Haridus

  • ,

    Miks mitte katsetada midagi nii head?

    Nagu Reggio Emilia pedagoogika poeetiliselt väidab, on lastel sada keelt, mida mängimisel ja õppimisel kasutada. Tark õpetaja õpib koos lastega ja mõistab, mis on neile parim.

    Reggio Emilia tegevuskultuur sai alguse Põhja-Itaalia linnakesest Reggio Emiliast, kus naised tulid pärast sõda kokku arutlema, millist lasteaeda nad oma lastele soovivad. Nii sündiski saja keele pedagoogika, kus lapsed õppisid uurides ja katsetades kunstiõpetaja…

    Ülle Tõnumaa
    8 minutit
    1 kommentaar

  • Kuhugi ikka sisse saab …

    Äkki mu laps ei pääse enam kutsekooligi, on mõned Tartu lapsevanemad murelikud.

    Ema Anneli käis oma põhikooli viimases klassis õppiva pojaga Tartu kutsehariduskeskuses avatud uste päeval. Ta tundis muret, kas tema pojale pärast üheksanda klassi lõppu Tartus edasiõppimiseks üldse kohta on. „Mäletan aega, kui mu pojale lubati Tartus lasteaiakohta, kuid seda ta ei saanudki, sest linn oli vahepeal mõned lasteaiad maha müünud,”…

    Tuuli Hiiesalu
    7 minutit
  • ,

    Tööd alustas Balti filmi- ja meediakooli laste filmikool

    BFM-i filmikooli juhataja ja projektijuht Katrin Kuusik märgib, et uus kool arendab 5–10-aastaste laste visuaalset kirjaoskust, õpetab neid ümbritsevat kriitiliselt vaatama ja seda ka teistele näitama.

    Laste kultuur on digikultuur, nad mängivad juba kahe-kolmeaastaselt elektroonilisi mänge, laadivad rakendusi. Filmikoolis õpivad nad neid rakendusi teadlikumalt valima, et digimaailmas ohutumalt liigelda. „Edaspidi võiksid lapsed teha ka koolitöid digivahenditega ja…

    Raivo Juurak
    1 minut

  • Huvitegevuse olulisus Viljandi noorte näitel

    Huvitav klassiväline tegevus parandab õpilaste suhteid, vähendades sealhulgas koolikiusamist.

    Just sellise tulemuse andis meile projekt „Seigeldes kultuurse iseendani”, millega uurisime, kas huvitav klassiväline tegevus tõstab õpilaste enesehinnangut, parandab nende omavahelisi suhteid ja innustab ka paremini õppima. Lisaeesmärk oli tutvustada õpilastele pärimuskultuuri, mis on alati aidanud arendada sotsiaalseid hoiakuid ja oskusi. Meie partneriks sai Viljandi Jakobsoni kooli kuues klass –…

    Katriine-Maria Koplimets
    5 minutit
    1 kommentaar

  • Õpetajad said tööks inspiratsiooni

    Tartu õpetajad said 24. jaanuaril toimunud konverentsil „Inspi­reeriv õpetaja” soovitusi, kuidas luua innustavat õpikeskkonda.

    Juhtimiskonsultant Mait Raava viis esmalt auditooriumi loovuselainele: ta palus ühendada tahvlile joonistatud üheksa punkti nelja sirgjoonega pliiatsit tõstmata. Raava nentis, et loomingulisus on igas töös väga oluline − kui sul on kihvt idee, oled inspireeritud ja annad energiat. Ka Gustav Ernesaks ütles, et esinema minnes peab…

    Sirje Pärismaa
    3 minutit
  • ,

    Eesti ja Soome rajavad ühise hariduspilve

    Kolmapäeval allkirjastasid Eesti haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning tema Soome kolleeg Krista Kiuru koostöömemorandumi, mille alusel arendatakse välja kahe maa ühine hariduspilv.

    Minister Aaviksoo toonitas, et hariduspilv tähendab uut keskkonda, kuhu koondatakse digitaalsed õppematerjalid, andmebaasid ja kõik muu, mida on tänapäevaseks õppimiseks vaja. Kuid hariduspilv ei ole midagi sellist, mille Eesti ja Soome valitsus ostaksid oma rahvale –…

    Raivo Juurak
    3 minutit
    3 kommentaari
  • ,

    Lasteaed kui väärtushinnangute kujundaja

    Me elame ajas, mil kõik ümberringi muutub. Vahel see rõõmustab, vahel ka ärritab. Ometi vajab laps hoolimata ühiskonna muudatustest vundamenti, millele tugineda: perekonda; kindlaid reegleid, mis aitavad maailma turvaliselt avastada; inimesi, kes hoolivad ja vajadusel aitavad mõista ja valikuid teha. Mis koht on siin lasteaial? Kas lasteaias töötavatel inimestel on mingi võimalus või kohustus seda vundamenti rajada?

    Arvestades kui…

    Tiina-Marju Jaksen
    3 minutit
  • ,

    Karjäärinädal Kõrveküla koolis

    Tartu hariduse tugiteenuste keskuse karjäärikeskus ehk Tartu Rajaleidja keskus sai endale selle õppeaasta algul uued ruumid Tartu kesklinnas. See rõõmustas keskuse peret väga, sest koos suurepärase asukohaga tõusis lootus, et suureneb ka klientuur. Magavale kassile, teadagi, hiir suhu ei jookse, sestap tuli kohe alustada aktiivset reklaamitegevust, et nii õpilased, õpetajad kui ka karjäärikoordinaatorid, samuti ka teised karjäärinõu vajavad kliendid keskuse…

    Sirje Tarraste
    6 minutit
  • ,

    Tunnustame parimaid karjääri- ja õppenõustamisspetsialiste

    SA Innove kuulutab välja konkursid „Aasta karjäärispetsialist 2013” ning „Aasta õppenõustamisspetsialist 2013”. Konkursside eesmärk on tõsta esile inimesi, kelle töö on olnud tähtis karjääri- ja õppenõustamisteenuste valdkonna arendamisel. Kandidaate oodatakse 21. veebruariks.

    Aasta karjäärispetsialistid valitakse kolmes kategoorias: karjäärikoordinaator, karjääriinfo spetsialist ja karjäärinõustaja. Parimad õppenõustamisspetsialistid kuulutatakse välja neljas kategoorias: eripedagoog, logopeed, sotsiaalpedagoog ning psühholoog. Nii parimate karjääri-…

    2 minutit
  • ,

    Sindi lasteaed otsib juubeliaastaks lippu ja laulu

    Tänavu 120. tegutsemisaastat tähistav Sindi lasteaed, mis on teadaolevalt vanim Eestis järjepidevalt tegutsev lasteaed, kuulutas välja konkursi lasteaia laulu loomiseks ja lipu leidmiseks.

    Lasteaia lipu kujundamisel võib kasutada lasteaia sümboolikat ja seal peaks olema kiri „Sindi Lasteaed”. Lasteaia lipp tuuakse suurematele ülelasteaialistele üritustele, aga see saadab lasteaeda ka mistahes maakondlikel, riiklikel, rahvusvahelistel jms üritustel.

    Lipp peaks moodustama terviku lasteaia…

    1 minut

  • Lasteaia töökorraldus lähtugu lapsest

    Uuendatud tööajamääruse järgi on lasteaiaõpetaja täistööaja kestus 35 tundi nädalas ehk seitse tundi päevas. Mitu tundi sellest pühendab õpetaja õppe-kasvatustegevusele ja mitu tegevuste kavandamisele, seadus enam ei määratle, selle otsustab lasteasutuse juht. Lasteaedades on töö korraldatud erinevalt.

    Põltsamaa Tõrukese lasteaia direktor Helje Tamme on viimasel ajal tihti Eesti eri paikades oma lasteaia töökorraldust tutvustanud. „Mind on kutsutud Pärnusse, Viljandisse, Valka,…

    Tiina Vapper
    8 minutit
    77 kommentaari

  • Hispaania kool: armastav, aga range

    Olen aastaid haridusteemade ajakirjanikuna töötanud ja näpuga regulaarselt nii PISA- kui ka riigieksamitabelis kohustuslikult järge ajanud. Oma tütreid Hispaanias kooli pannes sattusin aga suurde kimbatusse.

    Praegu, viis aastat hiljem, tundub kõik juba harjumuspärane. See, et laias laastus pooled õpetajatest on mehed. Et arenguvestlusel (Hispaania koolis tuleb lapsevanemal poja või tütre tunnistuse järel käia ning siis antakse ka ülevaade edasiminekutest ja vajakajäämistest)…

    Helen Eelrand
    4 minutit

  • Hispaania haridusreformide panoraam

    Üldiselt ei erine Hispaania haridussüsteem väga teiste Euroopa riikide omast. see on jagatud tasemeteks nagu ka paljudes teistes riikides: eelkoolide aeg (0–6-aastased), algkool (6–12), põhikool (12–16), keskkool (16–18) ning kõrgharidus (18–24). Enamikul juhtudel on lasteaiad või eelkoolid (Education Infantil) ja algkoolid omavahel kombineeritud ja seega võetakse lapsi sinna juba kolmeaastaselt.

    Ühe erinevusena torkab silma, et juba kuuekuused Hispaania lapsed võivad käia…

    Juan Carlos Monroy Perez
    8 minutit
    1 kommentaar

  • Miks mitte kutseharidus?

    Kutsehariduse maine on märkimisväärselt paranenud. Järgmine suur töö on õppekavade uuendamine.

    Kutseharidus on varasemast mainekam, toob oma uuringus esile uurimisfirma Faktum & Ariko. Innove tellitud uuring kannab pealkirja „Elanikkonna teadlikkus kutseõppes toimuvast ja kutsehariduse maine aastal 2013”. Selle käigus küsitleti kolme sihtgruppi: elanikkonda vanuses 15–50 eluaastat ning eraldi põhikooli lõpuklasside õpilasi ja abituriente.

    Selgus, et kohatistest kriitilistest pilkudest ja endiselt juurdunud stereotüüpidest hoolimata…

    Liina Liiv
    5 minutit

  • Muudame kooli elulähedasemaks!

    Praeguseks teeb Eestis juba 112 ettevõtet üldhariduskoolidega tihedat koostööd.

    Eestis võiks olla rohkem ettevõtliku eluhoiakuga loomingulisi inimesi, kellele meeldib oma peaga mõelda, kes otsivad probleemidele lahendusi ja julgevad oma otsuste eest ka vastutada − nii arvab koostöövõrgustikku „Unistused ellu!” koondunud rahvas.

    Eesti kaubandus-tööstuskoja koordineeritava „Unistused ellu!” partnerettevõtted on kõik valmis tegema koolidega koostööd, et õpilased saaksid teha „päris asju” ja kohtuda „päris…

    Merle Tiigisoon
    4 minutit
  • ,

    Tallinn kavatseb lähestikku asuvaid koole ühendada

    Tallinn kavatseb liita Liivalaia tänaval asuva Südalinna kooli ühisgümnaasiumiga, Mus­ta­mäe 37. keskkooli Arte gümnaasiumiga ning Juh­ken­tali gümnaasium Kesklinna vene gümnaasiumiga.

    Südalinna kooli direktor Veiko Rohunurm märgib, et selline otsus on talle mõnevõrra ootamatu, sest seni on liigutud selles suunas, et tema koolist saaks põhikool, nagu need on Kalamajas, Rahumäel, Nõmmel, Kivimäel. Kümnendasse klassi Südalinna koolis eelmisel aastal enam…

    Raivo Juurak
    2 minutit
  • ,

    TLÜ õpilasakadeemias on kevadsemestril veel vabu kohti

    Gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilased saavad Tallinna ülikooli (TLÜ) õpilasakadeemia kevadsemestri kursustele registreeruda kuni 6. veebruarini, teatas TLÜ pressiesindaja.

    „Õpilasakadeemias on rakenduspsühholoogia kursus uues kuues ning rahvusvaheliste suhete kursus keskendub seekord rahvusvahelistele organisatsioonidele. Taas on avatud ka eelmise kevade kõige populaarsem – kommunikatsiooni kursus,” ütles õpilasakadeemia projektijuht Kadri Eisenschmidt.

    Õpilasakadeemias on võimalik täiendada end filmi, rahvusvaheliste suhete, sotsiaal- ja kultuurantropoloogia,…

    1 minut
  • ,

    Valga gümnaasium tähistas 95. sünnipäeva

    Valga gümnaasium tähistas möödunud nädalal 95. sünnipäeva aktusega kogu koolipere ja külaliste osalusel. Kooli suuremad pidustused on kavandatud juunis toimuva kaksiklinna Valga-Valka festivali ajale, teatas Valga linna pressiesindaja.

    Valga Eesti gümnaasium avati 11. jaanuaril 1919. Esimest korda gümnaasiumite ajaloos toimus selles 300 õpilasega segakoolis õppetöö eesti keeles. Tollase koolikomisjoni otsusega asutati aga juba sama aasta veebruaris Valga Eesti gümnaasiumi…

    2 minutit
  • ,

    Puudega noored õpetavad lastele sallivust

    Ligi aasta jooksul on kuulmis- ja nägemispuudega noored külastanud projekti „Meelte mosaiik” käigus Eesti koole ning kohtunud ligi 900 algklassiõpilasega, et läbi enda kogemuse rääkida lastele elust puudega ja anda omapoolne panus sallivuse kasvule ühiskonnas.

    Eelmise aasta veebruaris käivitatud pilootprojektis on kuulmis- ja nägemispuudega noored külastanud 16 kooli kaheksas Eesti maakonnas, sealhulgas nii väikeseid maakoole nagu Misso kool kui…

    2 minutit
  • ,

    Raatuse koolis selguvad Tartumaa parimad väikesed mälumängijad

    Tartu Raatuse koolis peetakse kolmapäeval, 23. jaanuaril 2. klassi õpilastele mõeldud mälumängu „Mõtteragin” tänavust finaalvõistlust, mis toimub tänavu viiendat korda.

    Novembris toimunud esimeses voorus osales 37 neljaliikmelist võistkonda Tartu linna ja maakonna 19 koolist, kes lahendasid ülesandeid kodukoolis veebipõhiselt. Õpilastel oli 30 küsimusele vastamiseks aega 1,5 tundi.

    „Küsimused hõlmasid valdkondi alates lasteraamatutest ja lõpetades päevakajaliste teemadega. Sinna…

    2 minutit
Õpetajate Leht