Priit Põhjala

Ligi pool sajandit tagasi pakkus kirjanik Henn-Kaarel Hellat artiklis „Ilukirjanduse põnevad provintsid“ (Sirp ja Vasar, 18.09.1970) „teadusliku fantastika“ asemele sõna „ulme“, põhjendades:…

Kolm aastat tagasi kirjutasin „Keelekastes“ kollasele ajakirjandusele omastest liialdavatest pealkirjadest, mis madala tähelepanu ja hiireklõpsude nimel lugejaid…

Ma olen tähele pannud, et vahel kasutatakse sõna „prohvus“ ka ettekuulutaja ehk prohveti kohta, arvates küllap, et see on „prohveti“ ladnam, kõnekeelsem…

Keeles on paljugi sellist, mis paistab esiti mõttetu, isegi kahjutoov, ning mille mõttekus ja kasu ilmnevad alles siis, kui…

Igasugu vigurijuttude poolest tuntud lastekirjanikul Markus Saksatammel on raamat „Tädi hakkab tuuleloheks“, kus sekeldavad kõikvõimalikud kentsakad onulinskid ja tädilinskid. Neid omamoodi…

Henn Saari on artiklis „Eks iga aed taha harida“ õigesti märkinud: „Ühestainsast, individuaalsest rünnakust mingi keelehalbuse vastu pole ühtegi. Keelehooldajad…

Tõepoolest, kes ei teaks sõna „münt“, mis osutab esiteks taimeperekonnale, kuhu kuuluvad näiteks vesimünt, põldmünt, rohemünt – too nätsupakkide spearmint – ja loomulikult piparmünt….

Semikoolon. Komast tugevam ja punktist nõrgem eraldaja, midagi koma ja punkti vahepealset – või siis korraga mõlemat, nii väljanägemiselt kui ka…

Täpselt aasta tagasi eetsin siin veerus velmata sõnu „eetma“ (ette panema, ettepanekut tegema, välja pakkuma) ja „velmama“ (taaselustama, reanimeerima). Seekord eedan velmata…

Mäletan, kuidas algaval kooliaastal direktoriametist lahkuv Lauri Leesi, keskkooliajal minugi hea õpetaja, aitas kommenteerida üht 1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste…

Sünonüümsed „pärimusmuusika“ ja „folk“ ehk „folkmuusika“ tunduvad eesti keeles ühtviisi elujõulised olevat. Peale Viljandi pärimusmuusika aidas asuva pärimusmuusika keskuse ja pärimusmuusika teabekogu…

Lihtsat meelelahutust pakkuvale kollasele ajakirjandusele on alati iseloomulik olnud põhjendamatu panegüürika – heal juhul keskpärase mõõdutundetu ülistamine sobimatult suurte sõnadega….

Mõnusalt suvised ilmad meelitavad lapsed õue ja soodustavad igasuguseid vahvaid hädaohtlikke tegevusi värskes õhus. Minu üheksa-aastane tütar avastas näiteks juba möödunud suvel…

Neil on otsa ees umbes küünrapikkune sarv, mille täidis, kui seda ravimina sisse anda, on mürgistele rohtudele vastumürgiks. Sellest sarvest…

Üks esimesi sõnu, millest siinses veerus räägitud sai, oli „luusur“. Ehk mäletate – unarsõna, millel pole mingit pistmist „luuseriga“, vaid mis seostub hoopis…

Kui ma veel väike poiss olin, tehti meil maal osa töid hobusega. Oma hobust talus ei olnud, raudjas setukas tuli…

Ma ei taha kõlada ebapatriootlikult, aga kui kellegi või millegi saja aasta juubeli tähistamine kestab terve aasta ja kauemgi veel, siis hakkab…

Meie päevil ei leia vist naljalt ühtegi eluvaldkonda, mis ei sõltuks kuidagipidi reklaamist – või mis reklaami mingil moel enda huvides…

Hiljuti rääkis Tallinna linnavolikogu liige, endine kohtunik Helve Särgava televisioonis järjekordset pealinlikku korruptsiooniskandaali kommenteerides rahva rahade „karmanisse” panemisest. Ebameeldivast kontekstist hoolimata toreda…

Mulle meeldivad lühikesed, ökonoomsemat väljendust võimaldavad, nii-öelda asjalikumad sõnavormid. Kui mitte mujal, siis vähemasti tarbetekstides. Keeleteadlane Reet Kasik on öelnud,…

Aastaajad on tänavu kuidagi nihkes: kõigepealt tuli pikalt puudust tunda sellest õigest talvest ja seejärel, kui ta lõpuks ometi saabus ega tahtnud…

Mäletate, eelmises „Keelekastes” oli juttu kõikvõimalikest käänamisega seotud kimbatustest. Sõnu, mispuhul üks või teine käändevorm – kui ehk nimetav välja…

Üks keerulise- ja pikavõitu võõrsõna, mida eesti keele kõnelejad, kui nende käest küsida, väga koledaks peavad, aga millegipärast ometi päris palju kasutavad,…

Estofiilist tõlkija Jean-Pierre Minaudier kirjeldab oma raamatus „Grammatika ülistus”, mis on muuseas üks tõeline väike pärl, keeleõppija kimbatust seoses eesti…