Arvamus
-
Mis motiveerib õpetajat
Vabariigi aastapäeva kõnes rõhutas president, et eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks on oluline inimeste tervis, haridus ja julgeolek. Kuidas on siiski lood meie hariduses, eriti aga selle liikumapaneva mootori ehk personaliga?
Ilmselt ei pea kellelegi selgitama, miks raha on oluline. Raha saavad insenerid ja arstid, sõjaväelased ja politseinikud. Küllap ei kahtle keegi, et raha on vaja ka õpetajatele. Õpetajate suhteliselt väikest…
3 minutit1 kommentaar -
Lapse uni
Mõningaid selgitusi õpetajatele ja lapsevanematele lapse une kohta.
Unel on aspekte, mida lapsevanem ja õpetaja peaksid teadma. Näiteks seda, et magama tuleb jääda emotsionaalselt rahulikus seisundis (endorfiinide kõrge tase). Meeleoluseisund, milles laps uinub, mõjutab unenägude sisu ja väidetavalt ka iseloomu ja käitumist. Kui laps uinub hirmunult, süvenevad foobiad; kui vihasena, siis süveneb agressiivsus; kui nuttes, siis melanhoolia ja alaväärsus jne. Magades aju ei puhka ning…
4 minutit -
Õpetajad streikima – veel sel aastal
Olen tavaline noor õpetaja. Annan oma panuse õpilaste riigieksamiteks ettevalmistamisel, mind kaasatakse koolis tehtavatesse otsustesse ning koolitan teisi õpetajaid. Naudin seda, et saan anda ühiskonnale tagasi. Sellest kõigest hoolimata olen praegu õnnetu, sest tunnen, et Eesti haridussüsteem saaks olla parem, kui see praegu on.
See eeldab süsteemseid muutusi, mille saavutamiseks peavad õpetajad olema valmis oma õiguste eest seisma, kas või…
6 minutit -
Tarkmasinad lapsi ei tee ehk Vabariigi aastapäevakõnest inspireeritud mõtted
Liisa Pakosta, riigikogu liige
Presidendi kõne oli sisukas ja teotahteline, selline konstruktiivsus meeldis. Valisin kaasarääkimiseks kolm mõtet.
Esiteks tabav tõdemus, et me tõesti ei tea, milliste töökohtade jaoks, millisesse töökeskkonda me lapsi koolides ette valmistame. Kogeme kiireid muutusi. „Tark riik hoolitseb selle eest, et meie haridussüsteem võimaldaks inimestel uues keskkonnas toime tulla.” Eesmärk on…
6 minutit -
Avalik kiri Tallinna linnavalitsusele
Lugupeetud Mihhail Kõlvart! Tallinna linn peab tagama võrdsetel alustel oma kõigile lastele riiklikult ettenähtud tasuta põhihariduse. Kui linna juhtivad ametnikud tunnistavad, et meie linnas on koole, mis on riiklikult kehtestatud nõuetest „tugevamad”, ja on koole, mis on „nõrgemad”, siis tuleb selline olukord viivitamatult lõpetada.
Kui sisseastumiskatsete sooritamise põhjuseks on kooli „populaarsus”, mis omakorda on tingitud kooli asumisest populaarses piirkonnas, kus…
2 minutit -
Kuidas me „arfidest” lahti saime
Miks saab uusi arvuteid tänu õnnelikele juhustele?
Huvitava Kooli mõttekoda soovitab koolil teha koostööd kohaliku kogukonnaga, tegelda süsteemipäraselt HEV-lastega, sealhulgas andekatega (õpikojad, looduslaagrid, valikained jne), innustada õpetajaid endidki õppima. Neis n-ö parandusettepanekutes pole meie kooli jaoks midagi uut. Seda kõike tehakse Põltsamaa ühisgümnaasiumis juba aastaid ja me võiksime rohkemgi teha – meie õpetajatel jagub selleks nii teadmisi, oskusi kui ka…
6 minutit -
Kui Aaviksoo jauramist ei jäta, tuleb pöörduda hullumajja!
(Aaviksoo: kui õpetaja palgaraha välja ei tule, tuleb pöörduda politseisse!)
Augustis, mõni päev enne uue õppeaasta algust, kostitas minister Jaak Aaviksoo Eesti pedagoogilist üldsust tõdemusega, et Eesti koolid on igavad. Püüan ministri sügavmõttelisest lausest rahvapärasemat iva leida: „Mida need õpetajad kiunuvad? Ise on koolid puruigavaks muutnud ja nüüd tahavad suuremat palka? Ehk hoopis malka?”
Teen kõrvalepõike Nõukogude…
4 minutit -
Kaua võib õpetajale südamesse sülitada?
Olen hariduselu pöördeid nii palju näinud, et arvasin juba − naljalt mind enam miski ei üllata. Aga võta näpust.
Pelgulinna gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur teatas, et kui tema oleks ketipoodide omanik ja mõni kauplustest kasumit ei toodaks, paneks ta selle poe lihtsalt kinni. Samast loogikast lähtudes mõtiskles ta edasi, et ehk saaks kesklinna koolimajades teha midagi mõistlikumat kui kooli…
5 minutit -
Kooli teeb huvitavamaks ruumiõpe
Huvitav kool arvestab asjaoluga, et elame kolmemõõtmelises maailmas.
Ruumiküsimused – näiteks leidnud üles otsitava hoone, kuidas tunneme ära peaukse; milline on hea kodu; mida arvata naabruskonda plaanitavast arendusest; mida teha õues – saadavad meie igapäevategevusi ja sõltumata sellest, kui palju või vähe tunneme huvi oma elukeskkonna vastu, peame nii mõnigi kord isegi seaduse nõudel tegema ruumi puudutavaid otsuseid või omama…
2 minutit -
Üksnes meeldivat õpetada pole võimalik
Minu muusika- ja teatriakadeemia lõputöö pealkiri oli „Üldhariduskooli muusikaõpetajate arusaamad õppimist toetavast keskkonnast ja selle kujundamise võimalustest”. Asja uurides hakkas silma, et õppekava ideaalid ja reaalsus ei läinud alati kokku. Näiteks väitsid õpetajad ankeetides, et muusikaõpetuse ainekava on ülepaisutatud ja napib juhendmaterjale, mis toetaksid ainekavade ideaalset teostamist. Õpetajaid ei motiveerinud ka uue õppekava korralike rakenduskavade puudumine. Samas ei pruugi…
3 minutit -
Laste pealt kokkuhoidmine maksab kätte
Pinev olukord Tapa erikoolis kestab. Eelmises Õpetajate Lehes tõi haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu koordinaator Jürgen Rakaselg Tapa kasvandike mässu peamise põhjusena välja kooli vildakavõitu töökorralduse ja töötajate puuduliku juhendamise. Praeguseks on erikooli direktorile tehtud ettepanek kohalt tagasi astuda. Justiitsminister Hanno Pevkurit tsiteerides peab esimese hooga panustama erikoolide renoveerimisse, sest aegunud arhitektuurilahendus soosib vägivalda ja korratusi.
Arvata võib, et remont ega…
4 minutit -
Korrigeeritud ainekavad toetavad õpetajat
Ainekavade ülekoormatuse ning õppekavade heade mõtete tundi mitte jõudmise probleemi on nii avalikult kui ka eraviisiliselt tõstatanud õpetajad, lapsevanemad ja ka koolijuhid. Et töö probleemi lahendamiseks käib, sellele viitas ka minister Jaak Aaviksoo oma artiklis „Kuidas läheb Huvitaval Koolil?” (ÕpL 07.02).
Meie põhikooli aineõpetuse põhimõtete vastu on huvi tuntud mujalgi maailmas. Samas on õpetajateni jõudnud põhimõtted poolikult ning ka…
6 minutit -
Ole parim selles, mida teed!
Jättes kõrvale väikese palga ja sellest tuleneva vähese prestiiži, on õpetajaamet imeline. Sa ei pea palehigis töötama mõne kõhuka ärimehe taskute täitmiseks, sinu töö on maailma parandada, muuta see paremaks paigaks.
Tegemist on osaliselt heategevusega, sinu kätes on meie laste tulevik. Pedagoogi ülesanne on suunata elu alustavad noored õigele teele, andes neile kaasa heaks eluks vajalikud õpetussõnad. Vastutus on suur – tänapäeva…
3 minutit -
Klassideta kool ja mänguline õpe
Kui küsida lastelt, mis teeb kooli huvitavaks, vastavad nad: „Sõbrad, vahelduvad tegevused ja mängud.” Seega teeb kooli huvitavaks võimalus võimalikult palju omavahel suhelda, mängida, tegutseda, luua, konstrueerida, lahendada, kogemusi omandada ja selle kaudu õppida.
Ainekeskne lähenemine on loonud tinglikud barjäärid, mille tulemusena on raske märgata ainetevahelisi seoseid. Loova kooli ülesanne võiks olla ühendada eri ainete sisu, muutes õppimise põnevaks otsimismänguks kogemuste…
2 minutit -
Siin- või sealpool piiri?
Eelmisel nädalal kirjutas Virve Liivanõmm murest tänapäevase riigi ja noorte perede pärast. Kuigi ea poolest lahutab meid Virvega hulk aastakümneid, on meie hirm ja hingevalu oma rahva pärast üsna samasugune. Just nii, nagu on küllap ka meie vahepealsete aastakäikude kolleegidel. Isegi kui me seda üksteisele alati öelda ei oska.
Kui Eesti taas iseseisvus ja kaugelt koju igatsenud siia jõudsid, räägiti palju nende…
5 minutit -
„Kaugelt tervisi saadan ma sul”
Pealkirjaks valitud rida nüüd jälle populaarsest laulust osutab suurtele distantsidele ruumis ja ajas peagi saja-aastaseks saava Eesti riigi loos, mis on ju meie enda elu lood.
See oli Läänemaal, ühel hommikupoolikul tulid nad hulgakesi koju sisse. Prisked hallides villastes jopedes mehed, kaasas nii suured hundikoerad, et isegi põrandal istudes olid nad vaevu kolmeaastasest tüdrukust kõrgemad. Tüdruk haaras oma valge kassipoja, pakkus…
4 minutit -
Kooli teeb huvitavaks tark klassiruum
Kool on huvitav siis, kui õppimine ja õpetamine muutub senisest enam personaliseerituks. See tähendab, et iga õpilane saab just talle vajalikud ülesanded ja toe ning iga õpetaja saab juhiseid, mis võimaldavad tal õpilasi paremini toetada. Selline tulevik on võimalik „targas klassiruumis”, mille ideestik praegu teadusmaailmas kiirelt huviorbiiti liigub.
Targa klassiruumi (smart classroom) kontseptsioonist lähtuvalt integreeritakse selles nutikalt ja paindlikult tehnoloogialahendused,…
2 minutit -
Aga muusikaõpetus ju rokibki!
Valdavalt meie noortele muusikatunnid meeldivad.
Viimastel nädalatel on üldhariduskooli muusikaõpetus pälvinud suurt tähelepanu. Teema algatas Tõnn Sarv artikliga „Muusikaõpetus võiks rokkida” (ÕpL 24.01), millele vastas 31. jaanuari lehes muusikaajakirjanik Leelo Kõlar. 30. jaanuaril ilmus siinse teksti autorilt artikkel samal teemal Postimehes.
Täiskasvanute arvamus meie muusikaõpetuse kohta on seega ilmselt piisavalt kõlanud. Ent missuguse hinnangu annavad muusikatundidele õpilased? Oma arvamust avaldavad Tallinna Nõmme…
5 minutit -
Kaunimini, paluks!
Möödunud nädalal tehti pidulikult teatavaks, mäherdused isendid mineva aasta raamatusaagist ametlikult ja otsustavalt kõige kaunimateks arvati. Eks ta mõnes mõttes peeglike-peeglike-seina-peal-ettevõtmine on, sest maitseid on mitmeid, nagu teada. Ent nii olulikus asjas nagu paberraamatutele kuju andmine, on siiski piisavalt küllaltki objektiivseid kriteeriume, milliste alusel otsusi teha – ja see on kohati päris põnev mäng. Läinud aastal asjaarmastajana asjaomases žüriis osalenuna võin seda…
4 minutit -
Huvitav kool ja õpetaja koolirõõm
Heatujuline ja paindliku suhtumisega õpetaja on koolirõõmu üks võtmetegureid.
Algatusega Huvitav Kool tehakse tänuväärset tööd, et muuta õpilaste jaoks nii kool ise kui seal õpitav n-ö söödavamaks. Me pole veel valmis järgima Põhjamaade eeskuju, kus õpilased saavad ise valida nii õppeteema kui ka -meetodid. Eesti kool on läbi aegade olnud pigem drillikool, kus õpetaja õpetab ja lapsed õpivad (pähe). Meil…
4 minutit -
Kes ütleks vähemalt hea sõna…
7. veebruaril ilmus Õpetajate Lehes Raivo Juuraku artikkel „Kes ütleks vähemalt hea sõna tehtud töö eest?”, mis käsitles Tallinna koolide võimalikku tulevast ühinemist. Artiklis toob autor kenasti välja väiksemate ja suuremate liidetavate koolide murekohti, sealhulgas Tallinna Ranniku gümnaasiumi kolleegide südamevalu, mis saab liitumise korral keelekümblusklassidest.
Mind ajendas aga kirjutama artiklis esitatud küsimus: „… miks peaks Ehte gümnaasium olema huvitatud oma õpilastele…
2 minutit -
Noorsootöö ja kaasav haridus noorte riskide ennetusena
Käesoleval ajal peetakse avalikke debatte selle üle, et õpilastel puudub õpimotivatsioon ning kool ei ole huvitav. Huvitava kooli üks tunnusjooni on kindlasti kaasamine ja seda kõige laiemas mõttes. Kaasavast haridusest rääkides seostame selle eelkõige puuetega ja raskete hariduslike erivajadustega õpilaste kaasamisega tavakooli tavaklassi. Tegelikult on sellel mõistel hoopiski laiaulatuslikum tähendus.
Kaasamine on pidev protsess, kus koolid, kohalikud…
4 minutit -
Õpilased õpetama!
Raske ja aeganõudev on jõuda kokkuleppele, kas koolisüsteem vajab reforme või stabiilsust, millised peaksid olema õppekavad jne. Kas ei oleks siis lihtsam alustada mingist ühest ja kindlast asjast? Minu ettepanek on just selline: anname õpilastele võimaluse õppimisprotsessi kujundada. Eesti vajab ju inimesi, kes oskaksid mõelda, julgeksid otsustada ja tahaksid teha. Alustada saame juba koolist.
Lastele meeldib õppida ja uut teada saada, paljudele aga…
3 minutit -
Kuidas läheb Huvitaval Koolil?
Viis ja pool kuud tagasi, uue õppeaasta alguse eel, küsisin Õpetajate Lehe vahendusel, kas Eesti kool on huvitav. Küsimus leidis arvukalt kaasamõtlejaid, mis andis märku tõsiasjast, et Eesti kooli tuleviku üle arutledes on see igati asjakohane, võib-olla isegi keskne küsimus. Artiklist ajendatult lõi ministeerium algatuse Huvitav Kool, mis koondab enda alla tegevuse ja inimesi, keda ühendab soov muuta meie kool…
5 minutit
