Päevakorral

  • ,

    Eesti ei peaks püüdma olla igas asjas „nagu Põhjamaad“

    Viivi Luik ja Jaak Jõerüüt otsivad vastust küsimusele, mis maa see Eesti on.

     

    Kuidas te tänavused jõulupühad veedate?

    JJ: Kodus.

    VL: Eestis. Koos lähedastega. Jõulu­õhtul käime kalmistul ja paneme omaste haudadel küünlad põlema. Hiljem süütame kodus küünlad ja kuulame muusikat. Suurt söömist me jõuluõhtul pigem väldime.

    Kas teil on pühade ajal ka tööalaseid ja seltskondlikke kohustusi?

    VL: Ma ei võta…

    Meeli Parijõgi
    14 minutit

  • Kuidas arvestatakse õpetaja töötasu koolitusel oldud aja eest?

    Oluline on teha vahet, kas koolituse vajaduse algatus tuli töötaja või tööandja poolt.

    Töölepinguseaduse § 15 lõike 2 punkti 4 kohaselt on töötaja kohustatud osalema oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel ehk töötaja on kohustatud täiendama oma teadmisi ja oskusi. Töölepinguseaduse § 28 lõike 2 punkti 5 kohaselt on tööandja kohustatud tagama töötajale tööalaste teadmiste…

    2 minutit

  • Koolijuhid ei kiirusta laskmata karu nahka jagama

    Direktoritel pole senini selgust, millised on õpetajate uue aasta palganumbrid.

    „Nõukogude võimu elasime üle, elame üle ka selle aja!” muigab Tartu Raatuse gümnaasiumi direktor Toomas Kink. Eelmisel nädalal osales ta koos teiste Tartumaa haridus- ja omavalitsusjuhtidega haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud õpetajate palgatõusu selgitaval infopäeval. Infopäevad on toimunud või riburada tulekul teisteski maakondades, kuid need pole toonud piisavalt selgust….

    Sirje Pärismaa, Tiina Vapper, Meeli Parijõgi
    8 minutit

  • Jaanuarist töökorraldus veel ei muutu

    Vastab HTM-i avalike suhete osakonna juhataja Argo Kerb

    Koolidesse pole saabunud veel ühtki ametlikku paberit ega ole ka valitsuse määrust, mis fikseeriks miinimumpalga. Millal see vastu võetakse?

    Pedagoogide palga alammäärasid fikseeriv määruse eelnõu on valmis. Kolmapäeval kohtusime oluliste partneritega, nagu omavalitsusliidud, õpetajate liit ning haridustöötajate liit, mille järel saadame eelnõu kooskõlastusringile. Üldise palgatõusu osas on koolide ja koolipidajate otsustada, millal ja…

    Sirje Pärismaa
    4 minutit
    1 kommentaar

  • Millest kirjutab Õpetajate Leht 21. detsembril 2012?

    Aasta algul üldstreigiga kõrgemat palka nõudnud õpetajad lähevad uuele aastale vastu teadmatuses

    Aasta on kohe lõppemas, aga koolidirektoritel pole siiamaani aimugi, kui palju õpetajad uuel aastal palka hakkavad saama. Ammugi ei tea seda õpetajad ise, sest praeguseni pole veel olemas isegi valitsuse määrust, mis kehtestab õpetajate palga alammäära.

    Suurem palk eeldab kõrgemat maksu

    Õpetajate Lehe peatoimetaja Kalle Muuli kirjutab õpetajate…

    2 minutit
  • Kui pikk peaks olema hea kooli mõõdupuu?
    Margit Sutrop

    Kui pikk peaks olema hea kooli mõõdupuu?

    Palju kära tekitanud riigieksamite pingeridade kõrvale on sündimas uus koolide hindamis- ja tunnustussüsteem, mis teeb praegusest nähtavamaks iga…

    Sirje Pärismaa
    7 minutit
    1 kommentaar

  • Eripära eest kvaliteedimärk

    Igal aastal ilmub riigieksamite edetabel, mis paneb koolid järjekorda vaid gümnaasiumilõpetajate akadeemilise edukuse näitaja alusel. Hoolimata pingeridade hukkamõistust, ootab avalikkus ometi riigieksamite edetabelit, et saada infot, milline on meie koolide tase.

    Tundub, et selles iga-aastases ootuses peegeldub soov meie koolide käekäigul silm peal hoida. Tihti otsustatakse eksamitulemuste järgi ka, kuhu kooli oma laps panna või millisesse piirkonda elama asuda, et tagada lapse…

    Mari-Liisa Parder
    4 minutit
    1 kommentaar

  • 10 hea kooli kriteeriumi

        Õpilaste individuaalse arengu toetamine Igaühe eripärasse suhtutakse kui rikkusse, iga last innustatakse tegelema valdkonnaga, mis talle sobib.

        Koolimeeldivus. Õpilastele ja õpetajatele meeldib koolis käia, õppimine on stressivaba, huvitav ja mõttekas ning õpitav seostatud eluga.

        Head sotsiaalsed suhted. Konfliktide lahendamist peetakse oluliseks, osapooled püüavad mõista üksteise väärtusi ja käitumismotiive.

        Innustav ja avatud juhtimine. Juht ja juhtkond inspireerib ja toetab kollektiivi, teades,…

    2 minutit
    2 kommentaari

  • Hea kool – kas vein või jäätis?

    INTERVJUU

    „Kui asotsiaal lööb kirvega kellegi maha, ei pea sellepärast veel kirvest ära keelama!” ütles väärtuskasvatuse konverentsi kõnepuldist haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, avaldades kahtlust kavatsuse üle leida riigieksamite pingeridade kõrvale uus mõõdupuu. Aaviksoo arvas, et kui see on üksnes rahulolematus riigieksamitega ja tahe ikkagi kedagi ritta seada, siis ei tasu uut tunnustussüsteemi teha. Minister möönis siiski, et heal koolil…

    4 minutit

  • Kas koolijuhil on õigus keelata õpetajal teises koolis tunde anda?

    Vastab Haridus- ja teadusministeeriumi jurist Indrek Kilk

    Kui mitmes koolis töötamisel tööaeg kattub (olgugi et ei kattu nt õppetunni andmise aeg) ning eri tööandjatega sõlmitud töölepingutes on töö tegemise koht väga täpselt fikseeritud ja puudub tööandja luba tööülesandeid mujal täita, siis eksib õpetaja mitmes koolis töötades töölepingus kokkulepitu vastu.

    Töölepinguseaduses, erinevalt avaliku teenistuse seadusest, ei…

    3 minutit
  • ,

    Millest kirjutab Õpetajate Leht homme, 14. detsembril?

    Kas riigieksamite pingerea asemel tuleb hea kooli märk?

    Miina Härma gümnaasium on läinud kaasa Tartu ülikooli eetikakeskuse algatusega luua hea kooli kvaliteedimärk, kirjutab Õpetajate Leht. Eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutropi sõnul on mitu põhjust luua uus hindamis- ja tunnustussüsteem. Esiteks, riigieksamite pingeread süvendavad vaid edukultust ja soodustavad koostöö asemel võistlemist. Tähelepanuta jääb gümnaasiumide taimelava – põhikoolid. Lastelt,…

    3 minutit
    1 kommentaar

  • Kuidas seadus reguleerib õpetaja töölähetusse saatmist?

    Vastab Haridus- ja teadusministeeriumi jurist Indrek Kilk

      Töötaja nõusolekuta on keelatud lähetada rasedat või töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last.   Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist ja välislähetuse päevaraha. Õpetaja, nagu iga teise töölepingu alusel töötava isiku töölähetusega seonduv on reguleeritud töölepinguseaduse §-des 21 ja 40. Paragrahvi 21 esimese lõike kohaselt…

    4 minutit

  • Kollektiivsest egoismist tuleb üle saada

    Sellest on räägitud juba terve igavik, et eri ainete õpetajad ei tee koostööd, vaid pigem vastanduvad üksteisele, näiteks nõudes endale teiste arvelt tunnimahtu juurde. Olukorra ebanormaalsusest on aru saadud ja kriitikat on jagunud. Nähtust on nimetatud ainepatoloogiaks ja kollektiivseks egoismiks. Samas on takerdutud ikka üksnes probleemi nimetamise juurde, pakkumata välja konstruktiivseid lahendusi.

    Midagi on hakanud siiski liikuma. Õpetajate koolitaja Leelo…

    Raivo Juurak
    10 minutit
    2 kommentaari

  • Kuidas tugevdada õpetajate koostööd?

    Meie õpetajad on liiga vähe õppinud psühholoogiat ja õpetamist. Praegused 45+ õpetajad on õppinud Tartus ainult oma eriala, nad on tugevad oma õppeaines. Paljudes riikides on õpetaja vähem paari aine spetsialist ja rohkem õpetaja. Seetõttu on neil palju kergem näha üle ainetevaheliste barjääride.

    Maido Mändmets
    1 minut

  • Kuidas tugevdada õpetajate koostööd?

    Ühe klassi õpetajate koostöö on küll väga hea mõte, ehkki seda võib võrrelda käsitööliste koostööga enne manufaktuure, seega umbes 500 aastat tagasi. Aaviksool on õigus − meie õppekavamõtlemine eitab viimaste aastakümnete teooriaid ning eelistab Einsteini- ja Newtoni-eelseid. Meie pedagoogiline eliit õppekavateooriaid ei tunne ega tahagi tunda.

    Lahendus oleks lähtumine õpilaste arenemise teooriast ja ainete lõimumisest sellega. Selle teooria rakendamine eeldab,…

    Kaarel Haav
    1 minut
    1 kommentaar

  • Kuidas tugevdada õpetajate koostööd?

    Mina olen matemaatikaõpetajana küll üsna palju teiste ainete õpetajatega koostööd teinud, füüsikast muusika ja kunstiõpetuseni välja. Vahepeale jäävad bioloogia, geograafia, ajalugu, tööõpetus ja nii mõnigi muu aine. Õppimine ja õpetamine on seejuures mõlemale osapoolele loomisrõõmu pakkunud. Iseasi, et kõige selle ettevalmistamine ja teostamine nõuab suurt ajaressurssi. Olen oma lapsed suureks kasvatanud ja võin seda lõbu endale lubada.

     

    Anne Küüsmaa
    1 minut

  • Kas ja millistel tingimustel tohib lapse lasteaia ja õpilase kooli nimekirjast välja arvata?

    Vastab Haridus- ja teadusministeeriumi jurist Indrek Kilk

    Koolieelse lasteasutuse seaduse § 15 lõike 4 kohaselt kehtestab laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra valla- või linnavalitsus. Mis puudutab aga lasteasutusse vastuvõtmise ja sealt välja­arvamise tingimusi, siis võiks vastuvõtutingimuseks pidada nt koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõikes 1 sätestatut – on…

    4 minutit

  • Riigigümnaasiumide ideoloogiasse löödi esimesed mõrad

    Omavalitsustele üllatuseks nõuab riik kohamaksu ka riigikoolis õppivate laste pealt.

    „Viljandi supergümnaasiumist sünnib kool, mis on eeskujuks kogu riigile!” hõiskas eelmine haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kui Viljandi võimukoalitsioon oli 2010. aasta kevadel langetanud otsuse luua Mulgimaa pealinna Eesti esimese riigigümnaasiumi. Tänavu sügisel alustaski Viljandis uus kool tööd. Kuigi tegutsetakse asenduspindadel − oma kodu alles kerkib −,…

    Sirje Pärismaa
    8 minutit

  • Viljandi vigu püütakse vältida

    Intervjuu haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Kalle Küttisega

    Millised maakonnad on praeguse seisuga kindlalt otsustanud teha riigigümnaasiumi?

    Riigigümnaasium töötab Viljandis, juriidiliselt on see asutatud ning hooned ehitusjärgus Haapsalus ja Jõgeval. On otsustatud asutada riigigümnaasium Võrru. Varasemast ajast töötavad riigigümnaasiumid Nõos, Noarootsis ja Narvas.

    Riik eeldab, et suuremad linnad, nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu, saavad gümnaasiumivõrgu korrastamisega ise hakkama. Küll on kaalutud riigigümnaasium asutada näiteks…

    Sirje Pärismaa
    2 minutit

  • Tartu küsib EAS-ist maksimumi

    Linnadest esimesena oma gümnaasiumivõrku korrastama asunud Tartu taotleb EAS-i gümnaasiumivõrgustiku korrastamise meetmest toetust maksimaalses mahus, mida programm võimaldab, s.o kuus miljonit eurot. Toetust kasutatakse tulevase Tamme gümnaasiumi hoone (Nooruse 9 asuv endine Tartu tervishoiukõrgkooli maja) põhjalikuks renoveerimiseks.

    Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave sõnul on järgmise aasta eelarvest kavandatud haridusobjektide investeeringuteks samuti kokku kuus miljonit eurot.

    „See sisaldab muuhulgas ka vajalikku summat…

    Sirje Pärismaa
    2 minutit
Õpetajate Leht