Haridus
-
Tuluke julgustab õpetajaid koos muresid murdma
Tartu Annelinna kolme kooli õpetajad on kogu esimese poolaasta püüdnud otsida klassitoas tekkinud probleemidele lahendusi rühmaaruteludes koos kolleegidega. Kuidas Norrast pärit LP-mudel meile sobib, sellest räägivad Annelinna gümnaasiumi õpetajad.
Kui Tartu linna haridusosakond kutsus kevadel õpetajad esimesele koolitusele, olid nad Norra lektoreid kuulates esialgu ettevaatlikud. Mõnelegi mõjus järjekordse kampaaniana jutt koolikultuuri parandavast LP-mudelist (learning environment and pedagogical analysis), mis…
5 minutit -
Võimalus olla suunanäitaja
Männiku noortekeskusega seostub tolle kandi noortel üks nimi: Irina Kevel.
Noorsootöötaja Irina korraldab noortele ja noortega noorsoovahetusi, moeetendusi, klubisid ja muid ettevõtmisi juba alates 2005. aastast, mil keskus loodi. Elurõõmus Irina ei näi lastega koos tegutsemisest väsivat. Oma 30-aastase tööstaaži juures on ta töötanud kümme aastat lasteaias kasvatajana, teise kümme koolis õpetajana ja nüüd on noortekeskuses noorsootöötaja.
„Koolis on õpetajatel pikk suvepuhkus. Kaks…
2 minutit -
Aja vaim ja vaimuta aeg
Kui Euroopa uksed meile taas avanesid, oli Euroopa juba vana, väsinud ja konutas mugavalt pehmel polstril kontinendi serval.
Vaevatud moega, ent siiski ergas ja usin õppija, nagu me olime, lootsime toituda tema tarkusest nii oma probleemide sõnastamisel kui ka lahendamisel. Ühed meist said astuda osadusse siinseid asukaid aastatuhandeid saatnud igivanade küsimustega: kes me oleme, kust me tuleme, kuhu me läheme? Teised aga astusid…
9 minutit1 kommentaar -
Projektipõhiselt HEV-lapsi aitamas
Projekt aitas luua võrdseid võimalusi haavatavatele ja teistest ebasoodsamas olukorras lastele.
Koolisüsteemis ollakse kimpus erivajadusega laste üha kasvava arvuga. See, mida eelmise sajandi diagnostikas peeti lastepsühhiaatrias hälbeks, on tänaseks nihkunud normi valdkonda. Nii kirjutas hiljuti Delfi Ekspressis Kersti Nigesen, kelle hinnangul kasvab tähelepanudefitsiidi ja hüperaktiivsuse all kannatavate laste hulk aasta-aastalt. See aga tähendab, et järjest rohkem on koolides õpiabi ja väikeklassis…
5 minutit -
1968 ja 1988, eripedagoogika murranguaastad
Eestikeelse Tartu ülikooli 95. aastapäeva puhul 5. detsembril korraldas TÜ ajaloo muuseum konverentsi, mis andis võimaluse vaadata tagasi sotsiaalteaduste arengule. Küsiti, mida on sotsiaalteadused andnud ühiskonnale ning kuidas kajastus õppes ja teaduses riigi taasiseseisvumine.
382-aastase ülikoolistaažiga õigusteaduse esindaja piirdus humoorika osutamisega, et Justitiat kujutatakse alati mõõk käes – ons ta ikka nii väga oodatud sotsiaalteaduste sekka? Et seekord ei…
5 minutit -
Koolikiusamine on meil arvestatav probleem
Tartus 10. ja 11. detsembril toimunud seitsmendal väärtuskasvatuse konverentsil „Hea kool kui väärtuspõhine kool. Kuidas tagada kiusamisvaba haridustee?” arutasid õpetajad, koolijuhid, õpilased, tugispetsialistid, lapsevanemad ning koolipidajad, kuidas tagada igale õpilasele kiusamisvaba haridustee.
Kiusamisest rääkimiseks ja selle ennetamiseks on avaettekande pidanud professori Christina Salmivalli sõnul oluline probleem koolielus ära tunda. Kiusamine on süstemaatiline ja korduv agressiivne käitumine inimese vastu, kes…
3 minutit -
Õpetaja palk 120 protsenti keskmisest
Haridusminister Jevgeni Ossinovski ütles aastalõpuintervjuus Õpetajate Lehele, et peab järgnevatel aastatel kõige tähtsamaks ülesandeks tõsta õpetajate palka. Õpetaja peab saama hiljemalt kahe aasta pärast 120 protsenti Eesti keskmisest palgast.
„Ei tohi mõelda nii, et õpetajate palka saab tõsta alles siis, kui ühiskond on piisavalt rikas. Raha suunamine haridusse ei ole kulutus, vaid investeering,” selgitas Ossinovski. „Kui me lähima kahe aasta…
2 minutit -
Kaardistamas teekonda Austraaliast kosmosesse
Kui AS Regio kosmosetehnoloogiate spetsialist ja projektijuht Aire Olesk Tartu ülikoolis geograafiat õppis, tekkis tal suur huvi Austraalia vastu – nii maa kauguse kui ka erilise looduse pärast. Õpinguid Austraalias aitas rahastada Skype’i stipendium.
Aire õppis ja töötas Sydneys 2008–2011, kaitses New South Walesi ülikoolis geodeesia ja ruumiliste infosüsteemide erialal teadusmagistri kraadi ning naasis Eestisse inseneriharidusega. Praegu õpib ta…
8 minutit -
Läbi kolme Rootsi kooli
Kuigi olen käinud Rootsis kolmes koolis, on väga keeruline maalida ühtset portreed Rootsi koolist, sest õppeasutused on väga erinevad. Palju sõltub sellest, kas nad on erakoolid või mitte, aga ka asukohast.
Kolisime perega Rootsi, kui olin kaheksa-aastane ja lõpetanud Eestis 1. klassi. Minu esimene Rootsi kool oli keskklassi riigikool Älta kool, mis asub Stockholmi lõunaosas. Selles käis väga vähe välismaalasi. Ainukesed välismaalased…
8 minutit1 kommentaar -
Lasteaiaõpetajalt lasteaiaõpetajale
Sellist nime kandis 26. novembril toimunud Keila lasteaedade konverents, mille Vikerkaare lasteaed korraldas oma majas juba teist aastat järjest. Lasteaia direktori Pärje Ülavere sõnul on konverentsi eesmärk jagada teadmisi ja kogemusi ning õppida üksteiselt. Keila neli lasteaeda teevad omavahel tihedat koostööd, ettekandeid oli kuulama tulnud rohkem kui poolsada inimest.
Keila Vikerkaare lasteaed osaleb praegu rahvusvahelises Comeniuse projektis „Euroopa väärtused ……
8 minutit -
Põltsamaa ametikool teelahkmel
Edukalt õpiraskustega noori õpetanud Põltsamaa ametikooli tulevik on tume.
Peamise hädana tuuakse esile õpilaste vähesusest, mis teeb koolipidamise kalliks. Samal ajal peaaegu ei räägitagi sellest, et Põltsamaa ametikool on töötanud Eesti jaoks välja täiesti uut tüüpi kutsekooli, kus õpivad teiste kõrval ametit ka erivajadusega ja põhikoolist välja langenud noored.
Algatus, mis on päästnud 300 noort
Tänane Põltsamaa ametikooli kursusejuhataja, toonane direktor Viive Kibena,…
6 minutit3 kommentaari -
Kaadrid otsustavad endiselt kõik
Saku gümnaasiumis arutleti õpilaste korraldatud foorumil Eesti hariduse oleviku ja tuleviku üle. Ning tõdeti: hariduse kvaliteedi tuntud mõõdupuude, PISA testide ja õpilaste koolirõõmu kõrval leidub kolmaski – meil on ainult 14 protsenti õnnelikke õpetajaid.
Saku gümnaasium tähistas 26. novembril kodanikupäeva foorumiga „Quo vadis, Eesti hariduspoliitika?”. Kodanikupäeval peetavad foorumid on Sakus saanud koolitraditsiooniks. Tegemist on õpilaste endi algatatud ja korraldatud üritusega, mis…
6 minutit -
Tartu kutsehariduskeskus avas talvise vastuvõtu
Tartu kutsehariduskeskus võtab kuni 9. jaanuarini vastu sisseastumisavaldusi. Kokku saab talvise vastuvõtu käigus õppima asuda kaheteistkümnel erialal.
„Kutsehariduskeskuses juba traditsiooniks saanud talvist vastuvõttu iseloomustab sessioonõppe erialade rohkus,” selgitas direktori asetäitja õppealal Liivi Raudsepp. Sessioonõpe võimaldab omandada uusi erialaoskusi või täiendada end töö kõrvalt, sest akadeemilised tunnid toimuvad õppesessioonidena. „Küll aga tuleb tähele panna, kas tegu on esma- või…
2 minutit -
Eestis on üle poolesaja tunnustust vääriva koolibussijuhi
Novembri alguses korraldas maanteemuuseum koostöös Õpetajate Lehega konkursi „Märka koolibussijuhti!“, mille eesmärk oli tunnustada tublisid koolibussijuhte ning teisalt suunata tähelepanu turvalisele liiklemisele kooliteel. Koos põhjendustega laekus muuseumile 55 ettepanekut.
„Meil on siiralt hea meel, et nii palju koole, omavalitsusi, bussifirmasid ja ka lapsevanemaid, meie konkursiga kaasa tulid ja saatsid meile väga südamlikke põhjendusi, miks just nende…
2 minutit -
Loodi liikumine Kiusamisvaba Haridustee Eest
Kolmapäeval Tartus alanud seitsmendal väärtuskasvatuse konverentsil loodi Liikumine Kiusamisvaba Haridustee Eest. Liikumise asutasid MTÜ Lastekaitse Liit, SA Kiusamise Vastu, MTÜ Noorteühing TORE ja Tartu ülikooli eetikakeskus. Ühine eesmärk on luua elujõuline koostööplatvorm, mille kaudu jõuaks kõigisse Eesti lasteasutustesse ja üldhariduskoolidesse kiusamist ennetav ja lahendav tõenduspõhine programm.
„Ehkki koolid tegutsevad heas usus ja pingutavad igaüks oma parima äranägemise järgi, ei…
3 minutit1 kommentaar -
Jüri sai uue koolimaja
Harjumaal Rae valla keskuses Jüri alevikus avati esmaspäeval pidulikult uus, enam kui neli miljonit krooni maksma läinud 288-kohaline õppehoone, kuhu kolivad gümnasistid ja Rae huvialakooli õpilased.
„Uue gümnaasiumihoone ehitamine on Eesti tingimustes haruldane juhtum, vähemalt munitsipaalkoolide puhul, neid kiputakse me riigis ikka õpilaste vähesusele viidates kinni panema,” sõnas Rae vallavanem Mart Võrklaev.
Et Rae vallas on aga koolikohtade põud, ehitatigi gümnasistidele täiesti uus maja….
2 minutit -
Kõhutunde ajel Taani gümnaasiumi
Minu lugu sai alguse eelmisel aastal, kui käisin 10. klassis. Ma tundsin, et midagi on justkui puudu. Tahtsin olla parem, teha rohkem, olla oma vanemate ja enda jaoks keegi teine, kui ma parajasti olin. Tundsin, et minu ümber on nii palju võimalusi. Miks ma neist kinni ei haara?
Mõte minna välismaale õppima oli mul meeles mõlkunud juba pikemat aega, kuid alati…
9 minutit -
Marika Veisson: „Mida väiksem laps, seda targem peab olema õpetaja”
TLÜ kasvatusteaduste instituudi eelkoolipedagoogika professor Marika Veisson, kes tähistas teisipäeval 65. sünnipäeva, unistab ajast, mil alushariduse õpetajatele on kohustuslik magistri- ning nende abidele bakalaureusekraad.
Kas teie lapsed on lasteaias käinud?
Minu lapsed läksid Nõukogude ajal kahe ja pooleselt sõime. Nad kohanesid päris hästi, kuigi poeg mäletab, et teda sunniti sööma ja magama. Tüdruk oli mul…
10 minutit8 kommentaari -
Välismaale tulevikukoole vaatama!
10. detsembrini saab kandideerida rahvusvahelisse kogemusõppeprogrammi „Education For Future” (E4F).
Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse programm E4F pakub koolijuhtidele ja õpetajatele võimalust minna oma silmaga vaatama, kuhu on jõutud kooliarendusega Hollandis, Šveitsis, Taanis.
Programmi esimeses lennus osales Eestist 14 õpetajat ja haridusjuhti. Nad külastasid 16 kooli Põhja-Hollandis, ühte Taanis ning nelja Tallinnas.
Kõik osalenud töötasid programmis osalemise ajal välja oma kooliarendusprojekti, näiteks uue ja…
5 minutit -
Agressiooni ohjamine on üle ilma alles lapsekingades
Agressiivse käitumise ohjamise rahvusvahelisele konverentsile Dublinis olid esmakordselt kutsutud ka Eesti esindajad, Verge meetodi Maarjamaale toojad Airiin Demir ja Martin Kallavus.
Kui Verge peakorter soovitas oma tublidel Eesti esindajatel konverentsile minna, vastas kaks aastat koolitusi korraldanud Airiin Demir ambitsioonika inimesena, et niisama vaatamise asemel tuleb näidata, mida oskame. Korraldajad olid algul skeptilised, lasid kirjutada pikki selgitusi, aga läks…
6 minutit2 kommentaari -
Toetada õppija autonoomiat
Üks võimalus tuua keeleõppesse juurde pühendumust ja rõõmu on toetada õppija autonoomiat.
Võõrkeelerühmades, nagu igasugustes inimrühmades, on koos palju isesuguseid inimesi ja on päris selge, et ühtemoodi nad ei õpi ning ühtemoodi ei saa neid ka õpetada. Seda on veenvalt kinnitanud nii neuroteadus kui ka psühholoogia. Õpetaja on praegu juba enesestmõistetavalt kaaslane, kes loob tingimused õppimiseks, et õppijas ärkaks ennast ja maailma…
7 minutit -
Missugune on Eesti turismiharidus 20 aasta pärast?
Tartu kutsehariduskeskus tähistab tänavu sügisel 20 aastat turismihariduse algusest.
Turismiharidus on praegu Eestis üsna tavaline valdkond ning turismi ja sellele lähedasi õppeaineid õpetatakse vähemalt 15 kutse- ja kõrgkoolis. Vaid 20 aastat tagasi oli turismihariduse õpetamine aga uuendusmeelne samm, millega sai hakkama Tartu kutsehariduskeskuse eelkäija.
„Seni oli kutsekool ikka praktiliste ja käeliste erialade päralt, võtta lisaks selline pehme valdkond −…
5 minutit -
Koolilapsed riskivad oma tervisega liialt
Milline on Eesti koolilaste tervisekäitumine? „Hõisata pole siin midagi: meie laste näitajad on Euroopa kehvemate hulgas,” ütleb Margus Tõnissaar, uuringu „TerVE kool” vastutav täitja. Muuhulgas toob peatselt kaante vahele saav mahukas uuring välja huvitava seose: mida parem koolikliima, seda parem laste tervisekäitumine kõigis tervise valdkondades, mida uuriti.
Õpetajate Lehe vestlusringis osalesid uuringuga seotud inimesed:
Diva Eensoo, Tartu ülikooli tervishoiu instituudi terviseuuringute…
12 minutit -
Programm, mis täiendas HEV-õpilaste õppevara
„Need olid super viis aastat!” ei ole programmijuht Kristiina Paist HEV-õpilaste õppevara arendamise programmist rääkides kiidusõnadega kitsi. „Koostöö programmipere, ekspertide ja autoritega oli laitmatu.”
ESF-i programm „Hariduslike erivajadustega õpilaste õppevara arendamine” alustas 2008. aastal riiklikus eksami- ja kvalifikatsioonikeskuses ja lõpeb tänavu SA Innoves. Veidi läks aega hoovõtuks, veidi kokkuvõteteks, tihedat sisulist tööd tuli kokku viis aastat. Programmi eesmärk oli…
8 minutit