$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Haridus

  • ,

    Tartus räägitakse kadunud maastikest

    Esmaspäeval, 15. aprillil kell 10.15 peab Chemicumi (Ravila 14A) auditooriumis 1019 avaliku loengu „The Lost World of Doggerland“ Birminghami ülikooli professor Vincent Gaffney, kes  räägib Põhjamere alla kadunud maastikest ja sealsetest kiviaegsetest küttidest-korilastest.

    Vincent Gaffney, Birminghami ülikooli maastikuarheoloogia ja geomaatika professor ning VISTA keskuse (Visual and Spatial Technology Centre) juhataja, on maailma juhtivaid geoarheoloogia arendajaid, rakendades geofüüsikalisi, kaugseire ning geoinfosüsteemipõhiseid…

    1 minut

  • Narva õpetajad õppisid Põltsamaal eesti keelt

    Narva 6. kooli kaksteist õpetajat veetsid integratsiooni ja migratsiooni sihtasutuse korraldatud eesti keeleõppe projekti käigus praktikanädala Põltsamaa ühisgümnaasiumis. Missugused olid muljed?

    Natalja Birsanova, ajalooõpetaja: Oli väga huvitav sukelduda tavalise eesti kooli ellu. Meile meeldis kooli asukoht: kabinettide akendest avanes kaunis vaade vanale lossile. Neli aastat tagasi renoveeritud koolihoone nägi välja nagu uus. Nägime kõnevõistlust „Kuldsuu”. Täissaalis oli esinemise…

    Maret Annuk
    2 minutit

  • Rühmatöö nagu rahvastepall

    Tulihingelise õpetajana ei suutnud tädi Malle ka pärast pensionile jäämist ilma koolita elada. Viiekorruselise kivimaja köögiaknas võis igal hommikupoolikul näha vanaproua murelikku nägu, mis lausa ahmis endasse kõike vastasasuva koolimaja akendes toimuvat. Ühel hommikul tabas teda aga ebameeldiv šokk. Eesti keele klassis istus mitu õpilast ühe ja sama laua taga, kusjuures pooled neist veel seljaga tahvli poole. Lisaks ajasid nad kogu…

    Kristiina Pahk
    5 minutit

  • Soome gümnasist õpib eestlasest pool tuhat tundi vähem

    Maailma parimaks peetava koolisüsteemiga Soomes on õpilaste koormus gümnaasiumiastmes märgatavalt väiksem kui Eestis: kohustuslikke kursusi on 75 (meil 96), kooli lõpetamiseks pead olema neist rahuldavalt sooritanud 2/3.

    Soome gümnasistid õpivad 510 tundi vähem kui meie noored,” lausub Tartu Herbert Masingu kooli matemaatikaõpetaja Saima Tamm, kes õpetab ka Tartu soome koolis ja on töötanud kümmekond aastat Soomes. Tamm…

    Sirje Pärismaa
    5 minutit
    8 kommentaari

  • Ööpäevarühm võib olla parim lahendus

    Ehkki Eestis on lasteaiad õhtuti kauem avatud kui nii mõneski teises riigis, leidub vanemaid, kes peavad oma töö tõttu panema lapse ööpäevarühma. Tallinnas pakuvad seda võimalust Tähekese ja Rõõmupesa lasteaed.

    Tallinna Tähekese lasteaias Mustamäel töötab ööpäevarühm 1982. aastast ning direktor Marina Blitsõna kinnitab, et seda on jätkuvalt vaja. Lapsed saavad lasteaias olla järjest esmaspäevast kolmapäevani – kolmapäeva õhtul viiakse…

    Tiina Vapper
    8 minutit
    2 kommentaari

  • EBS Eesti-Soome äriharidusmaastikul

    Hariduse globaliseerumine on EBS-i asutaja Madis Habakuke sõnul globaliseerumise loomulik osa.

    Estonian Business School läks Helsingisse 2011. aasta sügisel. Helsingi filiaali bakalaureuseõppes õpib praegu inglise keeles rahvusvahelist ärijuhtimist 140 üliõpilast. 2015. aastal on plaanis avada Soomes ka magistriõppe programm. Tundub, et soomlased on EBS-i üles leidnud. Tõsi on, kinnitab ka EBS Helsingi juhataja Sigrid Lainevee.

    Põhiküsimus: kuidas EBS-il Soomes läheb?

    Sigrid Lainevee:…

    Karl Kello
    5 minutit

  • Vabastage praktika!

    Praktika peab muutuma õpetajaks õppimise kõige tähtsamaks osaks, toonitas Kanada kasvatusteadlane Tom Russell 3. aprillil Tallinna ülikoolis avalikul loengul.

    Praeguse õpetajakoolituse peamine probleem on Russelli järgi liigne teooriakesksus. Usutakse, et teooriad omandanud üliõpilane ei jää koolis õpetajana hätta, ehkki senine praktika on näidanud pigem vastupidist – noorel õpetajal on palju probleeme ja ta õpetab selles olukorras pigem vanade eeskujude kui uute teooriate järgi.

    Praktika…

    Raivo Juurak
    6 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Taani õpetajat ei lasta kooli

    Kohalikud omavalitsused nõuavad koolidirektorile rohkem otsustamisõigust, rõhutab Taani päevaleht Politiken õpetajate lokaudist kirjutades. Seda nõudmist on kohalike omavalitsuste liit püüdnud õpetajate keskliiduga sõlmitavasse kollektiivlepingusse juba ammu sisse suruda, kuid seni edutult. Kui kõik läbirääkimised ülestõusmispühadeks umbe jooksid, kuulutas omavalitsuste liit välja lokaudi – ei lasknud õpetajaid ja õpilasi enam koolimajja.

    Õpetajate keskliit on vastanud lokaudile avalike meeleavaldus­te­­ga Kopen­haageni omavalitsuse hoone ees…

    Raivo Juurak
    2 minutit
  • ,

    Erakool peab poole pearahaga ellu jääma

    Tallinna Jaani kirikus on 17. aprillil heategevuskontsert Võrumaa kaguservas asuva Pikakannu kooli päästmiseks − 20 õpilasega erakoolil jääb iga kuu koduvallalt saamata 657 eurot, kuna Lasva vald on sügisest saati maksnud pearaha riiklikust piirmäärast vaid poole.

    „Sellise olukorra tõttu on meil raha aastas ligi 7000 eurot vähem,” lausus Pikakannu kooli direktor Liina Vagula. 2013. aastal on vabariigi valitsuse määruse kohaselt…

    Sirje Pärismaa
    2 minutit

  • Gruusia kutseharidus õpib Eesti kogemusest

    6.–10. märtsini viibis Eestis seoses SA Innove projektiga „Aitame kaasa Gruusia kutsehariduse arengule II” Gruusia delegatsioon, kuhu kuulusid 12 Gruusia pilootkoolide esindajat.

    Külastuse eesmärk oli näidata Gruusia partneritele Eesti kutsehariduse suursündmust „Noor meister 2013” ja jagada häid kogemusi, kuidas tõsta kutsehariduse mainet,” rääkis projektijuht Aili Kõiv. Tema sõnul olid grusiinid vapustatud tänavuse „Noore meistri” mastaapsusest, sest nii suurt kutsehariduse…

    Liina Liiv
    4 minutit
  • ,

    Tuglase selts trükkis Soome eestlastele keelehoiuteatmiku

    Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse professori Renate Pajusalu ja Soome Tuglase Seltsi koostöös valmis eelkõige Soomes elavatele eestlastest lapsevanematele trükis “Emakeel on oma keel. Kuidas hoida emakeelt võõrsil”, mida jagatakse ja tutvustatakse Helsingis Eesti Majas.

    “Eelmise aasta lõpu seisuga elas Soomes 38 364 eesti keelt emakeelena rääkivat inimest. Nende hulgas on palju peresid, kes paratamatult peavad mõtlema selle üle,…

    2 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Otepää vald vallandas gümnaasiumi direktori

    Otepää vallavanem Merlin Müür tegi tänasel vallavalitsuse istungil ettepaneku vabastada homsest seni töövõimetuslehel olnud Aivo Meema Otepää gümnaasiumi direktori ametikohalt, kirjutab Valgamaalane.

    Selleks annab õiguse töölepinguseadus, kus kirjas, et kui inimese tervis ei ole nelja kuu jooksul paranenud, võib tööandja lepingu erakorraliselt üles öelda. Meema läks töövõimetuslehele pärast seda, kui politsei hakkas uurima, kas Meema on õpilaskodu rentides pannud…

    1 minut
  • ,

    Tung Tartu erakoolidesse suureneb

    Tartus soovib üha rohkem vanemaid panna lapse erakooli, kirjutab Tartu Postimees.

    Tartu munitsipaalkoolides alustab sügisel kooliteed täpselt 50 klassitäit lapsi, linna kuues erakoolis lisaks kümmekond klassitäit. Erakoolides sooviks aga õppima asuda veel vähemalt poolsada last.

    Tartu konkurentsitult populaarseim erakool on Tartu katoliku kool, kuhu tänavu laekus esimesse klassi üle 60 avalduse. Vastu võtab kool kaks klassitäit lapsi ehk 48 õpilast. Tartu Erakoolile…

    1 minut
  • ,

    Euroakadeemia tutvustab end rahvusraamatukogus

    Eesti Rahvusraamatukogus avatakse täna Euroakadeemia 15. sünnipäeva näitus, mis  annab ülevaate erakõrgkooli senisest tegevusest, teatas raamatukogu pressitalitus.

    Välja on pandud parimad diplomi-, bakalaureuse- ja magistritööd ning Euroakadeemia kirjastatud monograafiad, sõnastikud ja ajakirjad. Näha saab kujunduskunsti teaduskonna sisearhitektuuri- ja moedisaini üliõpilaste praktilisi töid, samuti fotokollaaže aastate jooksul toimunud üritustest.

    Euroakadeemia rektor on professor Jüri Martin, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik. Kõrgkoolis on…

    1 minut
  • ,

    Eesti Õpilasesinduste Liit valis aasta kooliks EBS Gümnaasiumi

    Aasta kooli tunnustuse saaja valib Eesti Õpilasesinduste Liidu (EÕEL) juhatus lähtuvalt sellest, kui aktiivne on kool panustamaks õpilasesindusse ja kui palju selle kooli õpilased osalevad EÕEL-i töös. EÕEL valis aasta kooli teist korda. Möödunud aastal sai tiitli Tallinna 32. keskkool, teatas EBS-i pressiesindaja.

    Tunnustus antakse välja koolile, mis toetab õpilaste aktiivsust, väärtustab õpilasesinduse tööd ja toetab…

    2 minutit
  • ,

    Ministeerium: osa õpetajaid sai vähem palka kui pidanuks

    Haridus- ja teadusministeeriumi teatel jäi jaanuaris-veebruaris omavalitsuste õpetajate keskmine palk 84 eurot väiksemaks kui riigipoolne palgatoetus võimaldaks.

    Kohalikele omavalitsustele kuuluvate üldhariduskoolide täiskoormusega õpetajate jaanuari ja veebruari keskmine palk oli omavalitsuste esitatud raamatupidamisandmetel 831 eurot, riigi poolt eraldati samal ajal keskmiselt 915 eurot õpetaja kohta. Koostatud ülevaatest on näha, et enamus omavalitsusi – 121 – maksis palka vähem…

    3 minutit

  • Saksamaa meelitab beebisid lugema

    Sakslased on pärast 2000. aasta PISA-uuringu šokki asunud aktiivselt parandama oma laste lugemisoskust – lugema tahetakse panna juba üheaastased.

    Euroopa ühe suurriigi jaoks olid 2000. aas­ta PISA-uurin­gu tulemused tõeline ehmatus. Mõned konkreetsed faktid sellal 15-aastaste sakslaste kohta: lugemisoskus, teadmised matemaatikast ja loodusõpetusest olid allpool OECD keskmist, lugemisoskuse poolest oldi lausa tagantpoolt viiendad, seos sotsiaalse päritolu ja oskuste omandamise vahel oli võrreldes…

    Tuuli Hiiesalu
    6 minutit

  • Perelastehoid kogub poolehoidjaid

    Naerulind on pisike kodune perelastehoid Tallinnas Mustamäel.

    Soomes on perelastehoiud populaarsed. Naerulinnu perelastehoiu asutaja Tiina Õuna kogemus ütleb, et meilgi otsivad lapsevanemad aina enam väikest lastehoidu, kus oleks neli-viis last: „Kõigepealt küsitakse, kui palju teil lapsi on, ja järgmise asjana öeldakse: väga hea, me soovime teie juurde.”

    Mõte teha perelastehoid tärkas Tiinal juba tudengina. Tiina kaalus ülikooli ajal mitut varianti, millega tegelema…

    Meeli Parijõgi
    9 minutit
    2 kommentaari

  • Erakooli paindlikkust on põhjust kadestada

    Riik võiks erakoolide paindlikkust ja efektiivsust kõrgemalt hinnata, leiab Eesti hotelli- ja turismikõrgkooli EHTE rektor Valvo Paat.

    Erakoolid on olnud Eestis seni nagu muinasjutu võõraslapsed, keda ei peeta oma lastega, st riigi- ja munitsipaalkoolidega võrdväärseks, nendib Valvo Paat. Erakool ei tundu olevat ei inimestele ega ministeeriumilegi päris õige asi. Kui Tallinna reaalkool asutab oma erakooli, siis peetakse seda lubamatuks,…

    Raivo Juurak
    5 minutit
    2 kommentaari

  • Raamat on parim õpetaja

    Esimeses kooliastmes peaks olema vaid lugemise, kirjutamise ja arvutamise tunnid.

    Muinasjutufilmis „Print­sess­mõrsja” toob vanaisa voodis lamavale ja arvutimängu mängivale väikesele haigele poisile erilise kingituse: klassikalise muinasjuturaamatu, mida nende peres on põlvkondade jooksul alati haigele ette loetud. Kingituses silmanähtavalt pettunud poiss lubab siiski vanaisal raamatut ette lugema hakata ja ütleb, et püüab lugemise ajal mitte magama jääda. Aga lugu haarab poisi peagi nii…

    Külliki Kask
    5 minutit
    1 kommentaar

  • Valimised annavad koolidele ajapikendust

    Ehkki ligi 70 kooli gümnaasiumiastmes õpib vaid 60 last ja kümne kooli 10. klassi astus mullu sügisel alla kümne õpilase, ei kiirusta omavalitsused keskkoole põhikoolideks muutma.

    Maavalitsustest saadud esialgseil andmeil on 1. aprilliks, mil PGS-i järgi tuli omavalitsustel langetada otsus koolide ümberkorraldamise kohta, vaid kolm volikogu teatanud gümnaasiumi reorganiseerimisest põhikooliks. Harjumaal muutub põhikooliks Kolga keskkool, Lääne-Virumaal Tapa vene gümnaasium, Viljandimaal…

    Sirje Pärismaa
    2 minutit
  • ,

    Ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi tegus 2012. aasta

    Sügisel oma 30. sünnipäeva tähistav Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts (EAÜÕS) tegi 2012. aasta tööst kokkuvõtteid traditsioonilisel aastakoosolekul Tartus Miina Härma Gümnaasiumis. 320 liiget ühendav EAÜÕS on jätkuvalt tegus ühendus. Nii nenditi seltsi aastakoosolekul, kus analüüsiti eelneva aasta tegemisi ja arutati tulevikuplaane. Seltsi tegevusest kokkuvõtet tehes esitas juhatuse esimees Aare Ristikivi oma aruande kolme valdkonna järgi:…

    Elle Seiman
    6 minutit
  • ,

    Koolinoored võistlevad parima soome keele oskaja tiitlile

    Reedel, 5. aprillil toimub Tartus üleriigiline soome keele olümpiaad, millel tänavu osaleb 28 gümnasisti 16 koolist üle Eesti. Olümpiaadil tuleb proovile panna vestlus- ja kirjutamisoskus ning lahendada sõnavara-, grammatika-, kuulamis- ja tekstimõistmisülesandeid. Olümpiaadi teema on sel aastal liikumine ja tervis, teatas Soome Instituudi pressiesindaja.

    Soome keele olümpiaad on üks paarikümnest Eesti koolinoorte aineolümpiaadist, mille korraldamist koordineerib Tartu…

    2 minutit
  • ,

    Viljandis said diplomi esimesed kirjeldustõlgid

    Esmaspäeval, 1. aprillil said Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias täiendkoolitusena toimunud kirjeldustõlkide ja konsultantide kursusel tunnistuse üheksa kirjeldustõlki ja neli kirjeldustõlke konsultanti, teatas MTÜ Kakora esindaja Sülvi Sarapuu.

    Diplomi pälvisid kirjeldustõlgid Kadrian Hiie, Merike Kaljujärv, Liina Heinsaar, Helena Orle, Kärt Mikli, Krista Fatkin, Tiina Masing, Anne-Mai Hindriks ja Küllike Perkman. Kirjeldustõlke konsultantidest said tunnistuse Raili Ilves, Kairi Kivitar, Priit…

    2 minutit
Õpetajate Leht