Haridus

  • Üks kordaläinud joonistuskonkurss

    Jäätisetootja Balbiino kuulutas hiljuti välja jäätisepaberi kujundamise konkursi. Lasteaialastel ja põhikooliõpilastel oli võimalus ise välja mõelda kodumaisest koorest valmistatud „Minu jäätise” jäätisepaber. Eriti innukalt võtsid konkursist osa lasteaiad. Võitjaks tuli kolmeaastane Pauline Tanis Tallinna Nurmenuku lasteaiast. Tema kujundatud pakendis jäätist esitleti ja auhinnad anti pidulikult kätte Balbiino jäätisetehases 3. juunil.

    Nii arvukat konkursist osavõttu ei osanud korraldajad loota, tunnistas AS Balbiino…

    Tiina Vapper
    8 minutit
    1 kommentaar

  • Kui vähe on vaja, et head teha!

    Lõppeval kooliaastal käis 113 Lääne-Virumaa abiturienti kohalikes vabaühendustes kogukonnapraktikal.

    See oli esimene kord, kui Eestis katsetati ühiskonnaõpetuse osana kogukonnapraktikat, mis viis gümnasistid koolikeskkonnast välja vabaühendustesse, et õppida tundma nende töökorraldust ja toimimispõhimõtteid ning avastada võimalusi ka ise teiste heaks midagi kasulikku teha.

    On ju omajagu vahet, kas õpid kodanikuaktiivsuse mõistet õpikust ja loed selle kohta ajalehest või aitad ise meeskonna liikmena millegi…

    Teve Floren
    6 minutit
    3 kommentaari

  • Teadusliku sünergia otsinguil

    Eesti riigiametnike ning ajakirjanduse edetabelite armastus pole kõrghariduse ja teaduse valdkonda puutumata jätnud. Kuidas tuua aga ülikoolidesse teaduslikku sünergiat ja luua akadeemilist õhkkonda, mis innustaks intellektuaalsetele otsingutele?

    Regulaarselt teavitatakse meid Tartu ja Tallinna ülikoolide edusammudest rahvusvahelistes pingeridades, mis avalduvad ikka ja üksnes arvude keeles: meie ülikool kuulub selle või teise arvutamismeetodi järgi maailma kümne, viie, lausa kolme protsendi parimate ülikoolide sekka;…

    Daniele Monticelli
    8 minutit

  • Aasta ettevõtlusõpetaja 2014 on Ene Saar

    22. mail kuulutas Junior Achievement Eesti välja aasta ettevõtlusõpetaja 2014. Selle tiitli pälvis Tallinna reaalkooli pikaajaline majandus- ja ettevõtlusõpetaja ning õppealajuhataja Ene Saar. Väärika aunimetuse andis Ene saarele üle peaminister Taavi Rõivas parimate õpilasfirmade ning nende juhendajate vastuvõtul Stenbocki majas.

    Aasta ettevõtlusõpetaja nimetust on Junior Achievement (JA) Eesti koos Swedbankiga andnud välja kolmel aastal. Tiitli pälvib õpetaja, kes juhendab…

    Kersti Loor
    5 minutit

  • Hiiumaa ametikool on kui sild minevikust tulevikku

    Restauraatoreid võiks koolitada ainult Hiiumaa ametikoolis, leiab kooli direktor Ülo Kikas.

    Kuus aastat tagasi korrastati Eesti kutsekoolivõrku, mille käigus pandi kinni või liideti suuremate külge hulk väiksemaid kutseõppeasutusi. Hiiumaa ametikool oleks kõigi tollaste kriteeriumide kohaselt tulnud sulgeda, aga kuna see on Hiiu maakonna ainus, siis jäeti see alles. Koolis on olnud stabiilselt keskeltläbi 160 õpilast, kellest umbes pooled…

    Ene Pajula
    7 minutit
  • ,

    Baltimaade haridusministrid rõhutasid koolijuhi rolli tähtsust

    Möödunud nädala lõpul peeti Lätis Siguldas kolme balti riigi haridusministrite iga-aastane kohtumine, mis tänavu keskendus koolijuhi rolli tähtsusele, koolivõrgu korrastamisele ning õpetaja töö- ja palgakorraldusele.

    Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnul jõudsid ministrid arusaamisele, et kolme riigi ühine eesmärk on koolijuhtide kompetentside arendamine ning leppisid kogemuste jagamiseks kokku kooli-, haridus- ja omavalitsusjuhtide vahelised kohtumised.

    „PISA testi…

    1 minut

  • Koolis teisel pool Alpe

    Itaalia peaminister, endine Firenze linnapea Matteo Renzi alustas esimest töönädalat peaministrina koole külastades ja on lubanud kulutada 3,5 miljardit eurot koolimajade turvalisuse suurendamisele ja restaureerimistöödele, samuti lubanud tõsta õpetajate palka.

    Iga riigi koolisüsteemil on omad nõrgad ja tugevad küljed. Sageli sõltub koolisüsteemi tugevus sellest, kui tähtsaks peab riik kooliharidust ja missugune on tema rahatugi sellele. Itaalia kulutab koolisüsteemile 4,4% sisemajanduse kogutoodangust, olles Euroopa…

    Katrin Veiksaar
    9 minutit

  • Projektid panid taimi kasvama ja lapsi lugema

    Tartu on ainsa linnana juba kümme aastat rahastanud õppekava rakendamist toetavaid projekte. Sel õppeaastal toetas haridusosakond 45 000 euroga põnevaid tegemisi 32 koolis ja 16 lasteaias.

    29. mail tegid koolide ja lasteaedade esindajad õppeaastast kokkuvõtteid projektipraktikumil. Aasta jooksul oli tehtud suuri tegusid: lapsed kasvatasid taimi, tegid ise uusi mänge, avastasid lugemise mõnu ja kauneid kunste, uurisid e-aineid toidulaual, korraldasid…

    Sirje Pärismaa
    3 minutit

  • Individuaalne õppekava elukohajärgses koolis – võimalus või takistus?

    Paljud õpetajad ei soovi individuaalseid õppekavasid rakendada, sest see oleks tasuta lisatöö.

    Uurimus „Individuaalne õppekava õpilase arengu toetajana” viidi läbi selgitamaks individuaalsete õppekavade koostamise ja rakendamise takistusi ning võimalikke lahendusi. Andmete kogumiseks viidi läbi intervjuud Tallinna, Harjumaa, Pärnu ja Saaremaa õppenõustamiskeskuste eripedagoogide-nõustajatega (N = 5) ning Viimsi kooli HEV-koordinaatoritega (N = 4). Artikli alljärgnev…

    Eliis Ait, Viimsi kooli eripedagoog; Ene Varik-Maasik, Tallinna ülikooli eripedagoogika lektor
    5 minutit
    2 kommentaari

  • Killuke heategu

    See oli sügisel, kui meie Pangapealse lasteaia pere soovis hakata tegelema heategevusega. Projekti nimeks sai „Killuke heategu”. Heategevuse mõistet oli lastele üsna lihtne selgitada. Oma lapselikus avatuses said nad selle olemusest päris hästi aru.

    Kaalusime lastega mitmeid heategevuse viise ning otsustasime rõõmustada kedagi teatrielamusega. Kuna meie lasteaed väärtustab pärimuskultuuri, valisime esitamiseks Juhan Kunderi muinasjutu „Vaeslaps ja talutütar”. Internetis õnnestus leida sellele etendusele ka Lully…

    Ülle Aava
    2 minutit

  • Vaja on koolide ja ettevõtete koostööpakti

    Kuidas saaksid lapsi õpetada lisaks õpetajatele ka koolide partnerfirmade inimesed?

    Tallinnas kaubandus-tööstuskoja saalis toimus 22. mail ettevõtete koostöövõrgustiku „Unistused ellu!” kevadseminar pealkirjaga „Kuidas muuta loodus- ja reaalainete õppimist elulähedasemaks?”. „Nende õppeainete teatavale elukaugusele viitab fakt, et meie õpilased on suhteliselt nõrgad probleemilahendajad ja ülikoolides on reaalaineid õppivate tudengite väljalangus oluliselt suurem kui teistel erialadel,” märkis sissejuhatuseks Terje Tuisk Eesti…

    Raivo Juurak
    8 minutit

  • Muutus algab inimesest

    Uute õppekavade tegemisega seotud mõisted (kompetentsus, väljund, lävend) on paljude arvates butafooria.

    Kuulates-vaadates ja koolitamas käies olen märganud, et paljude arvates tuleb kirjutada lihtsalt „eesmärgi” asemele „väljund”, „oskamise” asemele „kompetentsus” − ja ongi väljundipõhise õppega kõik korras. Tegelikult on tegemist põhimõttelise mõtteviisi muutusega, sellepärast see nii raske ongi. Kohati näib, et laiemat pilti ei suudeta (või ei tahetagi?) näha. Ollakse kinni detailides ja…

    Veiko Belials
    6 minutit
    4 kommentaari

  • Hea lasteaed toetab loovust

    Uurimused kinnitavad ja õpetajad teavad, et loovuse arendamine on õppimisvõime eeldus nii koolis kui ka vanemas eas. Ometi ei pöörata loovuse arendamisele lasteaias erilist tähelepanu.

    Milline on hea lasteaed? Sellele küsimusele püüti vastust leida Tartu ülikooli eetikakeskuse korraldataval konverentsil „Väärtuskasvatus kodus ja lasteaias”, mis toimus 4. juunil Tartus.

    On väga vajalik, et lasteaia juht ja iga õpetaja teadvustaksid, milline alusharidust pakkuv asutus tegelikult…

    Külvi Teder
    5 minutit
    14 kommentaari
  • ,

    Töökohapõhise õppe võrgustik NetWBL otsib eksperte

    Alates sügisest 2013 on Archimedese kutsehariduse büroo kaasatud õpipoisiõppe ehk töökohapõhise õppe võrgustikku (network Work Based Learning (NetWBL)), mille eesmärk on tugevdada õpipoisiõppe elemente nii kutse- kui ka kõrghariduses ning toetada töökohapõhise õppevormi juurdumist haridussüsteemis. Võrgustikku kuulub 29 elukestva õppe ja Erasmus+ programmide riiklikku agentuuri Euroopast, koordinaator on Saksamaa.

    Võrgustiku tegevuse üks peamisi tulemusi on õpipoisiõppe juurutamisel/täiustamisel…

    Signe Reinumägi
    1 minut
  • ,

    Lillepaviljonis autasustati olümpiaadidel osalenuid

    Sel õppeaastal toimusid Tallinnas ülelinnalised olümpiaadid 16 õppeaines, kokku osales neil 9618 õpilast. Üleriigilised olümpiaadid toimusid 23 õppeaines ning pealinna koolidest pääses sinna võistlema 457 õpilast. Tallinna õpilaste teadmisi hinnati neil võistlusel 132 korral auhinnalise kohaga, 41 olid esikohad. Lillepaviljonis anti autasud üle 212 õpilasele ja 160 juhendajale-õpetajale.

    Autasustatute hulgas olid õpilased, kes olid juba eelmisel aastal edukad…

    Sirje-Anne Rei
    3 minutit

  • Annelinna gümnaasium oli olümpialainel

    2. juuni hommikul marssis kogu Tartu Annelinna gümnaasium staadionile, et avada pidulikult kooli ajaloo esimesed olümpiamängud.

    Kahe vihmasagara vahele mahtunud tseremoonia oli suurejooneline: klassid olid kehastunud eri riikide delegatsioonideks, kolonni ees kandis tõrvikut vilistlasest rühmvõimlemise maailmameister Alisa Jasnova ning tema järel lehvitas Eesti olümpiaakadeemia lippu Tai poksi Euroopa meister, 10. klassi õpilane Maksim Ivanov. Avamispidu ilmestasid „riikide” etteasted.

    Esimesel päeval astuti…

    Sirje Pärismaa
    2 minutit
  • ,

    Perepäevad Tallinna Lepatriinu lasteaias

    Lõppeval õppeaastal toimusid Tallinnas Lepatriinu lasteaias perepäevad sarjana „Terekäsi. . . .”. Pakkusime igas vanuses ning erinevate oskuste ja võimetega inimestele tegutsemis- ja liikumisrõõmu.

    Oktoobrikuisel perepäeval „Terekäsi loodusele” oli õuealale paigutatud 40 punkti ülesannetega. Mängijad said staabist kaardi, millele tuli vormistada vähemalt 12 ülesande vastused . Loosikastist saadud numbrite järgi liiguti, otsiti ja lahendati ülesandeid. Palju oli  neid mängijaid, kes jõudsid kõik 40…

    Kaja Eskel
    2 minutit
  • ,

    Valitsus kiitis heaks tasuta koolilõuna gümnasistidele

    Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks gümnasistide tasuta koolilõuna eelnõu, mis kindlustaks 22 000 gümnasistile 1. jaanuarist 2015 vähemalt ühe sooja lõuna päevas. Praegu toetab riik õpilaste koolilõunat põhikoolis ning kutsekeskhariduse tasemel, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja.

    „Valitsus on tegemas tõsiseid jõupingutusi laste vaesuse vähendamiseks. Koos lastetoetuse mitmekordistamisega aitab koolilõuna saajate ringi laiendamine parandada perede toimetulekut. Riik peab…

    1 minut
  • ,

    Ida-Virumaal plaanitakse kooliellu kaasata rohkem kooliväliseid inimesi

    Ida-Virumaal arutati koos ministriga, kuidas maakonna koolide ja kooliväliste organisatsioonide koostöös Ida-Virumaa koole huvitavamaks muuta. Otsustati korraldada sügisel maakondlik Huvitava Kooli mõttekoda, kus põhiroll oleks koolivälistel inimestel ja organisatsioonidel, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressitalitus.

    Möödunud neljapäeval kogunesid Jõhvi vene gümnaasiumisse Ida-Virumaa haridusinimesed, algatuse Huvitav Kool nõukoda ning haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski, et arutada kohalikke…

    2 minutit

  • Tenerife koolis hispaania keel suhu

    Minu kuueaastane tütar ei tahtnud kooliminekust kuuldagi. Terve suve jooksul vastas ta küsimusele, kas ta kooli minna juba tahab, eitavalt. Kuid et Hispaania riigikoolis minnakse kooli juba viieaastaselt, polnud valikut. Esimese koolipäeva, 9. septembri hommikul ta natuke isegi nuttis, enne kui Tenerife lõunaosa tuntud kuurordi Playa de las Americase kooli minema hakkasime. Siis võttis end kokku, pani koolikoti selga ja…

    Merike Teder
    7 minutit
    3 kommentaari
Õpetajate Leht