$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Haridus

  • Venemaa hirmul tasulise hariduse ees

    Venemaa netifoorumites ringlevad juba kaks aastat meilid pealkirjadega „2013. aasta sügisest muutub keskhariduse omandamine tasuliseks”.

    Hirmu on külvanud 2010. aasta 8. mail vastu võetud seadus nr 83-Ф3, mida on tõlgendatud järgnevalt: seaduse kohaselt hakkab riik maksma kinni vaid osa sotsiaal- ja haridusvaldkonna asutuste kuludest. Ülejäänud kuludeks tuleb asutustel ise raha leida. Seadus puudutab peale koolide ka lasteaedu, muuseume, haiglaid. (www.politforums.ru)

    Välja…

    2 minutit

  • Ameerika relvastab õpetajaid

    Iga järjekordne koolitulistamine tõstatab küsimuse, kas sündinut oleks saanud ära hoida. USA-s reageerivad sajad õpilased ja kasvatajad sellele üpris küsitaval viisil – külastavad relvakasutamiskursusi.

    Loomulikult tahavad õpetajad amokijookse ära hoida, loomulikult soovivad nad oma õpilasi kaitsta. Ainult et kuidas? Alates Newtownis USA-s toimunud veresaunast 14. detsembril möödunud aastal osalevad sajad õpilased ja kasvatajad relvakäsitsemiskursustel, et olla ettevalmistatud, kui nende koolis peaks midagi…

    2 minutit

  • Tartu koolivõrku kärbivad komisjonid

    Tartu koolide ümberkorraldamis­komisjonid aitavad suure hooga käivat gümnaasiumireformi õpetajaile valutumaks muuta.

     Tänavu lõpetab Tartus tegevuse kahe gümnaasiumi – Raatuse ja Forseliuse − gümnaasiumiosa ning koolid muudetakse põhikoolideks. Järgmisel aastal ootab sama saatus ka Karlova gümnaasiumi, kunstigümnaasiumi ning vene lütseumi. Nende koolide töö sujuvamaks ümberkorraldamiseks loodi eelmisel aastal komisjonid, kuhu kuuluvad nii kooli kui ka linnavalitsuse esindajad. Et põhikoolideks minnakse üle…

    Sirje Pärismaa
    4 minutit

  • Väiksed põhikoolid muutuvad kuueklassiliseks

    Virumaal ähvardab Tudulinna ja Tudu põhikooli vanema astme kadumine.

    Tudulinna põhikool. Külastame kaheksanda klassi eesti keele tundi. Lapsed õpivad lauseanalüüsi, õpetaja Regiina Urb saab iga lapsega põhjalikult tegelda. „Väikese koolis pole võimalik midagi tegemata jätta, sest igal juhul oled õpetaja silma all,” nendib Tudulinna vallavanem Andrus Toss. Paraku on väga tõenäoline, et juba sel sügisel põhikooli vanemat astet Tudulinna…

    Ago Gaškov
    4 minutit

  • Kui logopeedi pole, kes siis märkab ja sekkub?

    Riigikogu kultuurikomisjon menetleb praegu PGS-i ja sellega seoses teiste seaduste muutmise eelnõu, mis ei kohusta enam omavalitsusi looma lasteaedadesse logopeedi ametikohti. See teeb logopeedid ja lasteaednikud murelikuks.

    Kui lasteaias pole logopeedi ega eripedagoogi, kes siis märkab ja sekkub? Koolides kohtame sageli tõsiste õpiraskustega õpilasi, kes pole saanud õigel ajal abi, kirjutab Harjumaa õppenõustamiskeskuse ja Aruküla Rukkilille lasteaia logopeed Pille…

    Tiina Vapper
    6 minutit

  • Missugusest õpetajast saab legend

    Akadeemik Heino Liimetsa 85. sünniaastapäevale pühendatud konverents 18. veebruaril Tallinna ülikoolis keskendus õpetajaks olemisele. Ettekannetega esinesid kasvatusteadlane professor Airi Liimets, Eesti draamateatri lavastaja Merle Karusoo ja emeriitprofessor Jüri Orn.

    Airi Liimets võttis oma ettekandes legendaarsete õpetajatena vaatluse alla omaenda eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tartu 8. keskkoolis Vello Saage, kauaaegse Rakvere muusikaõpetaja Jaan Paku, klaveriõpetaja Bruno Luki ja vene kirjanduse õppejõu…

    Raivo Juurak
    2 minutit
  • ,

    Peeter Kreitzbergi konverents

    Homme kell 13 algab TLÜ Astra majas auditooriumis Maximum (A002) Peeter Kreitzbergi mälestuskonverents.

    Konverentsi esimeses pooles meenutavad Peeter Kreitzbergi kui teadlast inimesed, kes oma doktoritööd kirjutades on Kreitzbergiga olulistes punktides kokku puutunud: Rain Mikser, kes kaitses Turu ülikoolis doktoritööd, kus ta jätkas Kreitzbergi alustatud uurimust, Edgar Krull, kelle doktoritööd Kreitzberg juhendas, ja Eve Eisenschmidt, kelle doktoritööd Kreitzberg oponeeris.

    Konverentsi teises pooles meenutatakse Kreitzbergi…

    Krista Must
    2 minutit

  • Esmaspäeval algas üleminek arvutipõhisele õppele

    Esmaspäeval, 11. veebruaril anti Gustav Adolfi gümnaasiumis avalöök Eesti arvutipõhisele õppele üleminekuks. Haridus- ja teadusministeerium, Tartu ülikool ja haridusvisionäär Conrad Wolfram tutvustasid pilootprojekti, millega viiakse matemaatika ühe osa – statistika ja tõenäosusteooria – õppimine arvutipõhiseks.

    Ettevõtmise pöördelist tähtsust Eesti haridusele rõhutas haridus-ja teadusminister Jaak Aaviksoo, kes algatas 1996. aastal Tiigrihüppe programmi. Ta meenutas, et selle edumeelse programmi tulemusena…

    Raivo Juurak
    3 minutit
    1 kommentaar

  • Rocca al Mare kooli esimesse klassi pääseb loosiga

    Rocca al Mare kooli 1. klassi astujad ei pea sel aastal enam üksteisega konkureerima ning kedagi ei seata pingeritta – katsete asemel valitakse lapsed kooli loosiga.

    Kui soovijaid on rohkem kui kohti, tuleb millegi põhjal valik teha ja kellelegi öelda „ei”. Kuigi RaM kool on püüdnud valikuprotsessi teha alati hästi lapsesõbralikuks, tekib lõpuks ikkagi mingi pingerida.

    „Ja sellest pingereast…

    2 minutit

  • Ministeerium kimbutab Võrumaa kutsehariduskeskust

    Võrumaa kutsehariduskeskust ähvardab rakendus­kõrghariduse õppekavade sulgemine, mille tagajärjel võib õppijate arv koolis langeda ligi poole võrra.

    Riigikogus arutusel oleva uue kutsekooliseaduse § 59 välistab rakenduskõrgharidusõppe kutseõppeasutuses ja see tähendab, et Võrumaa kutsehariduskeskus peab sellest loobuma. Tundub loogiline, et kutsekool peab olema kutsekool, paraku on mitu poliitikut, ettevõtjat ja ka Võru maavanem protestinud rakenduskõrghariduse kadumise vastu Võrumaalt.

    Küsimused ministrile

    Ka haridusministri…

    Raivo Juurak
    7 minutit

  • Ameerika tšarterkoolis maailmavaadet avardamas

    Olime koos minu ameeriklasest abikaasa Tonyga elanud aastaid Eestis, kuni jõudsime kokkuleppele, et proovime perekonnana elu ka teisel pool suurt lompi. Valisime oma elupaigaks Twin Fallsi – Tony lapsepõlvelinna.

    Eelmise aasta suvel, enne meie Ameerikasse tulekut lõpetas minu tütar Emili (16) Rapla ühisgümnaasiumis põhikooli. Mina olin töötanud viis aastat gümnaasiumi inglise keele õpetajana Rapla Vesiroosi gümnaasiumis ning ühtlasi juhtinud…

    Elina Aslett
    12 minutit
    1 kommentaar

  • Reet Kasik: Grammatikaõpetuse kaitseks

    Riiklikud õppekavad rõhutavad õppe-eesmärkidena üha enam mitmesuguste pädevuste omandamist. Kahjuks on seda tõlgendatud ka nii, et grammatikaõpetuse osakaalu tuleks õppekavas vähendada.

    Kardan, et selline vastandamine on kunstlik, lihtsustav ja eksitav, sest enamikus asjades on raske saada pädevaks ilma teadmisteta. Kuidas näiteks õppida tekste analüüsima ja koostama ilma grammatika mõisteid kasutamata ja nende olemust tundmata? Kuidas õpetada korrektset lauset moodustama, lauseid…

    Reet Kasik
    4 minutit

  • Peipsi gümnaasiumi ei sünni

    Peipsi-äärsed omavalitsused ei lähe kaasa Jõgeva maakonna algatusega luua Mustveesse Peipsi riigigümnaasium.

    Aasta algul tuli Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev välja ideega avada Mustvees Peipsi gümnaasium, kus õpiksid noored Peipsi-äärsetest valdadest Jõgeva-, Tartu- ja Ida-Virumaalt. Maakondadeülese riigikooli rajamise mõte tulenes asjaolust, et Mustvees napib õpilasi riigikooli loomiseks – vene kooli gümnaasiumiastmes on alla 40 ja eesti kooli gümnaasiumiosas 30 noort. Ehkki sügisest üritatakse…

    Sirje Pärismaa
    3 minutit
  • ,

    Tarbijakaitseamet tegi interaktiivse mängu „Teadlik tarbija“

    Tarbijakaitseamet sai koostöös Tallinna ülikooli tudengitega valmis interaktiivse täringumängu „Teadlik tarbija“ www.tarbijakaitseamet.ee/teadliktarbija, mille abil saab testida oma teadmisi tarbija õigustest ja kohustustest.

    Mängu loomise põhjused ja selle kasutusvõimalused

    Uuringud on näidanud, et noorte tarbimisalased teadmised on üsna kesised, samas peavad nii noored ise kui ka lapsevanemad kooli nende teadmiste edasiandmisel väga oluliseks. Sageli ei teata, millised on…

    Helena Hansen
    3 minutit
  • ,

    Ettevõtlusteater muudab õppimise põnevaks

    Rakvere Ametikool koos partneritega on hasartmängumaksu nõukogu toel välja töötanud uue ettevõtlikkuse ja ettevõtluse õpetamise metoodika, mis on suunatud kõrg- ja rakenduskõrgkoolide tudengitele, gümnaasiumide ja ametikoolide õpilastele.

    Projekti metoodik Diana Tandru selgitab: „Senine ettevõtlusõpe kõrgkoolis on keskendunud suures osas teooria omandamisele ning peamiseks praktiliseks tööks on äriplaani koostamine. Tehtava töö käigus planeeritakse tegevusi, kuid ei aduta tegelikult ärimaailmas aset…

    Piret Põld
    2 minutit
    1 kommentaar

  • Algas suur statistikahariduse projekt

    Haridus- ja teadusministeerium, Tartu Ülikool ja haridusvisionäär Conrad Wolfram tutvustasid esmaspäeval Gustav Adolfi gümnaasiumis pilootprojekti, mille eesmärk on värskendada matemaatika ühe osa – statistika ja tõenäosusteooria – õpetamist, et üldharidus annaks noortele tänapäevased oskused arvandmetena esitatud info mõistmiseks, analüüsimiseks ja rakendamiseks.

    “Hariduse andmisel ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et info liigub tänapäeval üha enam digitaalsel kujul ning seda mõtestatakse…

    3 minutit

  • Kehvades oludes parimad tulemused

    Tänu direktori usule on ühest Londoni vaese linnaosa koolist saanud üks kogu linna parimate õpitulemustega koole.

    Hoolimata sellest, et Tollgate’i algkool asub Inglismaal Ida-Londonis ühes vaeses, peamiselt varjupaigataotlejatest elanikkonnaga ning suurte sotsiaalsete probleemidega linnaosas, on see üks Londoni parimate õpitulemustega koole. Seda eelkõige tänu direktor Tom Canningi sügavale usule, et ka kehvadest oludest õpilased peavad saama parima ettevalmistuse eluks ning rahapuudus…

    Karel Zova
    2 minutit

  • Selgusid USA Suursaatkonna ja Tallinna Reaalkooli tõlkevõistluse võitjad

    USA Suursaatkonna ja Tallinna Reaalkooli ühise tõlkevõistluse parimaks proosateksti tõlkijaks osutus Ariel Kristel Mõtsmees 21.koolist (õpetajad Valve Iila ja Külliki Kaju) ning parima luuletuse tõlkijaks Henri Palm J. Westholmi Gümnaasiumist (õpetajad Tiina Tiiman ja Eveli Soika).

    Lisaks anti välja viis eripreemiat: Karl Velmetile Prantsuse Lütseumist süntaktiliselt ja ortograafiliselt veenva eestikeelse teksti eest, Mariliis Häälmele…

    1 minut

  • Mida õppida Tõstamaa koolivägivalla juhtumist?

    Möödunud nädalal avaldasid Tõstamaa keskkooli raskestikasvatatavate klassi õpilased internetis filmilõigu sellest, kuidas koolipoisid mõnitavad matemaatikaõpetajat. Küsisime sel puhul teistelt kogenud õpetajatelt, kuidas nemad on rasketes olukordades ja käitumishäiretega lastega toime tulnud.

    Tartu Kivilinna gümnaasiumi õpetaja Tiina Teppo töötas kaheksa aastat koolis, kuhu koondati Tartu linna õpi- ja käitumisraskustega õpilased − Annemõisa koolis, mis suleti 2004. aastal. Seal kulus…

    Raivo Juurak
    6 minutit
    5 kommentaari

  • Laps tunneb õhust ära õpetaja armastuse

    Käitumishäiretega lastega hakkama saamiseks on vaja eelkõige armastust, ütleb kuuendat aastat Tartu Herbert Masingu koolis klassiõpetajana töötav Külli Karo.

    Nädala viimane koolipäev hariduslike erivajadustega Masingu koolis on lõppemas ja õpetaja Külli Karo saadab oma klassi 12−14-aastasi rüblikuid koduteele. Üks tüdruk tuleb enne minekut õpetajat kallistama. Ehkki paljud õpetajad ei julge lapsi enam näpuotsagagi puutuda, saab neiu vastukallistuse.

    „Olen koolis teada-tuntud…

    Sirje Pärismaa
    3 minutit

  • Emakeeleõpetajad protestivad eksamikünnise tõstmise vastu

    Emakeeleõpetajate selts saatis 28. jaanuaril haridus- ja teadusministeeriumile ning riigikogu kultuurikomisjonile pöördumise, milles tegi ettepaneku säilitada riigieksami senine 20% künnis ja sätestada see ka PGS-is.

    Emakeeleõpetajate arvates on eksamikünnise tõstmine 50%-le ennatlik. 2012. aasta eesti keele riigieksami tulemused näitasid, et 22% tulemustest jäi alla 50%. 0,3% õpilaste tulemus koguni alla 20%. Õpetajad on seisukohal, et meie…

    Sirje Pärismaa
    2 minutit
    2 kommentaari

  • Lõputunnistus käes ilma koolis käimata!

    Andres Lehtme sai Põltsamaa ametikooli lõputunnistuse nii, et koolis peaaegu kohal ei käinudki. Sisuliselt õppis ta seal kolme aasta asemel üheainsa. Kuidas see võimalik on?

    Andres Lehtme on eduka kümne töötajaga ettevõtte Antimo Autoteenindus OÜ juht ja omanik. Firma asutas ta juba 15 aastat tagasi. Autoeriala õpetas talle elu ise − praktilisi töid tehes said asjad selgeks ja peagi…

    Raivo Juurak
    6 minutit

  • Sipled seni, kuni koorest või saab …

    Tõstamaa lugu on markantne ja äärmuslik, kuid see on meie tegelikkus. Eesti koolides on sadu selliseid õpetajaid, kes ei julge korrarikkumise puhul midagi ette võtta ja häbenevad, et nende tundides pole elementaarset korda. Aga kui tahad ainet korralikult õpetada, pead end kõigepealt maksma panema.

    Jõudu kasutada ma ei soovita. Ükskord noore õppealajuhatajana ajasin ümber koolimaja taga 11. klassi poissi, kes…

    Alli Lunter
    5 minutit
    2 kommentaari

  • Saksa koolilastel karnevalipühad

    Kölni karnevali traditsioon on sama vana kui linn ise, ulatudes Rooma impeeriumi aegadesse enne Kristust. Tänapäeval peavad karnevali ka koolilapsed, kel on sel puhul koolist vabad päevad.

    Kölnis, kus karnevali tähistatakse kõige tõsimeelsemalt, on vaba päev Rosenmontag e Roosiesmaspäev, põhiline karnevalirongkäikude päev. Lisaks otsustatakse koolisiseselt, kas koolivaba on ka reede ja teisipäev.

    Põhja-Rein-Vestfaali liidumaa koolides tähistatakse karnevali suure pühendumusega. Viiendaks aastaajaks nimetatud…

    Tõlkinud Iren Lill
    2 minutit
Õpetajate Leht