Arvamus
-
Milleks rahvuslik kool?
Et kool toimiks, et inimene tahaks sääl käia, et sel oleks mõte, on vaja peamiselt kolme komponenti.
1) See, mis sääl õpetatakse, on huvitav ja oluline, sellega saab minna ka mujale maailma, ei pea häbenema, ei jää hätta.
2) Õpetajad inspireerivad, nad on isiksused, kes viivad su kuskile edasi, mitte käekõrval, nagu kasvataja, vaid näitavad teeotsa kätte, näitavad, kuidas oma jalgu liigutada, kust leida…
4 minutit1 kommentaar -
Action jõuab kooli. Lõpuks ometi!
Eesti kooli üks suuremaid puudusi on kahtlemata see, et tundides aina räägitakse, kuid väga vähe tegutsetakse. Hoolimata sellest, et õpilasi huvitab just action, mitte rääkimine.
Tõsi, mõni õpetaja paneb vahel tundi minnes kummalise kübara pähe, tekitades sellega elevust. Teine hüppab füüsikaseaduse selgitamiseks õpetajalaualt alla. Selles on action’i tunnuseid. Kuid tegutseb ikkagi õpetaja, samal ajal kui õpilased peavad kõike ühe koha peal…
4 minutit -
Uhh, kui igav ja tüütu on olla abituuriumis!
Mida ette võtta, et õpilastel ei oleks gümnaasiumi lõpuklassides nii igav?
Mul oli püsivust olla 50 aastat õpetaja. Lugeja võiks korraks mõelda, kuidas oleks olla nii pikka aega klassi ja tahvli vahele kiilutuna. Aga õpilaste usaldus aitas vastu pidada. Kui üks õpilane kord küsis, miks valisin just õpetajakutse, siis vastasin pikemalt mõtlemata, et see tundus olevat kutsumus. Ikka imetlesin…
7 minutit -
Keelekaste: Saavahimulised eestlased
Tallinna ülikooli keelekeskuse juhataja Tuuli Oder kirjutas 8. detsembri Eesti Päevalehes, et mitte-eestlasi, kes tahavad selgeks õppida eesti keelt, ei tohiks hirmutada meie keele käänete hulgaga. Mingit praktilist kasu neil selle hulga teadmisest pole; koletu number 14 põhjustab vaid hirmu vigade tegemise ja keele suhtluses kasutamise ees, nii et keele õppimine võib üldse toppama jääda.
Ei tea ju ka paljud…
4 minutit -
„A mis värk nende annetustega on siis?”
Sündisin ajal, mil Eestis sündis viimase saja aasta jooksul kõige väiksem arv lapsi. Samal ajal kaotati Eesti koolides õppekavapõhised rahastamise erisused, ainus erand tehti muusikaõpetusele. Niisiis asusid 1997. aastal mitmes koolis lapsevanemad õppekavaerisusi ise kinni maksma. 2014. aastal võis meedias näha mitmeid pealkirju, mis põhinesid samuti tol 18 aastat vanal muudatusel. Nii haridus- ja teadusministeerium kui ka õiguskantsler…
12 minutit -
Juku imedemaal ehk Kuidas keskvalitsus koole rahastab
On alanud 2015. aasta. Täiskoormusega õpetajate miinimumpalk on kasvanud 800-lt eurolt 900 euroni kuus ehk 12,5%. 13.12.2014 kirjutas Rasmus Kagge, et Eesti suurim julgeolekurisk on harimatud inimesed. Olen kahe käega nõus selle mõtte poolt hääletama ja usun, et omavalitsustel on sarnaselt keskvalitsusega soov tõsta õpetajate palka. Küll on omavalitsused jätkuvalt häiritud viisist, kuidas haridusraha jagatakse.
Läbi ajaloo on…
4 minutit -
EMOL: haridusrahastus teeb tagasipöörde
Eesti Maaomavalitsuste Liit keeldub kooskõlastamast valitsuse eelnõud, mis kehtestab kohalikele omavalitsustele toetusfondi raha jaotamise korra koefitsendi-põhise mudeliga ning leiab, et see ei taga kohalikele omavalitsustele stabiilset haridussüsteemi rahastamist.
EMOL-i teatel on rahandusministeerium ette valmistanud valitsuse määruse eelnõu „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ning kord”, kuid liit ei saa nõustuda selles haridustoetuse jaotamisel kasutatava…
2 minutit -
Jõulud on rohkem kui kingikott
Kauaaegne kooliõpetaja kurtis, et lapsed ei kirjuta enam jõuluvanale kirju nagu vanasti. Tegelikult kirjutavad küll. Ainult et laste soovid on muutunud. Suur osa neist ei soovi jõulutaadilt värvipliiatseid ega kelku, vaid nutitelefoni ja tahvelarvutit. Või siis mõnd populaarset lelu – ajakirjanduses ilmus isegi hittkinkide nimekiri, mida lapsed pikisilmi ootavad. Need on (tähtsuse järjekorras) kummist käepaelad, trollid, ponid, „Lumekuninganna” filmi tegelased…
4 minutit -
Aasta läbikukkuja – jälle FSB
Jõulukuu keskne küsimus mitmes elusfääris on, kas meie elu näitelava sisustavad tegelased on ikka päriselt olemas või on nad väljamõeldised. Mida salapärasem sfäär, seda rohkem liigub seal ringi tegelasi, kelle olemasolus ei või kindel olla.
Jõuluvanast, lendavatest põtradest ja päkapikkudest kubisev muinasjutumaailm puruneb lastel tavaliselt koolimineku ajaks. Pole parata, kooliõpetuse aluseks on valgustatud ratsionaalsus, kus lapselike pettekujutelmade elushoidmine oleks vastutustundetu. Veel…
4 minutit -
Ma tean, ma kuulen, ma tunnetan
Ma tean, ma kuulen, ma tunnetan, et ollakse mures. Nii ütles president meie edu ja heaolu haprust silmas pidades. See kehtib ka hariduse hetkeseisu kohta. Vahest on nii, et väljastpoolt süsteemi tulev olukorra analüüs on kõige täpsem. Loodusfilosoof ja kirjanik Valdur Mikita on öelnud, et vaesus närib meie õpetajate varbaküüsi; et meie kallis, hoitud ja armastatud õpetaja on palgavaene. Rabeleb,…
4 minutit -
Väikeste asjade kuriloom
Mida aeg edasi, seda enam tunnen eneses tõusvat vastumeelsust kõikvõimalike (avalike) kirjade, pöördumiste ja muu sedasorti suhtlemisvormi üle. Eriti kui suhtlus paistab niikaudu sündivat kuidagi üle abstraktsete kolmandate isikute või, nagu sageli juhtub, just seepärast tegusal kujul hoopiski sündimata jäävat. Mingis mõttes saab sellisteks lugeda ka teatavat hulka ajakirjanduslikke ilmumisi, kui viimased mingit väga spetsiifilist huvi näivad kandvat, ent on suunatud…
4 minutit -
Eesti keele- ja kirjandusõpe algab õppekavast
Ikka ja jälle võib kuulda sedastusi emakeele õppimise madalast prestiižist koolis. Ilukirjanduse lugemise kroonilise vähenemisega näikse olevat juba harjutud. Uurimuses „Meediasüsteem ja meediakasutus Eestis 1965–2004” (toimetaja P. Vihalemm) jõutakse järeldusele, et „ilukirjanduse lugemine on tugevasti vähenenud eriti eestlaste ja eriti noorte hulgas”. Aga see oli juba kümme aastat tagasi! Õpetajad muidugi püüavad anda oma parima.
Ometi, nagu selgus 2010….
7 minutit -
Hea haridus sünnib elukestvast uudishimust, mitte riiklikust sunnist
Koolikohustuse pikendamine selle asemel, et õppimise ja kooliskäimise vastu rohkem huvi tekitada, on kahetsusväärne.
Ma ei tea, kui laialdaselt mõistetakse ja jagatakse peamist meie haridusstrateegias sõnastatud haridusväljakutset – vajadust minna üle uuele õpikäsitusele, mille juhtmõte on õppimise loomulikkus kogu elukaare jooksul. Tundub, et kaugelt vähem, kui võiks, ja seda ka kõige kõrgemal hariduspoliitilisel tasandil.
Esimest haridusstrateegiat…
4 minutit -
Did you get it?
Ühel kaugel-kaugel maal elasid puhast tõugu ilusad inimesed. Nende nahk oli valge nagu Lumivalgekesel, nende süda oli puhas nagu kommunistlikul noorel.
Selle maa inimesed hoidsid kõrges hinnas traditsioonilisi väärtusi. Neile meeldis, et abielu oli ilus ja püha mehe ja naise vaheline asi. Tõsi, sääl lahutati rohkem, kui abielluti, aga see on tühiasi, väike kõrvalseik. Peaasi, et kaks meest või kaks naist kogemata koos ei…
4 minutit -
Mis toimub eesti kirjanduskultuuriga?
Täna kulmineerub rahvusraamatukogus kirjandusfoorumiga „Paabeli raamatukogu” iga-aastane jõulueelne sagimine, mille peategelasteks on enam kui 60 kirjastust, kes raamatulaadal oma värskeid vilju tutvustavad. Aga rahvusraamatukogu ei ole enam päris sama, mis veel mõne nädala eest.
Vähemalt mitte neile, kes austavad saksakeelset kultuuriruumi ning jälgivad hingevaluga, kuidas see tänapäeva angloamerikaniseeruvas ühiskonnas väljaspool oma keelekeskkonda üha enam unustusse vajub. Seepärast mõjub rahvusraamatukogu saksakeelsete…
4 minutit -
Jalutu sotsialisti hukkamine
Presidendi otsus nn tööhõivereformi seadused välja kuulutada tähistas midagi hoopis enamat kui lihtne valitsustruudus. Kuigi president on Eestis „erakondadeülene”, saadab praegust siiski ajalooline vasakpoolne taust. President oli sotsiaaldemokraat ja selle maailmavaatelise voolu põhitunnus on ju nõrgemate poolt olemine. Nüüd juhtus nii, et president oli oma endiste erakonnakaaslastega solidaarne just juhtumi puhul, kus need otsustasid nõrgemate poolt mitte olla.
Märgiline on, et need,…
4 minutit -
TALIS-e uuring avab koolirahva hinnangud oma tööle
OECD rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring TALIS, milles 2013. aastal osales koos Eestiga 34 riiki, näitab olulisi andmeid õpetajate, õpetamise ja koolide õppekeskkonna kohta nii riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil. Suvel avalikustatud uuringutulemuste ja täiendavate analüüside kokkuvõttena on valminud Eesti õpetajate ja koolijuhtide hinnanguid tutvustav aruanne.
Kes on meie õpetajad ja koolijuhid?
89% Eesti õpetajatest on akadeemilise kõrgharidusega ja…
5 minutit -
Keelekaste: Elus surnud keel
Ladina keelega on naljakas lugu – ühe surnud keele kohta on ta kaunikesti elujõuline. Surnuks võib teda pidada sellepärast, et enam ei ole ta ühegi rahva emakeel ja enam ei omanda ükski inimene teda oma esimese keelena. Ometi elab ta Lääne-Euroopas kõneldavates romaani keeltes, näiteks hispaania, portugali, prantsuse, provanssaali ja muidugi itaalia keeles. Ladina keele sõnavara rikastab väga paljusid teisigi tänapäeva…
4 minutit -
„Laena mulle kannelt, Vanemuine!”
Kui hariduse võrdkujuks võtta kannel, siis haridus on pilli nähtav osa. Õpetamine, õppimine, kasvatus, teavitamine on keeled, mille abil heli luuakse. Seevastu haritus on pilli kõla. Haritud inimene kõlab kaunilt.
Riiklike haridusdokumentide alusel taotletakse praegu pilli välist ilu. Selle korpust lihvitakse, värvitakse, lakitakse, disainitakse, tehnologiseeritakse, presenteeritakse, taotlemata pilli tõelist väärtust – kõla ehk haritust. Kauni kõla jagamine nooremale põlvkonnale on…
6 minutit -
Parteitud ja need teised
Kolmapäeval esitles Eesti koostöö kogu oma viimase paari aasta töö tulemusi, mis koondatud analüüsiks ja ettepanekuteks koondnime „Riigipidamise kava” all. Tegu on kitsa piiritsooniga, kus parteiline ja parteitu maailm Eestis võiksid mingigi kontakti saavutada, sest avaliku võimu ja juhtimise vallas tehtavad muutused puudutavad ju vahetult ka juhte endid. Et kui näiteks rahvaesindajad end jalutu või pimeda rolli sugugi kujutleda ei oska…
4 minutit -
Uus koolieelse lasteasutuse seadus on eelmisest parem
Alusharidus ja lapsehoid peab olema kättesaadav ja taskukohane kõigile peredele. Euroopa riikides osaleb keskmiselt 93% lastest enne kooli alushariduses, meil on vastav näitaja 95,5%. Enamikus Euroopa riikides on vajadus alla kolmeaastaste laste lasteaiakohtade järele suurem kui võimalused. Seadusemuudatused aitavad lahendada lasteaedade järjekorra probleeme Aasta tagasi läbi viidud küsitlusest selgus, et kümnendik Eesti omavalitsustest ei suuda kõigile 1,5–3-aastastele…
5 minutit -
Torujüridelt on meil mõndagi õppida
Haridusrahvas on õppinud väga hästi põhjendama, miks midagi teha ei saa, samas …
Füüsikaõpetajaks hakkab meil igal aastal õppima ainult üks või kaks noort ja seda kahe ülikooli peale kokku. Kusjuures füüsikaõpetajatest on Eestis karjuv puudus. Mida on ette võetud olukorra parandamiseks? Põhiliselt on selgitatud, et olukorda ei saagi paranda, sest õpetaja staatus on Eesti ühiskonnas madal, tema palk ei…
4 minutit -
Sõda ja rahu
See venekeelse telekanali ümber keerlev jutt ajab mind marru. Me kõneleme millestki, mis me oleksime pidanud tegema 20 aastat tagasi, nagu see oleks miskit uut ja ägedat. Ei ole, see on me hiljaks- ja ilmajäämine, see on kurb, et me oleme siuksed mökud old. Et me kakleme venekeelse kooliga ja kakskeelsete tänava- või poesiltidega, aga ei näe oma kahepalgelist moraali seejuures. Lastaolla.
Ma mõtlen…
4 minutit -
On lapsik või näib lapsik?
Kevadest saadik ametis olevale valitsusele heidavad kriitikud tihti ette noorust ja kogenematust, lausa lapsikust ning süüdimatust. Nii mõndagi küpses keskeas ministrit võib üldistav hinnang ebameeldivalt puudutada kui alusetu. Troonikõnega põlvkonnavahetusest, milles neljakümnesed ja vanemad raukadena ahju peale saadeti, kutsus värske peaminister selle kriitika ka ise esile. Tõe huvides tuleb aga ikka arvudele otsa vaadata.
Eesti põhiseaduslike valitsuste ajalugu aastast 1992 on küllaldane…
4 minutit
