Haridus

  • Tulge mugavustsoonist välja!

    Õppida saaks täiesti uut moodi ja palju efektiivsemalt, kui inimesed vaevuksid oma mugavustsoonist välja tulema.

    Nii väidab Tallinna kunstigümnaasiumi direktor Märt Sults, kelle viimane suurem mugavustsoonist väljumine on olnud vene õpilaste õpetamine eesti õppekeelega koolis, kunstigümnaasiumis. Juba neli aastat järjest on ta võtnud kooli vastu ühe esimese klassi, kus õpivad ainult vene kodukeelega lapsed. Ja õpivad kõiki õppeaineid eesti keeles, keelekümblusmeetodil.

    Läbimurre

    „See on…

    Raivo Juurak
    13 minutit
    5 kommentaari

  • Genno Nurk – mees, kes tahab aidata

    Esmapilgul paistab Genno olevat täiesti tavaline Eesti mees. Käepigistus on tal tugev, hääl pigem vaikne, aga kindel, olek tagasihoidlik ja ülimalt rahulik. Kui aga Gennoga rääkima hakata, selgub, et see 40-aastane mees, endine politseinik ja kolme lapse isa, on Tartu Tervishoiukõrgkooli õenduse eriala esimese kursuse tudeng. Normaalne Eesti mees? Genno arvates küll.

    „Tahtsin omandada uusi teadmisi. Köitis võimalus inimestega suhelda….

    Tuuli Hiiesalu
    6 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Abituriendid saavad võõrkeele riigieksamina teha rahvusvahelisi tasemeeksameid

    Alates 2014. aastast on kõikidel gümnaasiumilõpetajatel võimalus võõrkeele riigieksamina sooritada rahvusvaheliselt tunnustatud prantsuse, saksa või vene keele eksam, mille edukas sooritamine annab õpilasele ka rahvusvahelise keeleoskustunnistuse ning mida tunnustavad ka teiste riikide ülikoolid. Võõrkeele riigieksam on gümnaasiumi lõpetamisel üks kolmest kohustuslikust riigieksamist, teatas haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) pressiesindaja.

    Teistes riikides koostatud rahvusvaheliste eksamite…

    2 minutit
  • ,

    Jätkub projekt “Muusikasillad”

    Sel nädalal jätkub Pille Lille Muusikute Fondi (PLMF) projekt „Muusikasillad”, mis tutvustab rahvusvähemuste kultuure, korraldades ligi 500-le Tallinna õpilasele muusikalisi päevi, eesmärgiga süvendada laste muusika- ja kultuurihuvi ning tutvustada vähemusrahvustest muusikuid jaheliloojaid, teatas PLMF-i esindaja.

    „Mul on alati suur rõõm kui leiame võimaluse selliseid projekte korraldada, sest ühelt poolt saame aidata kaasa partnerkoolide vaheliste suhete arenemisele ning teisalt näen sünergiat, mis…

    2 minutit
  • ,

    Tänavused parimad koolikokad on Laagna Gümnaasiumist

    Tervise Arengu Instituudi (TAI) korraldatud konkursi „Parim Koolisöökla” 2013. aasta võitja on Tallinna Laagna Gümnaasium, mida esindasid Niina Fedotova ja Ene Albert. Võidu tõid neile kartuli-klimbisupp kanaga, kartulipüree Kaera-Jaani ja porgandi-pohlasalatiga ning jõulupannkoogid hapukoore ja pohlamoosiga.

    Žürii tööd juhtinud Soomes asuva Utö Havs hotelli peakokk, Vello Kiviberg, kes toitlustab ka Utös koolilapsi, lausus, et Laagna koolile tõid…

    3 minutit
  • ,

    Kadrioru Saksa Gümnaasiumis avati lasteloomingu rändnäitus

    Esmaspäeval avati üle-eestilise lasteloomingu konkursi “Loom, lind ja inimene” rändnäituste seeria viimane näitus vastrenoveeritud Kadrioru Saksa Gümnaasiumis. Näitusel eksponeeritakse kunstikonkursile laekunud lasteloomingu silmapaistvamaid teoseid.

    „Täname südamest kõiki juhendajaid ja lapsi, kes oma kunstitööd konkursile saatsid! Nii žüriile kui ka näituste külastajatele on loomi, linde ja nende suhet inimestega kujutavad teosed pakkunud palju avastamisrõõmu – mida…

    2 minutit
  • ,

    Parimad pagarid ja parim noor teenindaja õpivad Tallinna Teeninduskoolis

    Möödunud nädala lõpus peetud toidumessil selgitati välja aasta pagar ning parim noor teenindaja. Esimese tiitli uhkeks omanikuks said Inessa-Agnetha Malk ja Andro Kivik, teise tiitliga pärjati Kristo Lassi. Kõik kolm õpivad Tallinna Teeninduskoolis.

    Aasta pagarite juhendajateks olid Diana Kaurkina ja Janno Semidor, Eesti parim noor teenindaja õppis aga Krista Kalmuse käe all.

    Tallinna Teeninduskooli direktori…

    3 minutit
  • ,

    Comenius viis Eesti, Läti ja Rootsi lasteaednikud koostööd tegema

    Viljandi Krõlli lasteaed võõrustas kolmel päeval külalisi Rootsist ja Lätist. Toimus järjekordne kokkusaamine Comeniuse projekti „ Õuesõpe, lähtudes teaduse ja tehnika perspektiivist” raames.

    Mullu augustis alguse saanud projekti rahastab Euroopa Liidu elukestev õppeprogramm SA Archimedes. Projekti eesmärgid on panna lapsi õuesõppe tegevuste kaudu tundma huvi teaduse ja tehnika vastu, edendada eri maade lasteaedade koostööd, vahetada…

    Tiiu Rebane
    5 minutit

  • Kuidas võidelda järelevastamistega

    Hiljuti postitas üks õpilane internetti järgmise teate: „Keemiat ka enam ei oska ja homme töö ka veel . . . . Rääkimata sama aine järelevastamisest.”

    Sadakond aastat varem astus noor Johan Laidoner (1884−1953) Nikolai kindralstaabi akadeemiasse Peterburis, kus õhkkond oli vastupidine. Õpiti inimvõimete piiril ja järeleksameid ei saanud teha isegi need, kes olid olnud haiged. Teatavasti lõpetas Johan Laidoner selle kooli eeskujulikult ja…

    Heiki Haljasorg, Eesti Ühiskonnaõpetajate Seltsi esimees; Urve Läänemets, Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia dotsent; Sulev Valdmaa, Jaan Tõnissoni instituudi kodanikuhariduse keskuse juhataja
    7 minutit
    8 kommentaari

  • Miks me talume õpilaste looderdamist?

    ETV-s on näidatud juba mitu osa tõsieluseriaalist „Üheksandikud”. Vaatajate peamine reaktsioon on olnud suur ehmatus. Kas tõesti teavad üheksanda klassi õpilased nii vähe? Kas tõesti puudutakse ja hilinetakse nii palju? Kas tõesti huvitab õppimine nii väheseid noori? Nendele ja teistelegi küsimustele, mida seriaal on esile kutsunud, vastab „Üheksandike” matemaatikaõpetaja Agu Ojasoo.

    Kas me näeme „Üheksandikes” tüüpilisi Eesti koolilapsi?

    Agu Ojasoo: „Üheksandikes”…

    Raivo Juurak
    6 minutit
    2 kommentaari
  • ,

    Eesti Energia õpetab lapsi energiat säästma

    Oktoobris jõudsid 550 Eesti põhikooli ja gümnaasiumi Eesti Energia koostatud energiasäästu õppematerjalid. Materjali abil saavad õpetajad viia 3.–4. klassis läbi tunni teemal, kuidas hoida kodus kokku elektrit, kütteks kuluvat energiat ja vett.

    Õppematerjali koostades tegi Eesti Energia koostööd õpetajatega. Möödunud sügisel viidi materjali põhjal 25 Harjumaa, Tartu ning Muhu koolis rohkem kui 600 õpilasele läbi näidistunnid, et värskelt valminud…

    Eliis Vennik
    3 minutit

  • Taaskasutatavast infost saab e-õppematerjal

    E-õppematerjali arendamise seisukohast pole küsimus selles, et midagi on puudu ja tuleb juurde luua – toota, kirjutada, filmida, salvestada, pildistada, joonistada. Küsimus on e-sfääris olemasoleva info kasutamises, selekteerimises ja korrastamises. Info sellelaadne taaskasutamine on tänapäeval argine ja möödapääsmatu. Nõnda argine, et õppematerjalide loojad seda meetodit sageli alahindavad. Orkestreeritud muutuste pooldajad käsitavad e-õppematerjale millegi seninägematu tulekuna, mis peab tingimata…

    Tarvo Siilaberg
    4 minutit

  • Lektorina Hiinas àishāníyǎ keelt õpetamas

    Sel sügisel alustasin oma kolmandat õppeaastat Pekingi välisõpingute ülikoolis (BFSU) eesti keele ja kultuuri lektorina. BFSU on ainuke ülikool Hiinas, kus on võimalik õppida eesti keelt ja kultuuri – küll valikainena, aga siiski pakutakse seda võimalust hiina tudengitele juba neljandat aastat.

    Pekingi välisõpingute ülikool on spetsialiseerunud eelkõige võõrkeeltele, kuigi õpetatakse ka õigust, majandust, ärijuhtimist, diplomaatiat, ajakirjandust jm (suunitlusega töötamaks asutustes…

    Inga J. Isabel Adamson
    8 minutit

  • Kes otsustab kutsekooli õppekavade mahu?

    Uus kutseõppeasutuse seadus lubab õppemahtusid oluliselt vähendada, ent kes otsustab, mis on paras maht?

    Nagu üldhariduskoolis on võetud eesmärgiks vähendada õppkavade mahtu kaks korda, nii on sama teema päevakorral ka kutsekoolis. Kui firmas kohapeal õpib puhastusteenindaja ameti selgeks poole aastaga, siis miks peaks kutsekooliõpilane sedasama ametit õppima oma koolis kaks aastat? Nii küsiti Narvas toimunud kutsekoolijuhtide nõupidamisel, kus uue kutseseaduse…

    Raivo Juurak
    5 minutit
    2 kommentaari

  • Ühe õpetaja süsteem on laste jaoks turvaline

    Viimsi lasteaedades katsetatakse praegu pilootprojektina ühe õpetaja süsteemi, mis tähendab, et kahe õpetaja ja ühe õpetaja abi asemel on rühmas üks õpetaja ja kaks assistenti. Lasteaia direktori Margery Lilienthali sõnul on juba esimene aasta tõestanud selle süsteemi eeliseid. Ka lapsevanemad, kes muudatusse alguses umbusklikult suhtusid, on rahul.

    Margery Lilienthal on palju reisinud ja tänu sellele ka teiste maade alghariduse…

    Tiina Vapper
    8 minutit
    39 kommentaari
  • ,

    Kuidas suhtute järelevastamistesse?

    Allar Veelmaa

    Loo Keskkooli matemaatikaõpetaja

    Suhtun halvasti, sest need rikuvad õpilaste moraali. Küllap on iga reaalainete õpetaja puutunud kokku olukorraga, kus suurel osal klassist kontrolltöö ebaõnnestub. Kas jäi harjutamiseks aega väheks või olid ülesanded liiga rasked? Aga on ka kolmas võimalus: klassis lepitakse kokku, et teeme töö kahe peale, siis näeme, mis ülesanded töös on, ja õpetaja on kohustatud tegema kordustöö….

    2 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    „Suitsuprii klassi” konkursil on rekordiline osalejate arv

    Tervise Arengu Instituudi (TAI) ennetusprogrammis „Suitsuprii klass” osaleb sel aastal 919 klassi, mida on 78 võrra enam kui aasta tagasi ning rohkem kui kunagi varem programmi ajaloos. Kokku hõlmab ennetusprogramm 14 162 kooliõpilast üle Eesti.

    Võistluse projektijuhi Reelika Viitamehe sõnul on suure osalejate arvu taga nii muutunud ühiskondlik hoiak kui järjepidev teavitus. „Konkursi toimumise 12 aasta…

    2 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Eesti parim noorkokk õpib Pärnus

    Kolmapäeval, 30. oktoobril pärjati Tallinna toidumessil parimaks noorkokaks Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilane Margo Paluoja, teatas SA Innove.

    Teisele kohale tuli Riho Sommerman Haapsalu Kutsehariduskeskust ning kolmandale Kristiina Rauba Tartu Kutsehariduskeskusest.

    „Kokk on maailma kõige loomingulisem amet, kuid edasijõudmiseks tuleb palju õppida ja sageli taluda kriitikat,” ütles Eesti parim noorkokk Margo Paluoja. Võit tuli Paluoja sõnul üllatusena, kuna ta läks võistlustele head kogemust saama….

    2 minutit
  • ,

    Eesti Õpilasesinduste Liit ootab omavalitsustelt koolikeskkonna parandamist

    Õpilased ootavad värsketelt kohalikelt omavalitsustelt järgmise nelja aasta jooksul koolide vaimse ja füüsilise keskkonna olulist parendamist, teatas Eesti Õpilasesinduste Liit.

    Seoses hiljuti aset leidnud kohalike omavalitsuste valimistega on Eesti Õpilasesinduste Liit välja töötanud peamised eesmärgid, mille saavutamisele kohalikud omavalitsused peaksid õpilaste hinnangul järgneva nelja aasta jooksul keskenduma, seisab õpilaste saadetud teates.

    „Iga Eesti kool peab…

    2 minutit
  • ,

    Seadus peaks tagama kodulähedase põhikooli ja õpetaja palga

    Haridus- ja teadusministeeriumi pressitalituse teatel saadeti kooskõlastus- ja tagasisideringile põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused, mille eesmärk on kindlustada õpetajate palgatoetuse jõudmine õpetajani ning kodulähedase põhikooli säilimine kõigis Eesti piirkondades ka väheneva õpilaste arvu tingimustes.

    Eelkõige on muudatused vajalikud riigi haridustoetuse, sh õpetajate palgatoetuse sääraseks jagamiseks omavalitsuste vahel, mis võtab arvesse vajadust säilitada kodulähedane põhikool kõigis Eesti piirkondades,…

    2 minutit
Õpetajate Leht