Priit Põhjala

Juunikuu esimesil päevil jõudis raamatupoodidesse huviäratava pealkirjaga teos, „Naiste ülevisked“. On’s seal juttu enesekontrolli kaotanud valitsejannadest ja nende põhjustatud pöördelistest sündmustest ajaloos?…

Sõnadest, millel on sarnane pale ja lähedane iseloom ning mida seetõttu omavahel ikka segi aetakse, on „Keelekastes“ juttu…

Kui Apollo raamatuasjatundjalt Marju Kirsipuult küsiti raadios tema lemmiksõna eesti keeles, mainis ta – mitte küll mingi absoluutse lemmikuna, vaid lihtsalt ühe…

1978. aasta 15. detsembril ilmus Sirbi ja Vasara keeleveergudel artikkel „Pärabarokk“, kus klassikust tõlkija ja keeleteadlane Henno Rajandi luges…

Jaan märkas juba eemalt poisi kisast, et häire käitamisega on kaugele mindud. Ta murdis poiste salgast tee läbi ja sattus vastamisi Lillaga,…

Kes kirjutab, see puutub vahel paratamatult kokku ka sõnade lühendamisega. Olulisel teemal on hulk arutlust väärivaid tahke: mis laadi tekstides ja…

Sihukeste vaata et suviste ilmadega, mis vahepeal näole andsid, kadus igasugune soov laua taga istuda ja kirjutada. Oleks tahtnud ainult väljas elada:…

Tõnu Õnnepalu ütleb oma värskes raamatus „Pariis“: „Kui peaks olema võimalik kodu, kus pole ühtegi tolmu koguma unustatud asja…

Väiksena, neelates seiklusjutte, kus oli sageli pistmist ka laevade ja meresõiduga, imestasin päris tihti, kuidas puutub siin asjasse praht. Näiteks „prahtlaev“ või –…

Babüloonia loitsukogumikust „Bīt mēseri“ („Sidumise koda“) leiab loetelu veeuputusjärgsetest tarkadest, kes olid kaugel täiuslikkusest ja kellest ühe kohta sedastatakse…

Tartu kesklinnas on üks tore pood, kus müüakse igasuguseid kiiksu ja knihviga, sealhulgas keelekiiksu ja keeleknihviga kingitusi. Õpetaja saab sealt osta näiteks…

Teeneka eesti nimeuurija Edgar Rajandi kaalukaimast teosest „Raamat nimedest“ olen kirjutanud mitut puhku ja mõnes keeleloos sellele ka lihtsalt…

Ühes paljudest hiljutise emakeelepäeva viktoriinidest küsiti, mida võiks tähendada „maare“ – kas maaõigust, maakera, maavara või hoopis põrmu.

Sõna leiab nii õigekeelsus- kui…

Eelmises „Keelekastes“ oli juttu nende nimetamisest, keda me valime – täpsemalt „riigikogu“ algustähest ja sellest, kas riigikogulasi oleks…

Selge keele kuu on seks korraks möödas, aga selge keele soovitamiseks ja soovimiseks ei pea ootama järgmist veebruari, seda kõlbab teha igal…

Kui küsida, kas eesti keeles torkavad rohkem silma – on n-ö eredavärvilisemad – omasõnad või võõrsõnad, siis on loomulik esimese hooga arvata, et…

Viimatises „Keelekastes“ oli juttu tühikust mõttepunktide ees. Mäletate: sõnast ärajäetud tähti asendavate mõttepunktide ette tühik ei käi, näiteks lausekatkestust…

Sõnu „arbuma“ ja „arbuja“ vahest veel teatakse; esimene märgib (nõidusvahendite abil) nõidumist, ennustamist, teine on vastav tegijanimi. Kui uurida etümoloogia­sõnaraamatust nende päritolu…

Helika Mäekivi ja Maire Raadik resümeerivad artiklis „See tühine tühik“ (Oma Keel 1, 2005): „Tühik on tekstis peaaegu märkamatu…

Kui mõelda liitsõnadele, kus põhisõnaks on „põlv“, tulevad küllap esimeses järjekorras pähe „püksipõlv“, „sukapõlv“, „sugupõlv“, „inimpõlv“, „järelpõlv“ ja muidugi „lapsepõlv“.

Juba nendest…