-
Miks lugeda raamatuid?
Käesoleval aastal möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest. Alates eesti kirjanduse päevast, 30. jaanuarist 2025 kuni emakeelepäevani, 14. märtsini 2026 toimub eesti raamatu aasta, mille jooksul tähistatakse mitmesuguste näituste, sündmuste ja muude ettevõtmistega eestikeelse raamatu ning eesti kirjakeele suurt sünnipäeva.
Tihti esitab mõni õpilane tunnis küsimuse: „Miks ma pean neid raamatuid lugema?“ Püüan siis seletada, miks see vajalik on, tuues välja palju…
5 minutit1 kommentaar -
Lugemiselamus
Üsna juhuslikult sattusin lugema Ene Sepa noorteromaani „Eestluse valem“ ega saanud seda käest panna enne lõpuni jõudmist. Kaupluses oleks raamat mu tähelepanu pälvinud vaid kaanepildist lähtunud küsimusega, kuidas on tänapäeval ilmunud rõõmsaid komnoortest töölisnoori kujutav teos. Pilti lähemalt uurima ja mõistma hakkasin alles pärast sisuga tutvumist.
Tekst haaras kaasa esimestest lehekülgedest alates. Romaani peategelane on 16-aastane noormees, kes vanemate rahvusvahelise töö tõttu on pidanud…
3 minutit -
Illustratsioon: vecteezy.com
2025. aasta olulised haridussündmused
Juba kümnendat korda kogus Õpetajate Leht aasta hariduskalendrisse valdkonna tähtsamad muudatused, sündmused, uuendused. Ülevaate koostas Sirje Pärismaa.
Allikad: HTM, Harno,…
8 minutit -
Kati Tuulis.Kati Tuulis.
Eesti kooli plussid ja miinused
Õpetaja on mingis mõttes nagu Hunt Kriimsilm, kellel on üheksa ametit. Õpetajale räägitakse tihti ka neid asju, mida perele rääkida…
5 minutit -
Aarne Ruben.
Kolm miinust ja kolm plussi eesti koolis
Nüüdse aja kooliõpilaste käes on telefonid, millega võitlus on lõputu ega vii kuhugi välja. Ei hakka seda eraldi miinusena…
5 minutit -
Mis on Eesti hariduses kolm asja, mis on hästi, ja kolm asja, mis on halvasti?
Vastavad Õpetajate Lehe kolleegiumi liikmed ••• Riin Seema, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi pedagoogilise nõustamise dotsent Hästi on see, et õpetajad ja koolijuhid üle Eesti lasteaedades ja koolides annavad iga päev endast parima, et luua õpilastele võimalikult head tingimused õppimiseks. Hea on ka see, et Rajaleidja ja teised nõustamiskeskusedpüüavad võimaluse piires aidata peredel,…
12 minutit1 kommentaar -
Fotod: Sirje Pärismaa
Rahvus püsib, kui on sügavad juured
Seto kuningriigi delegatsioon tegi aasta lõpus pühade eel tervitus- ja tänuvisiidid koostööpartnerite ja sõprade juurde. Nagu ka varasemal…
1 minut -
Tiia Rüütmann.Tiia Rüütmann.
Insenerid ja pedagoogika. Mis aitaks praegusest rohkem spetsialiste kooli?
STEM-valdkonnas on pädevate õpetajate leidmine ja inseneride järelkasv üleilmne probleem. Inseneride koolitajad peavad…
7 minutit1 kommentaar -
Urmo Uiboleht.Koolijuht Urmo Uiboleht ütleb, et kirja pandud unistused võivadki teoks saada.
Kas õpetaja võitis või kaotas?
Õpetajate Lehe aastalõpu küsitluses taheti teada, kas õpetaja tuli 2024. aastast välja võitja või kaotajana. 378 vastanust 90% leidis, et…
2 minutit1 kommentaar -
Regulaarselt toimuvad õpetajate õpiringid on suurepärane õppimise koht. Seekordses õpiringis joonistasid õpetajad muusikat. Fotod: Tallinna Päikesejänku Lasteaed
Päikesejänku lasteaias käib eksimine ja uuesti proovimine õppeprotsessi juurde
Tallinna Päikesejänku lasteaed pälvis Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtuskasvatuse lasteaia ja hea lasteaia…
8 minutit -
Tunnustusprogrammi „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“ 2024. aasta tunnustuse pälvinud koolide ja lasteaedade esindajad. Fotod: Kertu Rajando
Viisteist aastat väärtuskasvatust Eesti hariduses
Tartu Ülikooli eetikakeskuse algatatud ja veetud väärtuskasvatuse programm, mis kestis 15 aastat, lõppes senisel kujul 2024. aastal.
Enam…
8 minutit -
EHA erinumber: https://eha.ut.ee/23/Toimetajad on Tartu Ülikooli kliimateaduste professor Piia Post, Tartu Ülikooli alushariduse professor Krista Uibu ja Tallinna Ülikooli ökohüdroloogia professor Jaanus Terasmaa.
EHA erinumber keskendub kliimamuutuste käsitlemisele koolis
Kliimamuutuste ja kestlikkuse hariduse uuringud on Eestis üsna lapsekingades. Novembris ilmunud Eesti Haridusteaduste Ajakirja (EHA)…
6 minutit -
Johan Randvere. Illustratsioon: Kristi Markov
KÕRVALPILK ⟩ Johan Randvere arvates ei pea hea õpetaja olema nooruslik ja lahe
Pianist Johan Randverel läks erialavalik lihtsalt. Kui pianist Meeli Ots kuulis 2003….
7 minutit1 kommentaar -
Tiia Lister.Tiia Lister.
LIHTSAD ASJAD ÕPETAJA IGAPÄEVATÖÖS ⟩ Igaüks tahab rõõmuga kooli minna
Õpetajatöös on palju lihtsaid asju, mis ei pruugi kiire aineõpetuse käigus meelde…
5 minutit -
Martin Pent. Foto: Kristi SaksingMartin Pent. Foto: Kristi Saksing
Koolijuht ja tema visioon
Korra kuus teeb suvel Lähte Ühisgümnaasiumi direktori ametisse asunud Martin Pent ülevaate oma eelmise kuu tegemistest.
Teame küll neid karikatuure, kus vastandatakse…
4 minutit -
Praktilised harjutused aitavad arendada koostööd, loovust ning loogilist mõtlemist, mida on vaja igas eluvaldkonnas. Foto: Vivita Lahenduste Laboratoorium
Insenerimõtlemine aitab luua seoseid päris elu ja teooria vahel
Inseneride nappus on saanud nii Eestis kui mujal maailmas tõsiseks probleemiks, mis pärsib oluliselt…
6 minutit -
Marieta Venno ja Riin Saadjärv. Fotod: Sirje Pärismaa
KAHEKÕNE ⟩ Aeg on kaas võtta ka ebamugavate haridusteemade potilt
Milliste lootustega läks haridus- ja teadusministeeriumi ametnikuks pikalt Tartu Erakooli juhtinud Marjeta Venno? Kas…
8 minutit -
Lianne Saage-Vahur 60. Sõber, õpetaja ja eesti kooliteatri legend, Sa jääd meiega!
See mis su saatuseks sattus
algosiks saab mulla all
aga edasilükkamatus
tagasi põrkas kui…
13 minutit -
„Aasta Küberkool 2024“ ja „Küberteadlik Noortekeskus 2024“ tunnustuse saajad 1. novembril 2024 Tartus toimunud „Telia Cyber Battle of Nordic-Baltic 2024“ ja „Kübernaaskel 2024“ finaalüritusel. Foto: Andrei Ozdoba
Küberhariduse tegemised: „Küberkool 2024“ tõi kokku sajad noored üle Eesti
Eelmise aasta augustis käivitasime Põhja- ja Baltimaade suurima noorte kübervõistluse „Telia Cyber…
4 minutit -
Ülle Matsin.
Õppida on vaja selleks,et olla vaba
Eestlased on harjunud pidama ennast hariduseusku rahvaks. Samal ajal on meile läbi aegade omane haridusdogmaatika, mis tuleb teravalt ilmsiks…
3 minutit -
Triin Laasi-Õige.
Kutsekeskharidusest saab tugev alternatiiv gümnaasiumile
Riigikogu 2024. aasta lõpus heaks kiidetud õppimiskohustuse pikenemine 18. eluaastani viskab muutuste kinda ka kutseharidusele. Kui…
5 minutit -
Karjääriõppega tuleb alustada võimalikult varakult
Õppimiskohustuse ja kutsehariduse reformiga tõusevad senisest rohkem esile karjääriteenuste kvaliteet ja kättesaadavus. Täpsemalt see, mida ja kuidas saavad koolid õpilastele nende tulevikku silmas pidades pakkuda.
Idee on luua selge süsteem, mida järgides saavad kõik lapsed, kes seda vajavad, olenemata koolist või sotsiaalmajanduslikust olukorrast, ühesuguse ja abistava toe.
„Teatud asju seaduste ja meie juhendi mõttes täpsustatakse,“ ütleb Eesti Karjäärinõustajate…
4 minutit -
Põhikooli erivajadustega lõpetajad saavad õpinguid ühe aasta võrra pikendada
„Eesmärk on, et kõigil põhikoolilõpetajatel, kes oma hariduslikust erivajadusest tulenevalt ei ole valmis uude kooli, järgmisele haridustasemele liikuma, oleks võimalus veel üks aasta oma kooli juures tuttavas keskkonnas õppida ja sotsiaalselt küpsemaks muutuda,“ selgitab haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) peaekspert Kristiina Paist muudatusi koolielus.
Lisaõpet võimaldatakse põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava, samuti põhikooli riikliku õppekava…
4 minutit -
Julia Mihhejenkova.
Iga noor leiab kooli
Noorte toetamine nende õpitee jätkamisel kuni 18. eluaastani nõuab süsteemset ja paindlikku lähenemist.
Lääne-Harju vallavalitsuse noorte heaolu spetsialistina töötav Julia Mihhejenkova tegeleb noortega,…
3 minutit -
Kutsehariduskeskused lähevad üle uutele õppekavadele
Kutseharidusreformi eesmärk on hoida ära olukord, kus koolidest satub tööjõuturule suur hulk oskusteta noori.
„Eesti kutseharidusele on antud esmakordselt suur võimalus saada kutsekoolidesse need noored, kes praegu õpivad gümnaasiumides laia matemaatikat,“ tõdeb Järvamaa Kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin. Tema sõnul on need valdavalt tehnilise huvi ja taibuga noored, kellest saavad edaspidi suure tõenäosusega insenerid. Oselin selgitab, et inseneriks…
4 minutit -
Joonis 1. Väljalangemisohu kolm ankrut.
Kes seirab ja sekkub? Alternatiivi hoolimisele pole
Miks on vaja oma koolisisene ja -väline koostöö õppimiskohustuse seireks läbi mõelda? Sest Eestis kukub igal aastal…
6 minutit -
Viivi Läll.
In memoriam. Viivi Läll (15.08.1932–26.12.2024)
Õrn talveõhtu hämar
kui siidiriidessa;
täht vilksatab kord udus,
siis uinub tema ka.
Veel tuksatab kord süda,
jääb rahul’ tema ka:
ta ennast…
2 minutit -
Screenshot
In memoriam. Hillar-Endel Põldoja (06.10.1933–13.12.2024)
Vahetult enne jõuluaega lahkus igavikuteele kauaaegne pedagoog, koolijuht ja haridustegelane Hillar-Endel Põldoja.
Õpetajahariduse sai ta Tallinna…
4 minutit1 kommentaar -
Ants Haljamaa.
In memoriam. Ants Haljamaa (08.07.1941–09.12.2024)
Taas on ühed jõulud seljataga ja aeg pöörduda rutiinsesse tööellu. Koolibri kirjastus jätkab seda kauase kolleegita, kes…
6 minutit -
Lapsed „Tööle kaasa“ raames tutvumas AS Glamoxi töörollidega. Foto: erakoguLapsed „Tööle kaasa“ raames tutvumas AS Glamoxi töörollidega. Foto: erakogu
„Tööle kaasa!“ on hea võimalus arendada üldpädevusi ja tutvustada töömaailma
19. veebruaril 2025 toimub üle Eesti algatus „Tööle kaasa!“, mida kaubanduskoda…
3 minutit -
Üleriigiline omaloominguline luulekonkurss „Meie Eestimaa“
Rannu kool korraldab 3.–9. klassi õpilastele üleriigilise omaloomingulise luulekonkursi „Meie Eestimaa“.
Konkursi alateema on „Eesti kirjandus“.
Konkursi eesmärk on arendada loovust ja fantaasiat, tekitada huvi luule vastu ning suunata lapsi luulet looma.
Tingimused
Võistlustöö luulevorm on makarooniline luule.
Tööde esitamine
Luuletused saata aadressil ilme.mottus@rannu.edu.ee hiljemalt 23.02.2025. Võistlustööd sisaldava e-kirja teemaks märkida „Meie Eestimaa“. Iga õpilase töö lisada eraldi failina. Luuletuse juurde…
1 minut
Viimased Artiklid
-
Mis on Eesti hariduses kolm asja, mis on hästi, ja kolm asja, mis on halvasti?
Vastavad Õpetajate Lehe kolleegiumi liikmed ••• Riin Seema, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi pedagoogilise nõustamise dotsent Hästi on see, et õpetajad ja koolijuhid üle Eesti lasteaedades ja koolides annavad iga päev endast parima, et luua õpilastele võimalikult head tingimused õppimiseks. Hea on ka see, et Rajaleidja ja teised nõustamiskeskusedpüüavad võimaluse piires aidata peredel,…
12 minutit1 kommentaar -
Üleriigiline omaloominguline luulekonkurss „Meie Eestimaa“
Rannu kool korraldab 3.–9. klassi õpilastele üleriigilise omaloomingulise luulekonkursi „Meie Eestimaa“.
Konkursi alateema on „Eesti kirjandus“.
Konkursi eesmärk on arendada loovust ja fantaasiat, tekitada huvi luule vastu ning suunata lapsi luulet looma.
Tingimused
Võistlustöö luulevorm on makarooniline luule.
Tööde esitamine
Luuletused saata aadressil ilme.mottus@rannu.edu.ee hiljemalt 23.02.2025. Võistlustööd sisaldava e-kirja teemaks märkida „Meie Eestimaa“. Iga õpilase töö lisada eraldi failina. Luuletuse juurde…
1 minut