Arvamus
-
Keelekaste: Kõnekeele kaitseks
Puutun päris sageli kokku inimestega, kes on saanud vaevu selgeks mõned kirjakeele normingud ning kipuvad nende järgi teiste kõnet parandama. Näiteks: „Mitte „peale pühi”, vaid „pärast pühi”, kuidas sa seda ei tea?” Või siis: „Ikka „järelevalve”, mitte „järelvalve”, vaata ÕS-ist, kui ei usu.”
See on ühtaegu naljakas ja nukker, seda enam et juba oma järgmises lauses võib seesugune „keelemees” kasutada kirjakeele…
4 minutit5 kommentaari -
Purkis***ujate emakeeletund
Kirjandusel on teiste kunstide ees väike eelis – minagi uurin praegu, kuidas kooliõpilastele kirjandusest põnevamalt-sisukamalt rääkida, et lõhkuda seniseid dogmasid. Jan Kausilt ilmub peagi kaks kirjandusõpikut, mis on oluline – kirjandusest räägivad lastele inimesed, kes seda tunnevad ja armastavad.
Aga siin on vähemasti, kus ja kuidas lõhkuda ja edasi liikuda. Kaasaegne kunst, teater, muusika, aga eriti lavakunstid, kogu „veidram” tantsuteater ja performance-kunst…
4 minutit -
Langi nimi on, Neffi oma pole
Eestit külastas äsja üks siinse aadlisuguvõsa järeltulija ja põgusal ringsõidul oma kunagistes mõisates põikasime sisse ka Muuga mõisa. Kena silt tee peal juhatas – Muuga mõis, hoone isegi tee pealt näha.
Parunivõsu (pere asutas Harjumaal kunagi 46 külakooli) ise tundis huvi, kuidas Carl Timoleon von Neffi projekteeritud ja ehitatud mõis säilinud on (Neff elas ka ise selles hoones). Mõisa sissepääsu juures olev…
2 minutit -
Kätekõverdused on su teine nimi!
Riigikaitseõpetus muutub kõigile kohustuslikuks – nii kõlab uue koalitsioonileppe üks punkte. Krimmi poolsaar on okupeeritud, Donbassis on hukkunud juba tuhandeid inimesi, president Ilves on avaldanud arvamust, et Eesti vallutamisele kulub Venemaal neli tundi. Arusaadav, et sellises olukorras läheb mõte kohustuslikule riigikaitseõpetusele.
Kui aga pisut mõelda, on asi päris kole – riigikaitsja peab ju olema valmis tapma ja ka ise surma saama….
4 minutit -
Hoiame õpetajat
„Laulukaruselli” saatejuht küsis väikestelt lauljatelt, kelleks nad tahavad tulevikus saada. „Lauljaks,” vastasid paljud. Üks tüdruk soovis saada kooliõpetajaks ja teine küünetehnikuks. Vanamoeline sõna „kooliõpetaja” kõlas väikese tüdruku suus nii armsalt. Missugused on siis olud ja võimalused, kui sina suureks saad, mõtlesin. Kas on siis tagasi see aeg, kui kooliõpetaja olla oli uhke ja hää? Miks me ise alahindame oma õpetajaid?
USA riikliku haridus- ja…
5 minutit -
Viiendal tunnil
Iga läbikäimine teise või võõraga saab olla edukas vaid juhul, kui juba algusest saadik püüda end vastase või partneri olukorda panna, tema nahka ja mõttemaailma tungida. Meie enda huvid on meile teada, aga sellest ei piisa, et ennustada teise poole käitumist. Viimaseks on vaja mõista tema huvisid, nende kaalu ja neist tuletatavaid tegutsemismotiive. Kui need mõtteharjutused tegemata jätta, on alusetud ja tühjad ka…
4 minutit -
Tupikteid ei ole
Igal kevadel seisavad tuhanded noored ja nende vanemad silmitsi küsimusega, kuidas jätkata haridusteed. Kas minna kutsekooli ja kui, siis mis erialale, või gümnaasiumi? Neil teemadel arutlesid Innove õppekava ja metoodika keskuse juhataja Kaie Piiskop, testide ja uuringute keskuse juht Aimi Püüa, karjääriteenuste üksuse juht Kristina Orion, haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Helen Põllo.
Milline on tänane õppija?
Aimi Püüa: Ühtpidi väga kiire infos surfaja,…
5 minutit -
Keelekaste: Svipsis sõnad
Aprill on käes ja rästikud ärkavad talveunest. Üks teeb „sssss”, teine „ššššš”, kolmas „shhhh”. Ja kõigil on õigus. Seevastu inimesed ei saa ega saa selgeks, millal on õige s, millal š, millal sh. Ühed igavesed ussid on need š-d ja s-id, alailma on nendega keerukusi.
Klassikaline näide on Snelli (tiigi) nimi. Kirjutatakse Šnelli ja Shnelli, saksa keele eeskujul ka Schnelli, tahtmata leppida…
4 minutit -
Kuidas lõimuda Putini pooldajatega?
Lõimumine eeldab korralikku demokraatiaharidust, mida meil aga pole.
Eelmise aasta jõulumelu ajal kiitis valitsus heaks seitsmeaastase kava „Lõimuv Eesti 2020”. Pidades silmas sündmusi Ukrainas ja meenutades 2007. aasta vägivalda Tallinnas, tekib küsimus, kuidas see lõimumiskava nende sündmustega haakub. Kava teksti lugedes selgub üllatusena, et ei haaku kuidagi, sest keskendus on pigem kultuuriliste erinevuste sallimisel. Seega, mida iganes Vene eriteenistused ja…
6 minutit -
Tabuteemad avalikkuse ees
Kohtuprotsess mõne aasta eest tüdruku metsa viinud ja teda sääl seksuaalse vägivallaga hirmutanud poiste üle tekitas ühiskonnas diskussiooni. Loo detailid – sääl peituvad võimalikkused – olid nii ebameeldivad, et ühiskondlik õiglustunne ei saanud lõpuni leppida, et kohtu arvates polnud tegemist kuriteoga, kuigi otse „midagi hullu” ju ei juhtunud.
Seksuaalvägivallast on viimasel ajal rohkem räägitud, vabameedias netis on – küll varjunimede all –…
4 minutit -
Horisontaalne maailm, vertikaalne maailm
Eelmise aasta viimases Õpetajate Lehes kirjutas kasvatusteadlane Tiiu Kuurme inimese vertikaalsest ja horisontaalsest dimensioonist („Aja vaim ja vaimuta aeg”). Horisontaalse mõõtme all tuleks mõista toimetuleku kohustatust, s.o inimese toimetulekut ümbritseva tegelikkusega. Vertikaalne mõõde tähendab õilistada oma loomust, ületada iseend, leida ideaalid, teenida ilu ja headust, olla väärikas. Inimese osaks on jäänud siiski olla pigem ise toode/materjal ja tarbida teiste…
4 minutit -
Mis su hääl ka maksab?
Tibud on kokku loetud ning kätte jõudnud aruandluspäev. Päris lõplikke andmeid pole veel võimalik ritta seada, kuid üldpilt sellest, kui palju erakonnad valimiskampaaniaks sedapuhku kulutasid, on juba olemas.
Erakondade peasekretäride ütluste järgi summeerides saame kampaania kogukuluks 5,7–5,8 miljonit eurot. Sellele tuleks objektiivsuse huvides liita summa X, mille kulutas Keskerakonna toetuseks Tallinna linnakassa, kuid seda on raamatupidamisdokumente nägemata võimatu täpselt teha. Riigikontrolli analüüsi…
4 minutit -
Lõpp aineõpetusele!
Soomlased ei väsi üllatamast. Ajal, mil meil nõuavad kõik endale tunnimahtu juurde ja tunniplaani püütakse järjest uusi õppeaineid sisse suruda – alates malest ja etiketist ning lõpetades ettevõtlusega –, on soomlased asunud täpselt vastupidisele teele ehk õppeainete kaotamisele, et hakata minema üle teemapõhisele õppele. Jah, alates augustist 2016 algab neil uue õppekava järgi teemapõhine õpe. Ühe teema raames õpitakse seal mitut ainet…
4 minutit -
Sünergialõke ei kustu
Kas kavalalt ajastatuna või kogemata kombel käivitus järjekordne riiklik suur ehitusprojekt võimuvahetuse hooajal, mil avalik tähelepanu oli koondunud majade asemel inimestele ja portfellidele. Idee on ju vana, pärinedes aastast 2006, mil Eesti riik kümbles külluses ja reedeti sadas vihma asemel selget raha taevast alla. Aga tööks läks nüüd ja ajakirjandus märkis rahandusministeeriumi väljakolimise kenasti ära. Ka paar kriitikanoolt lendas jälle märklauda, aga…
4 minutit -
Kooliaed kui väärtuslik õpikeskkond
Eestis on praegu umbes 30 kooliaeda, selgus Tallinna ülikooli kasvatusteadusliku bakalaureusetöö jaoks tehtud ülevaateuurimusest. Kas haridusuuendus ja muutunud õpikäsitus võiks tähendada sedagi, et kooliaedadele hakatakse rohkem tähelepanu pöörama, või kuuluvad sellised algatused pigem minevikupärandisse?
Küsimusele vastuse otsimiseks tuleb vaadata, kui populaarne on kooliaedade kasutamine mujal riikides, millistel eesmärkidel kooliaedadega praegu tegeldakse ning millised tingimused peaksid olema täidetud, et ettevõtmine oleks…
9 minutit -
Kas „majanduse mootor” tõmbab koorma liikuma?
Eesti teaduse ja majanduse vahekorrast, õieti selle puudumisest on palju räägitud. Kakskümmend aastat teadusreforme, viisteist aastat EL-i toetust ja sadu „nutikaid” „nano”-strateegiaid – miski ei ole aidanud. Peaaegu kõik, mida on peetud märkimisväärseks, on tekkinud mitte tänu akadeemilisele keskkonnale, vaid pigem sellest hoolimata.
Üksikute erandite hinda ei soovi keegi välja arvutada. Eesti kodaniku jaoks võib TTÜ rektori (õigesti)…
3 minutit -
Konnanägu kõrgel kunstilisel tasemel
Olin ikka päris väike, kui nägin Kunda klubis nukulavastust „Sina minu jaoks”. Ma ei mäleta sellest peaaegu midagi peale pealkirja. See meeldis niivõrd, et jäi meelde. Selles oli intriigi ja sügavust. Arvatavasti sealt jäigi mulle arusaam, et teater tegeleb tähtsate asjadega.
See oli minu kõige esimene teatrielamus. Nagu psühholoogid väidavad, on igasugused esimesed väga olulised. Need määravad edasise. Minu esimene…
4 minutit -
Edgar Savisaar on punkrock
Edgar Savisaar on punkrock, ta on täis tuld ja päikesetorme, see pole kindlasti viimane kord, kui temast kuuleme. Aga: ilma temata on mäng teistmoodi, viletsam. Kui see juhtub – ma loodan siiski, et mitte – on Savisaare eemaldumine poliitikast nagu mõne kõige olulisema viguri mahatõstmine igavese male laualt. Kusjuures, see on mingis mõttes isegi ohtlik. Sest nood pisemad malendid võivad seepääle…
4 minutit -
Truudusetud
Seninägematult veidral viisil kulgevate koalitsioonikõneluste keskne märksõna on usaldus. Vahepeal teeb mõni kõneleja avalduse, et usaldust ikkagi ei ole, kuid mõne telefonikõne ja kiire kirjavahetuse järel antakse teada, et usaldus on taastunud ja läbirääkimisi saab jätkata. Millest erakonnad üldse räägivad, kui räägivad usaldusest?
Tegu peab olema millegi põhimõtteliselt muuga kui sellega, millele inimeste koostoimimine üldiselt on rajatud. Kui selline „usaldus”, nagu me näeme seda erakondade…
4 minutit -
Punapõsed või treenitud pöidlalihased?
Viimase talvenädala suvesoe on toonud lapsed kooliõuedele. Suurema osa aastast mööduvad enamikus koolides vahetunnid paraku koridorinurkades nuhvleid põrnitsedes ja sõrmelihaseid treenides.
Hoopis teine pilt avaneb aga Soomes: pikkadel vahetundidel on kõik lapsed väljas. Nii pakase kui ka palavaga. Ja kooliuksed on kinni, et keegi tuppa tagasi ei lipsaks. Ega nad tahagi. Kooliõuedel on palliplatsid ja mängijaid jagub. Või jalutatakse…
4 minutit -
Eriline-erilisem-erilisim
Viimase aja valitsused jätavad peagi troonile tungivale uuele mitmel elualal viletsuse – lammutatud-hävitatud piirivalve ja erivajadustega laste koolid vajavad otsekohe pärast valimisteatrit rahunemist ja eluterve pilguga ringi vaatamise järel taastamist. Kuni valimiste trikoovoorus puid ja maid kokku lubatakse, on meie valveta piir jumala hooleks ning eripedagoogid valmistuvad mornilt vaikides koolide sulgemise käsku täitma. Õiendada ei saa – riigikogu vahetumise käigus tõenäoliselt…
6 minutit -
Keelekaste: Millega võrdleksid keelt sina?
Nagu ikka, räägiti ja kirjutati möödunud emakeelepäeva paiku keelest vaata et kaks korda rohkem kui kogu ülejäänud aasta jooksul kokku. Arvajaid ja arutlejaid oli seinast seina, keeleteadlastest Jüri Mõisani välja.
Mõis teadis 14. märtsi Eesti Päevalehes palju reisinud mehena oma kogemustest rääkida, et meie kirjanikel ja ajakirjanikel tasuks orienteeruda inglise keelele, mis saja aasta pärast on kõigi haritud inimeste…
4 minutit -
Jätke see maa sisse!
Kirjutasin siin üks päev Bill Gatesile ja tema Melindale. Ja siis veel Wellcome Trusti ka. Lühidalt sellest, et need maailma suurimad fondid lõpetagu jama ja tõmmaku lähema viie aasta jooksul kogu oma raha, mis sinna paigutatud, maailma 200 suuremast fossiilkütuste alalt tegutsevast ettevõttest välja. Täpsemalt on asi nii, et minusuguste etturite asi on kaasa lüüa seal, kus suuremad ja jõulisemad midagi mõistlikku…
4 minutit -
Elu koos rohelistega
Erakond Eestimaa Rohelised kogus äsja riigikogu valimistel 0,9% häältest, mida on tervelt kolm korda rohkem kui möödunud kevadel Euroopa parlamendi valimistel. 3,8% häältest ja napp väljajäämine oli valus kaotus 2011. aastal, kui EER oli riigikogu eelmises koosseisus ja omas sellele vastavaid ressursse. Aga mida muud saigi valija arvata erakonnast, mis oma programmiliste seisukohtade elluviimise asemel pühendus isekeskis tülitsemisele?
Tollaste ettevaatamatute otsuste tõttu jäi…
3 minutit
