro suuruse teadusstipendiumi. Eriti hea meel on selle üle, et üks teadusvõistluse finalistidest on Paide gümnaasiumi 11. klassi õpilane, 17-aastane Kaarel Siimut. Noormees ühest tavalisest koolist Eestimaa südamest, mitte „peenest” koolist pealinnast Tallinnast või peaga linnast Tartust. Ka Kaarli kaasvõistleja Karl Reinkubjas, kes õpib Tartu ülikoolis füüsikat, pole suurlinna…
4 minutit -
Õpipädevus enne ja pärast infotöötlust
Õpipädevus on õppekavas kirjeldatud üldpädevustest üks laiemaid, omades olulisi kokkupuutepunkte kõigi muude pädevustega.
Pädeval enesemääratlejal on hõlpsam olla hea õppija ning samas on õppijal, kes oskab end vajadusel pingutama sundida, kergem ka väljaspool õppimissituatsioone oma hoiakuid ja käitumist mõtestada ning suunata.
Oskused ja teadmised, mida õpipädevusena käsitletakse, on justkui kõigile väga tuttavad ning pikalt ka õpetajahariduses fookuses olnud – sh…
6 minutit -
Kaka ja kevad
Igal kevadel, kui toimub gümnaasiumi eesti keele riigieksam või vana nimega kirjand, tekib ka minul kihk riigi etteantud teemal midagi kirjutada. On ju minulgi selle eksami ajal kuus tundi ülejäänud maailmast eraldatud aega, mida vastastikku vahtimise peale on kahju kulutada. Ja kui arvutit eksamikomisjoni esimees surfamiseks kasutada ei tohi, siis kuus tundi kirjandi teemal mõelda ei keela keegi, nii et peas saab samamoodi…
5 minutit -
Töö- või looveestlus?
Kui mitmes riigis – nt Soome – on õpetajatel kohutuslik kontaktiväline aasta, st aastake, kus nad peavad end arendama, leidma miskit, mida juurde õppida, reisima jne, kaotamata seejuures sissetulekut … siis Eestis nimetaksime seda vist liigseks luksuseks. Et on kallis, kole kallis ja me oleme liiga vaesed, et seda endale lubada.
Kuigi ma mõtlen, kas me pole mitte liiga vaesed, et lubada…
4 minutit -
Neff on Muuga mõisas aukohal
Lugupeetud ajakirjanik Andres Raid, lugedes 24. aprilli Õpetajate Lehest Teie arvamuslugu „Langi nimi on, Neffi oma pole”, tekkisid meil mitmed küsimused selle kohta, kui kursis Te olete Eestimaa eri piirkondade ajalooga.
Kõigepealt on selles arvamusloos mõnedki faktivead: Muuga kool ei kanna ega ole kunagi kandnud Eduard Vilde nime. Teiseks, Teile tundmatu Lang on meie külale väga tähtis kultuuri- ja hariduslooline isik. Kolmandaks,…
2 minutit -
Kardinal või huligaan?
Minu lapsepõlves näitas nõukogude kino ENSV-s aeg-ajalt ka kapitalistlike riikide filmitoodangut. Mulle teadmata põhjustel (võib-olla oli see seotud naftamüügiga, aga võib-olla hoopis sealse kommunistliku partei olemasoluga) oli rohkem näha Itaalia ja Prantsusmaa, vähem aga ingliskeelse maailma asju. Millalgi 1970-ndatel – ja järelikult ei saa sel olla mingit mõju meie tänaste ametlike võimukandjate vaimse palge kujunemisele – linastus kahes osas prantsuse koomikute ansambli…
4 minutit -
Uuest ja vanast hariduses
Minister Aaviksoo algatatud haridusreform on ammugi jõudnud tümale maale, kuid selle asemel, et kindlale pinnasele jõuda, sumame meie vapralt edasi. Halvim asja juures on see, et üksi haridusreform (nii hea kui tahes) ei saa anda lõpliku tulemust, kui sellega ei kaasne ulatuslik regionaalreform, mis muu seas peab sisaldama ka ulatuslikku põllumajanduse reorganiseerimist.
Eesti haridussüsteemi (ja laiemalt kogu Eesti Vabariigi) suurimaks probleemiks on…
6 minutit -
Teadmistepõhisuse restart
Haridussüsteemis lapitakse jätkuvalt katust. Äkki on lõpuks aeg vundamendiga tegelema hakata ja süsteem tervikuna üle vaadata?
Andres Arrak on öelnud: „Mulle põhimõtteliselt ei meeldi termin teadmistepõhine majandus” („Koolitarkus ja elutarkus”. ÕpL 23.11.2013). Sellise tõdemusega jääb üle ainult nõustuda. Kas siis enne oli meil teadmistevaba majandus? Mõistest on saanud meem, mida kõik armastavad kasutada, aga mille sisu üle vaevuvad vähesed mõtlema. Tagajärjeks on…
6 minutit -
Mõistete eluruum ja eluõigus
Keelekasutusel on tegelikkust loov ning mõjutav võime. Michael Foucault’ diskursuse teooriast lähtudes saab eristada domineerivaid ja ääremaiseid diskursusi või siis ka vaigistatud kõnelusteks suletud tegelikkuse alasid. Alljärgnevalt püüan võtta arutluse alla, kuidas on praegushetkes tajutav üksteises sisalduvate ja üksteist tingivate mõistete haridus ja kasvatus vahekord. Mõistete esilolek või taandumine on tihtipeale seotud ideoloogiatega. Ideoloogiad on domineerimise nimel olnud võitlusjalal läbi…
10 minutit -
Mõistete rahu
Saksamaal, Austrias ja Soomes kasutatakse termineid „haridus” ja „kasvatus” paralleelselt, mis aga pole kuidagi vähendanud kasvatuse eluruumi ja -õigust.
Näiteks Tampere ülikool on jäänud kasvatusteaduse juurde, Helsingi ülikool aga koondanud õpetajate ettevalmistuse käitumisteaduste valdkonda. Saksamaal Konstanzis töötab pedagoogikaprofessor Empirische Bildungsforschungi üksuses, Göttingenis on sotsiaalteaduskond, mille koosseisu kuulub kasvatusteaduste instituut. Austrias Viini ülikoolis toimub selle valdkonna õpe aga haridusteaduste ja filosoofiateaduskonnas. Need näited osutavad, et…
3 minutit -
Elukestva õppe strateegia kaitseks
Eesti iseseisvusaja üks olulisemaid hariduspoliitilisi taotlusi on olnud õppija arengu tähtsustumine.
Juba 1989. aasta mõttetalgutel kerkis teravalt õppija arengu küsimus. Selline hariduspoliitiline taotlus on olnud kirjas kõigis üldhariduse õppekavades, kuid endiselt ollakse seda meelt, et kool on ainekeskne ja õppija areng pole esiplaanil. Soovida jätavad kriitiline mõtlemine, enesekohased oskused, õpioskused jt aineülesed üldoskused.
Koolide eneseanalüüsides esitatakse õppija arenguga seotud tulemustena valdavalt ainealaseid…
3 minutit -
„Haridus” on „kasvatusest” laiema tähendusega
Tiiu Kuurme osalusel valminud haridusleksikonist (2013) selgub, et „kasvatus” ja „haridus” on enam-vähem samasisulised mõisted. Seal on vastavate märksõnade kohta kirjutatud artiklites esimeste lausetena kirjas, et (1) kasvatus on „sihipärane suhe ning tegevus teise arengu suunamiseks ja toetamiseks” (Kuurme, lk 120) ning (2) haridus on „inimese vaimsete, füüsiliste, kõlbeliste, esteetiliste, sotsiaalsete ja emotsionaalsete eelduste arendamise sihipärane…
2 minutit -
Eesti teaduskeel paneb muretsema
Meie põhiseadus kinnitab, et Eesti riigikeel on eesti keel, kuid kui jälgida riigis aset leidvaid protsesse, siis seda riigikeelt jääb järjest vähemaks. Nõukogude ajal avaldati eesti keelele survet väljastpoolt ja paljudes valdkondades sai põhiliseks töö- ja suhtluskeeleks vene keel. Olgu niisuguste valdkondadena ära märgitud sõjandus, lennundus, raudtee- ja meretransport. Pärast riigikeeleseaduse vastuvõtmist tuli nendes valdkondades hakata kõigepealt eesti keelt arendama,…
3 minutit -
Väärtuspädevus – mis see on ja kust tuleb?
Mida võis oluliseks pidada „Mandariinide” peategelane Ivo, kui ta lahingupaigalt kaks ellujäänut enda koju paranema viis? Ja Kaspar filmist „Klass”, kes klassikaaslase kiusajatele vastu hakkas? Sageli mõtleme väärtustest – sellest, mida inimene tähtsaks peab – alles siis, kui keegi käitub ootustele vastupidiselt või väljendab seisukohti, mis meie tõekspidamistest erinevad. Laste väärtuspädevuse arendamiseks tuleb väärtustele iga päev tähelepanu pöörata.
Kindlasti…
6 minutit -
Madisoni mõtteroimad
Ajakirjandusele on ette heidetud, et ta vähetähtsast noorest provintsipoliitikust Jaak Madisonist põhjendamatu hiigeltähelepanuga müüti loob. Madison siin, Madison seal! Kangelasele endale paistab see meediasuhe mesinädalatena, toimetustele aga aina ilmsemini küpsuseksamina, mille lõpuks läbikukkumist tähistav hinne pannakse.
Vähemalt kahel põhjusel väärib Madison igapäevast tähelepanu, ülekuulamist ja lausa teaduslikku uurimist. Esiteks piltlikustab ta reljeefselt meie pere- ja kogukondliku kasvatuse ning üldharidussüsteemi puudujääke. Mida enam luuakse…
5 minutit -
Väikesed venekeelsed eestlased
Möödunud nädalal kirjutas Neeme Korv Postimehes artikli „Venekeelsed eestlased”, kõneldes selles jalgpalluritest ja lõimumisest spordi kaudu. Ma ei ole kahtlemata kaugeltki originaalne, kui ütlen, et kõik saab alguse juba lasteaiast.
Kolm aastakümmet tagasi olid minu lasteaiarühmas Juri ja Lena, kes hoidsid omavahel väga kokku ja millegagi suurt silma ei paistnud – ma ei mäleta, et nad oleksid eriti kellegagi suhelnud, ega…
4 minutit -
… et kõik ei näeks, milline loll ma tegelikult olen ehk Mis kasu on enesemääratluspädevusest?
Enesemääratluspädevus on riiklike õppekavade üldpädevustest ehk kõige ähmasem ja selle nimetamine võib esmapilgul kuulaja nõutuks muuta, esoteerilistesse mõtisklustesse tõugata või panna õlgu kehitades järeldama, et ju kuulub see teema karjäärinõustaja ampluaasse. Samuti ei pruugi selle arendamine koolis tunduda teiste üldpädevuste, näiteks matemaatika- või suhtluspädevuse kõrval kõige tähtsam. Samas on…
6 minutit -
Kui ei meeldi, mine ära
Sellist suhtumist on viimasel ajal tundnud lasteaiaõpetaja Reet, kellel sai aasta alguses lasteaias täis 38 tööaastat.
„Mul on vanemõpetaja kategooria, nüüd on viis aastat möödas ja oleks tulnud uuesti ametijärku kaitsta, aga direktor mind enam atesteerimisele ei lubanud, tõi põhjenduseks, et mul ei ole kõrgem, vaid keskeriharidus,” jutustab Reet, kes sai eelmise kuu palgapäeval kätte juba ka varasemast märksa väiksema töötasu. „Niigi…
4 minutit -
Reamees Rõivase päästmine
Peitke tikud, sest iga päevaga suureneb oht, et ta võib juhusliku soovitaja või halva nalja tegija sõnade tõukel end põlema panna. Kes? Eks ikka valitsus.
Praegusega kõrvutatavat katastroofi kommunikatsioonis vahetult ametisse pääsemise järel ei ole küll juhtunud ühegi varasema põhiseadusliku valitsuse ega selle aluseks oleva koalitsiooniga. Nii 2007. kui ka 2011. aasta riigikogu valimiste järel liikus valitsuse moodustamist juhtinud Reformierakonna toetus…
4 minutit
