Õpetajaharidus
-
Viljandi kultuuriakadeemia hallatav kunstide ja tehnoloogia magistriõppekava valmistab ette kunsti-, muusika-, tehnoloogiaõpetuse, käsitöö ja kodunduse, pilliõpetuse ja nutikate tehnoloogiate õpetajaid. Üliõpilased valivad kaks eriala. Foto: TÜ Viljandi kultuuriakadeemiaViljandi kultuuriakadeemia hallatav kunstide ja tehnoloogia magistriõppekava valmistab ette kunsti-, muusika-, tehnoloogiaõpetuse, käsitöö ja kodunduse, pilliõpetuse ja nutikate tehnoloogiate õpetajaid. Üliõpilased valivad kaks eriala. Foto: TÜ Viljandi kultuuriakadeemia
Tartu ülikoolis avati kunstide ja tehnoloogia õpetaja õppekava
Tartu ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudis on kunstiõpetajaid ette valmistatud alates 1999. aastast. Esialgu oli…
7 minutit -
Täiendkoolitus annab gümnaasiumiõpetaja pädevuse
Tallinna ülikoolis avatav täiendkoolituse õppekava annab põhikooliõpetajale pädevuse õpetada ühte loodusainet ka gümnaasiumis.
Tänapäevane Eesti kool on alatihti kimpus loodusainete õpetajate puudusega. Seetõttu on paljud põhikooliõpetajad sunnitud töötama ka gümnaasiumiastmes. Kindlasti on neidki pedagooge, kes ei soovi piirduda vaid põhikoolis õpetamisega. Samas hõlmab töö gümnaasiumiõpilastega endas nii aines kui ka õpetamise alal suuremaid väljakutseid. Kuidas nendega hakkama saada?
Seni…
2 minutit -
Eesti infotehnoloogia kolledži hoone. Foto: Eesti IT-kolledžEesti infotehnoloogia kolledži hoone. Foto: Eesti IT-kolledž
Huvi IT-kolledžis õppimise vastu on kuue aasta madalaim
IT-kolledži päeva- ja õhtuõppe eestikeelsetele õppekavadele laekus avaldusi eelneva aastaga võrreldes 30% vähem. Siis esitati 756…
2 minutit -
Erika Löfström: õpetamist tuleb praegusest rohkem tähtsustada
Tänapäeval on palju interaktiivseid tehnoloogiaid, mida saab suurte gruppide korral loominguliseks tegevuseks kasutada. Kõik sõltub õpetajast ja sellest, kuidas ta enda rolli ette kujutab – nii arvab Tallinna ülikooli arendusprorektor Erika Löfström.
Käesoleva aasta mais Tallinna ülikooli arendusprorektorina tööle asunud Erika Löfströmi ülesanne on muuta protsessid tõhusamaks. Täpsemalt need protsessid, mis on seotud õpetajaharidusega kõige laiemas…
6 minutit -
Mare Oja: „Muutused koolis ei ole tänapäeval seotud enam ainult ühiskonna poliitiliste muutustega, vaid üldiste arengutendentsidega hariduses ning terves maailmas. Õpetajal on tema muutunud rollist tulenevalt üha enam probleeme, millega on vaja toime tulla, ning need on sootuks teistsugused kui ajal, mil üks formatsioon asendus teisega.” Foto: Eiko LainjärvMare Oja: „Muutused koolis ei ole tänapäeval seotud enam ainult ühiskonna poliitiliste muutustega, vaid üldiste arengutendentsidega hariduses ning terves maailmas. Õpetajal on tema muutunud rollist tulenevalt üha enam probleeme, millega on vaja toime tulla, ning need on sootuks teistsugused kui ajal, mil üks formatsioon asendus teisega.” Foto: Eiko Lainjärv
Üldhariduskooli ajalooõpetus: nõukogulikust tänapäevaseks
3. juunil kaitses Mare Oja TLÜ-s doktoriväitekirja „Muutused üldhariduskooli ajalooõpetuses alates 1987. aastast – nõukogulikust…
9 minutit4 kommentaari -
Eve Eisenschmidt: „Kuidas õpetaja end oma töös tunneb, tema arusaam õppimisest ja lapse arengust, kaasatus kooliarendusse – need on juurprobleemid, millest paljud muud alguse saavad.” Foto: Raivo Juurak
Rohkem tõenduspõhist otsustamist meie koolidesse
Eesti hariduses probleeme jagub, OECD selle aasta aprillis avaldatud raport „Reviews of School Resources: Estonia 2016” toob…
7 minutit -
Geoloogia ei ole tänapäeval ainult geoloogia. Sellega seostuvad majandusliku ja riikliku julgeoleku, samuti sotsiaal- ja keskkonna- ning n-ö silmailu probleemid. Võimalik kaevandamine sõltub kontekstist: maapõue-, majandus-, keskkonnauuringutest + haridusest/haritusest ning avalikustamisest – ja vajadusest. Foto: Tairo Lutter / ScanpixGeoloogia ei ole tänapäeval ainult geoloogia. Sellega seostuvad majandusliku ja riikliku julgeoleku, samuti sotsiaal- ja keskkonna- ning n-ö silmailu probleemid. Võimalik kaevandamine sõltub kontekstist: maapõue-, majandus-, keskkonnauuringutest + haridusest/haritusest ning avalikustamisest – ja vajadusest. Foto: Tairo Lutter / Scanpix
Eesti maavarade saaga: adekvaatse info lünklikkus toidab populismi
Fosforiit ja haruldased muldmetallid on strateegiline ressurss mitte ainult Eesti, vaid ka Euroopa Liidu…
7 minutit10 kommentaari -
Alushariduse eriala 50. sünnipäeva tähistati Tallinna ülikoolis konverentsiga „Traditsioon, innovatsioon ja õpikäsitus alushariduses”, kus osales üle 300 lasteaiaõpetaja ja -juhi. Fotod: TLÜ Haridusteaduste instituut
Õpilaskonkurss ootab reaalteaduslikke uurimistöid
TÜ loodus- ja täppisteaduste valdkond ning TÜ teaduskool kuulutavad välja õpilaste loodus- ja täppisteaduslike loov- ja uurimistööde…
1 minut -
Tero Henrik Autio. Foto: Raivo Juurak
Tero Autio: „Inimesest võib saada kontrollile allutatud õpimasin”
Soome kasvatusteadlane Tero Autio töötas viis aastat Tallinna ülikoolis kasvatusteaduste instituudis õppekavateooria professorina. Ta…
9 minutit5 kommentaari -
Hiina haridusinnovatsioon neljaks tunniks Eestis
Shanghai – see on Hiina haridussüsteemi edulugu. Shanghai koolide õpilaste PISA testide tulemused on viimastel aastatel olnud…
6 minutit1 kommentaar -
Marit Musta lõputöö.
Kasvatusteaduse konkursist 2016
Eesti teadusagentuur korraldas koostöös HTM-i ja Eesti akadeemilise pedagoogika seltsiga järjekorras 25. kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi. Tänavu laekus võistlema 39…
5 minutit -
Ettevõtlusmäng on Lõuna- ja Kesk-Eesti koolides juba kanda kinnitanud. Paari aastaga on ettevõtlusküla meeskond koolist kooli käies jõudnud rohkem kui 2000 õpilaseni. Foto: Talis TaimEttevõtlusmäng on Lõuna- ja Kesk-Eesti koolides juba kanda kinnitanud. Paari aastaga on ettevõtlusküla meeskond koolist kooli käies jõudnud rohkem kui 2000 õpilaseni. Foto: Talis Taim
Kuidas ideega maailma muuta: ettevõtluskülaga Eesti koolides ettevõtlikkust külvamas
Paar päeva tagasi kohtasin tuttavat, kelle koolist koju tulnud poeg jutustanud…
3 minutit -
Kasvatusteaduse konkursist 2016
Eesti teadusagentuur korraldas koostöös HTM-i ja Eesti akadeemilise pedagoogika seltsiga järjekorras 25. kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi. Tänavu laekus võistlema 39 mullu avaldatud või kaitstud tööd.
Võistlustööd katsid pea kogu elukaare puuteekraani lummuses väikelastest nõrgemalt motiveeritud põhikooli-, kutse- ja kõrgkooliõppuriteni, käsitleti nii humanitaariat kui ka reaal- ja loodusteadusi, nii meedia- kui ka päästemaailma ja muuseumipedagoogikat kõrvu empiiriliste uurimustega – rakenduslikke ja teoreetilisi….
5 minutit1 kommentaar -
Õppereis on vahvaim aktiivõppemeetod!
Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledži üliõpilastel oli sel kevadel taas võimalus käia kahel õppereisil Eesti Energia ettevõtetes. Märtsis sõitis 40 päeva- ja kaugõppe üliõpilast uurima Iru elektrijaama ning Energia Avastuskeskust. Eesti Energia giidid-insenerid teevad vahvaid õppekäike ning kõikidele üliõpilaste küsimustele vastatakse lihtsalt, kuid põhjalikult. Tudengid said Iru elektrijaamas ülevaate sellest, kuidas prügist elektrit toodetakse ning mida tehakse tootmisjääkidega. Digiajastu linnainimestele…
2 minutit -
Teaduse populariseerimise eest auhinnatud ESS-i Eesti meeskonna liikmed (vasakult) Ave Roots, Mai Beilmann, Oliver Nahkur, ESS Eesti koordinaator Mare Ainsaar ja Kati Orru. Foto: Rein MurakasTiiu Kuurme.
Noored ühiskonnateaduste juurde: Euroopa sotsiaaluuringu kasutajaskond nooreneb iga aastaga
Euroopa sotsiaaluuring (ESS – European Social Survey; http://www.ess.ut.ee) on maailma üks…
3 minutit -
Koolinoorte äriideede konkurss ootab kohalikku arengut toetavaid plaane
Õpilased saavad ennast proovile panna ja esitada oma äriidee TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory ning Swedbanki konkursile „Bright Minds”, tähtaeg 22. aprill. Eelistatud on ideed, mis toetaksid kogukondlikku arengut ning noorte ja kohalike ettevõtete koostööd.
TTÜ innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektori Tea Varraku hinnangul on kooliõpilaste kaasamine Eesti jaoks pikas perspektiivis strateegilise tähtsusega: „Demograafilised muutused…
2 minutit -
TTÜ geenitehnoloogid said USA-st grandi haruldase haiguse uurimiseks
TTÜ teadlased said uurimistoetuse USA Pennsylvania ülikooli harvikhaiguste keskuselt haruldase haiguse uurimiseks. Raha toetuseks koguti samuti haruldasel moel: heategevuslikul rattasõidul.
TTÜ geenitehnoloogia instituudi teadlased said aastase uurimistoetuse USA Pennsylvania ülikooli harvikhaiguste keskuselt Pitt-Hopkinsi sündroomi uurimiseks.
Rahastatud uurimisprojekti „TCF4 geeni transkriptsioonilise aktiivsuse regulatsioon neuronites” põhiuurija on tehnikaülikooli professor Tõnis Timmusk, kaasuurija teadur Mari Sepp.
Pitt-Hopkinsi sündroom on vaimse…
2 minutit -
Joonis 1
Inseneripedagoogika – mõjusam õpetus STEM-valdkonnas
Eesti inseneripedagoogika keskus on rahvusvahelise inseneripedagoogika ühingu IGIP ainus esindus Balti riikides.
Tänavu möödub 15 aastat inseneripedagoogika…
6 minutit1 kommentaar -
Puhkepaus. Fotod: Kaisa Haugas
Eesti õpetajad tunnevad end autonoomia rakendamisel ebakindlalt
Eesti õpetajad tunnevad võrreldes Euroopa kolleegidega suuremat ebakindlust professionaalse autonoomia rakendamisel koolis. Autonoomia on samaaegselt…
6 minutit -
Erialade edetabel: Eesti maaülikool kuulub jätkuvalt maailma saja parima ülikooli hulka
Rahvusvahelise konsultatsioonifirma Quacquarelli Symonds (QS) edetabelis „QS World University Rankings by Subject 2016” on Eesti maaülikool põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailma saja parima ülikool hulgas, olles 51.–100. kohal. Sellega paikneb maaülikool oma valdkonnas Eesti kõrgkoolidest edetabelis kõrgeimal positsioonil.
„Saja edukama põllumajanduse ja metsanduse valdkonna ülikooli hulgas olemine on suur tunnustus,…
1 minut -
Erialade edetabel: Tartu ülikool on IT-erialal Baltimaade juhtiv ülikool
Tartu ülikool on ainus Baltimaade ülikool, mis on esindatud täna avaldatud maailma erialade edetabelis „QS World University Rankings by Subject 2016” kuue erialaga. Uute erialadena on kõrgele pürginud lingvistika (101–150) ning arvutiteadus ja infosüsteemid (401–450).
Rahvusvahelise konsultatsioonifirma Quacquarelli Symondsi (QS) erialade edetabelis on neljandat aastat kõrgeimal positsioonil kommunikatsiooni- ja meediauuringud (101–150). Positsiooni on hoidnud…
2 minutit -
IT-akadeemia programmis plaanitakse enam koostööd ettevõtjatega
Märtsi alguses kinnitas IT-akadeemia juhtkomisjon programmi aastateks 2016–2020. Programmi fookus on jätkuvalt kahe ülikooli – Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli –IKT-õppel, olulisema muudatusena pööratakse senisest enam rõhku ettevõtjate süsteemsele kaasamisele IKT-õppekavade arendusse.
IT-akadeemia programm on ülikoolide, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtete ning riigi koostööprogramm, mida viib ellu Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. „Meie eesmärk on kasvatada kõrgemate IKT-oskustega…
2 minutit -
Võõrkeelte õppimise motivatsioonist üldiselt ja saksa keele positsioonist Eesti võõrkeeleõppes
Aastatel 2011.–2014 viidi läbi mahukas uuring „Saksa keele õppimise…
8 minutit -
Inglise keele intensiivõpe toob jaapanlased Eestisse
Hokkaido ülikooli üliõpilased õpivad 19. märtsini Tartus inglise keele intensiivkursusel. Jaapanlased on majutatud siinsetesse peredesse, kus nad saavad osa eestlaste igapäevaelust ja võimaluse praktiseerida inglise keelt väljaspool klassiruumi.
Hokkaido ülikooli tudengeid õpib Tartu ülikoolis inglise keele intensiivkursustel kaks korda aastas. Seekord osaleb programmis kuus üliõpilast, kellel on väga erinev õpingute taust: laborimeditsiin, terviseteadused, ärijuhtimine ja majandusõpingud, keskkonnateadused ning…
2 minutit1 kommentaar