$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Viimased Artiklid

  • Venemaa hirmul tasulise hariduse ees

    Venemaa netifoorumites ringlevad juba kaks aastat meilid pealkirjadega „2013. aasta sügisest muutub keskhariduse omandamine tasuliseks”.

    Hirmu on külvanud 2010. aasta 8. mail vastu võetud seadus nr 83-Ф3, mida on tõlgendatud järgnevalt: seaduse kohaselt hakkab riik maksma kinni vaid osa sotsiaal- ja haridusvaldkonna asutuste kuludest. Ülejäänud kuludeks tuleb asutustel ise raha leida. Seadus puudutab peale koolide ka lasteaedu, muuseume, haiglaid. (www.politforums.ru)

    Välja…

    2 minutit

  • Ameerika relvastab õpetajaid

    Iga järjekordne koolitulistamine tõstatab küsimuse, kas sündinut oleks saanud ära hoida. USA-s reageerivad sajad õpilased ja kasvatajad sellele üpris küsitaval viisil – külastavad relvakasutamiskursusi.

    Loomulikult tahavad õpetajad amokijookse ära hoida, loomulikult soovivad nad oma õpilasi kaitsta. Ainult et kuidas? Alates Newtownis USA-s toimunud veresaunast 14. detsembril möödunud aastal osalevad sajad õpilased ja kasvatajad relvakäsitsemiskursustel, et olla ettevalmistatud, kui nende koolis peaks midagi…

    2 minutit

  • Tartu koolivõrku kärbivad komisjonid

    Tartu koolide ümberkorraldamis­komisjonid aitavad suure hooga käivat gümnaasiumireformi õpetajaile valutumaks muuta.

     Tänavu lõpetab Tartus tegevuse kahe gümnaasiumi – Raatuse ja Forseliuse − gümnaasiumiosa ning koolid muudetakse põhikoolideks. Järgmisel aastal ootab sama saatus ka Karlova gümnaasiumi, kunstigümnaasiumi ning vene lütseumi. Nende koolide töö sujuvamaks ümberkorraldamiseks loodi eelmisel aastal komisjonid, kuhu kuuluvad nii kooli kui ka linnavalitsuse esindajad. Et põhikoolideks minnakse üle…

    Sirje Pärismaa
    4 minutit

  • Väiksed põhikoolid muutuvad kuueklassiliseks

    Virumaal ähvardab Tudulinna ja Tudu põhikooli vanema astme kadumine.

    Tudulinna põhikool. Külastame kaheksanda klassi eesti keele tundi. Lapsed õpivad lauseanalüüsi, õpetaja Regiina Urb saab iga lapsega põhjalikult tegelda. „Väikese koolis pole võimalik midagi tegemata jätta, sest igal juhul oled õpetaja silma all,” nendib Tudulinna vallavanem Andrus Toss. Paraku on väga tõenäoline, et juba sel sügisel põhikooli vanemat astet Tudulinna…

    Ago Gaškov
    4 minutit

  • Koolipere ja koolipolitsei

    Millest on koolikiusamine tingitud? Kariloomale, kes inimene ju on, on omane soov jõuda võimalikult kõrgele kohale karjas. Mida primitiivsem isend, seda vägivaldsemat moodust ta selleks kasutab. Kui ühes ruumis on koos näiteks ühekuused põrsad, käib nende vahel pidev mõõduvõtmine, kes on tugevaim. Kui nende sekka panna kolmekuune põrsas, on rahu majas, sest juht on olemas.

    Sama moodust võib kasutada koolis, kus vanemad…

    Indrek Tamre
    2 minutit
    1 kommentaar

  • Kui nupp nokib, aga süda ei tunne …

    „Ja mis puudutab haridust, siis oleme end müünud kiirtoidu mudelile. See laostab meie hinge ja energiad, nii nagu kiirtoit laostab meie füüsilised kehad.” Sir Ken Robinson

    TED-konverentsidel ülemaailmset tuntust kogunud inglise kirjaniku, koolitaja ja haridusuuendaja Ken Robinsoni arvates ei piisa enam minevikust pärit industriaalajastule omase haridussüsteemi reformimisest. Me vajame hariduselu tänapäevaseks muutmiseks revolutsiooni. Mineviku eelarvamuste mõjul kipume soovima, et meie…

    Jaanus Rooba
    5 minutit
    10 kommentaari

  • Jaan Krossi preemia pälvis Enn Nõu

    19. veebruaril, Jaan Krossi sünni­aastapäeval, anti Tallinnas kirjanike majas kirjanik Enn Nõule üle Jaan Krossi kirjandusauhind. Nõu pälvis preemia dokumentaalromaani „Vabariigi pojad ja tütred” eest, mis ilmus triloogiana Eestis aastatel 2010–2012. Auhinna rahaväärtus on 1500 eurot ja sellega kaasneb unikaalne mälestusplaat.

    Jaan Krossi sihtasutuse auhinnakomisjoni esimehe Jaan Unduski sõnul antakse romaani enam kui 1200 leheküljel autori perekonnaliikmete elulugude kaudu ajalooliselt…

    1 minut
    1 kommentaar
  • ,

    Rahvusraamatukogus algas juubeliaasta

    Eesti rahvusraamatukogu, mis institutsioonina peab tänavu samaväärset juubelit kui riik ning hoonena saab kahekümneseks, alustas sel nädalal juubeliaastat lahtiste uste päevadega.

    Täna kell 12 oodatakse kultuuri- ja kirjandushuvilisi rahvusraamatukogu naiskoori kontserdile, ekskursioonile „Avasta ühiskonna toimimise põhitõed” ning töötuppa „Kuidas pikendada raamatu eluiga”. Kell 13.30 algab ekskursioon parlamendi raamatukogus Toompeal. Kell 15 kõlab muusikasaalis salongi­muusika noodikogust ning 6. korruse auditooriumis kõneleb…

    Mari Klein
    1 minut

  • Mille poolest erineb ajalooõpik ajaloo lugemikust?

    Minu esimene aja­loo­õpik oli Hillar Pala­metsa „Jutustusi kodumaa ajaloost”. See oli mõeldud vist neljandale klassile, kuid mina lugesin selle läbi juba varem, ilmselt teises või kolmandas klassis. Mäletan, et laenutasin selle kohalikust raamatukogust ja lugesin huviga. Tahtsin veel midagi sarnast lugeda, aga polnud võtta, muud ajalooõpikud olid juba liiga keerulised, mitte sellised lugemiku tüüpi.

    Mart Laari ja Lauri…

    Marek Nisuma
    2 minutit

  • Mälestused iseseisvuse võitluspäevilt

    Meie riik on sündinud sõjaga, Vabadussõjaga. Viimasest on kirjutatud päris palju, kas siis kohe pärast sõda või hiljem. Seoses taasiseseisvumisega on Vabadussõda puudutavaid teoseid ilmunud ka tänapäeval. Vähem teatakse seda, mis eelnes Vabadussõjale ehk esimest Vene revolutsiooni ja Saksa okupatsiooni.

    Just Venemaa revolutsioon veebruari viimastel päevadel 1917. aastal kukutas tsaari­valitsuse ning andis meie rahvuslikele ringkondadele võimaluse tegutseda omariikluse teel. Noore…

    Marek Nisuma
    4 minutit

  • Kui logopeedi pole, kes siis märkab ja sekkub?

    Riigikogu kultuurikomisjon menetleb praegu PGS-i ja sellega seoses teiste seaduste muutmise eelnõu, mis ei kohusta enam omavalitsusi looma lasteaedadesse logopeedi ametikohti. See teeb logopeedid ja lasteaednikud murelikuks.

    Kui lasteaias pole logopeedi ega eripedagoogi, kes siis märkab ja sekkub? Koolides kohtame sageli tõsiste õpiraskustega õpilasi, kes pole saanud õigel ajal abi, kirjutab Harjumaa õppenõustamiskeskuse ja Aruküla Rukkilille lasteaia logopeed Pille…

    Tiina Vapper
    6 minutit

  • Vabariik ja sünnipäevad

    Eesti vabariigi sünnipäev on täpselt ülehomme. Riik on uhke asi, vaba riik on eriti uhke ja oma Vabariik seda enam. Vabariigis võib igaüks Päikesekuninga kombel kuulutada: „Riik – see olen mina!” ja tal on õigus. Riigi sünnipäev on päev, mil tasub eriti selgesti tunnetada oma riigiga üks olemist. Tajuda, et mis riigis hästi, on hästi ka minul, ja mis riigis vilets,…

    Karl Martin Sinijärv
    4 minutit

  • Vabariigi aastapäev vene koolis

    Vene õppekeelega koolides korraldatakse Eesti vabariigi aastapäeva puhul pidulikke aktusi, viktoriine ja luulevõistlusi ning kohtutakse avaliku elu tegelastega. Isamaa Venemaal, kodu Eestis Tartu vene lütseumis tähistatakse vabariigi aastapäeva tänavu teistmoodi kui varasematel aastatel – kaks abiturienti teevad aulasse pidulikule rivistusele kogunenud koolikaaslastele ettekande Eesti ajaloost.

    „Noormehed on võtnud oma ülesannet väga tõsiselt, mitu korda tegid aulas proovi, sättisid valgustust paika,” räägib…

    Sirje Pärismaa, Raivo Juurak
    9 minutit

  • Missugusest õpetajast saab legend

    Akadeemik Heino Liimetsa 85. sünniaastapäevale pühendatud konverents 18. veebruaril Tallinna ülikoolis keskendus õpetajaks olemisele. Ettekannetega esinesid kasvatusteadlane professor Airi Liimets, Eesti draamateatri lavastaja Merle Karusoo ja emeriitprofessor Jüri Orn.

    Airi Liimets võttis oma ettekandes legendaarsete õpetajatena vaatluse alla omaenda eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tartu 8. keskkoolis Vello Saage, kauaaegse Rakvere muusikaõpetaja Jaan Paku, klaveriõpetaja Bruno Luki ja vene kirjanduse õppejõu…

    Raivo Juurak
    2 minutit

  • Kas õpetamine on kunst?

    Seoses legendaarsete õpetajate teemaga, mida käsitleti Heino Liimetsa konverentsil, kerkib taas üles vana hea küsimus − kes siis õpetaja on. Kas ta on nagu väga hea oskustööline, kes töötab kindlate reeglite järgi, täidab ülevalt saadud ülesandeid? Või on ta pigem kunstnik, kes võtab endale ise ülesandeid ning leiab neile loovaid lahendusi? Sellele küsimusele ei olegi nii lihtne vastata.

    Võtame näiteks ministeeriumi kavatsuse…

    Raivo Juurak
    4 minutit

  • Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse valikud Eestis 2013

    Riigikogu kultuurikomisjon on hakanud arutlema põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuspaketi üle. Lisaks haridus- ja teadusministeeriumist tulnud seadusemuutmise ettepanekutele on parlamendile saadetud veel mitu eelnõutäit ettepanekuid. Kaks õppeaastat kehtinud seaduse puhul on taas laual suured teemad, milles must valgel häid lahendusi polegi. Ühtegi hääletust ega otsust lehe ilmumiskuupäevaks veel tehtud ei ole peale tehnilise otsuse poliitilised arutelud avada.

    Väiksed…

    Liisa Pakosta
    7 minutit
  • ,

    Peeter Kreitzbergi konverents

    Homme kell 13 algab TLÜ Astra majas auditooriumis Maximum (A002) Peeter Kreitzbergi mälestuskonverents.

    Konverentsi esimeses pooles meenutavad Peeter Kreitzbergi kui teadlast inimesed, kes oma doktoritööd kirjutades on Kreitzbergiga olulistes punktides kokku puutunud: Rain Mikser, kes kaitses Turu ülikoolis doktoritööd, kus ta jätkas Kreitzbergi alustatud uurimust, Edgar Krull, kelle doktoritööd Kreitzberg juhendas, ja Eve Eisenschmidt, kelle doktoritööd Kreitzberg oponeeris.

    Konverentsi teises pooles meenutatakse Kreitzbergi…

    Krista Must
    2 minutit
  • ,

    Su üle NATO valvaku

    Eesti riik ja meie omariiklus on jõudnud auväärsesse ikka. 24. veebruaril tähistame Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva. Iseseisvust – ise mõtlemist, ütlemist, kirjutamist, otsustamist, valimist – seda pole olnud ju sugugi pikka aega. 1918–1939 (21 aastat) ja 1991–2004 (13 aastat). Kokku siis 34 aastat reaalset iseseisvust – iseseisvust de facto.

    Juriidiliselt toimis Eesti riik eksiilis muidugi edasi ja meie peame oluliseks riiklikku järjepidevust, mida…

    Ramo Pener
    5 minutit

  • Täiskasvanud on järjest usinamad õppijad

    Elukestvas õppes osalemine kasvab iga aastaga: äsja avaldatud Statistikaameti andmete kohaselt osales 2012. aastal elukestvas õppes 12,9% protsenti 25-64-aastasest elanikest, see on läbi aastate rekordiline tulemus, teatas haridus- ja teadusministeerium.

    Rõõmustav on madala haridustasemega elanike järjest aktiivsem osalemine elukestvas õppes – kui veel 2010. aastal oli selle sihtrühma osalus 2%, siis nüüd on see enam kui kaks korda suurem….

    1 minut

  • Koidutähereligioon, sabatähereligioon

    Meteoriidid ja sabaga tähed, need kosmose põhjatusest ilmunud õudsed taevahulgused ja sajandite peletised (nagu väljendub Gustav Ränk seoses Halley komeedi ilmumisega aastal 1911) on pannud aluse hulgaliste religioonide tekkele üle maailma, sh vähemalt ositi ka kristlusele. Meteoriidid öeldakse olevat muinas­egiptuse religiooni süda. Heliopolises kummardati BenBeni-nimelist musta koonilist taevakivi, Egiptuse päikesejumala sümbolit; pärit olnud see päikesejumalast endast. Must kivi on…

    Karl Kello
    8 minutit
    1 kommentaar

  • Kas õpetajaid veel atesteeritakse?

    Mul täitub kevadel vanempedagoogi ametijärgu tähtaeg, direktori sõnade kohaselt ei toimu enam atesteerimist ning mul ei ole mõtet avaldust uueks atesteerimiseks esitada. Kas õpetajaid veel atesteeritakse?

    Vastab Eesti Haridustöötajate Liidu õigusnõunik Vaike Parkel

    Praegu riigikogu menetluses olev „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse” eelnõu ( edaspidi eelnõu) on tekitanud koolide ja koolieelsete lasteasutuste direktorites tõesti pedagoogide atesteerimise küsimusi….

    3 minutit

  • Indrek Hargla romaan tõlgiti prantsuse keelde

    Prantsusmaal ilmus Indrek Hargla romaan „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus“ („L’Enigme de Saint-Olav“ ), mille tõlkis prantsuse keelde Jean Pascal Ollivry. Kirjastuse Gaïa välja antud romaani esmatrükki levitatakse Prantsusmaal, Belgias, Šveitsis ja Kanadas, teatas kultuuriministeerium.

    Kirjastaja Evelyn Lagrange’i sõnul on romaanil olemas kõik eeldused, et võluda nii ajalooliste põnevike lugejaid kui ka paljusid neid, kellele Eesti ja Tallinn on…

    2 minutit

  • Projektiteadus ja liikide tekkimine

    Kui Darwin oleks pidanud nn projektiteadust tegema, võinuks ta vaevalt pühendada 20 aastat oma elust liikide tekkimise idee lihvimisele.

    Projektiteadustegu on jõudnud loomulikult ka loodusteadustesse. Akadeemik Urmas Kõljalg sedastab, et kogu teadus, ka töökohad ülikoolides on projektipõhised. Tartu ülikoolis valitakse professoreid viieks aastaks ja leping muutub n-ö eluaegseks pärast kolmandat korda valimist, mis tuleneb samuti projektipõhisusest. Professoriamet ei ole enam see,…

    Karl Kello
    8 minutit
  • Priit Pajusaar: Peipsi ääres
    Lasteaiaõpetaja töö on ajaga palju muutunud, aga alati on kõige tähtsam olnud laps, kinnitab õpetaja Evi Ärmpalu. Foto: Tiina Vapper

    Priit Pajusaar: Peipsi ääres

     

    Kui olin laps, oli meie perel väga tore suvine traditsioon. Veetsime igal suvel nädalakese Peipsi ääres. Käisime seal aastaid. Olin…

    Priit Pajusaar
    3 minutit

  • Kolmkümmend aastat koos oma inimestega

    Heidi Kalda on lasteaias töötanud juba neli aastakümmet, sellest Tallinna Tuule lasteaia direktorina kolmkümmend aastat. Ta ütleb, et on õiges kohas: „Mulle meeldib suhelda, ja laste keskel olla on ju lausa rõõm.”

    Pärast keskkooli lõpetamist läksin küll Tartu ülikooli eesti keelt ja kirjandust õppima, aga sain aru, et see polnud õige valik. Minu õnneks leidus Mustamäel lasteaiajuhataja, kes 21-aastast töökogemuseta…

    Tiina Vapper
    7 minutit

  • Esmaspäeval algas üleminek arvutipõhisele õppele

    Esmaspäeval, 11. veebruaril anti Gustav Adolfi gümnaasiumis avalöök Eesti arvutipõhisele õppele üleminekuks. Haridus- ja teadusministeerium, Tartu ülikool ja haridusvisionäär Conrad Wolfram tutvustasid pilootprojekti, millega viiakse matemaatika ühe osa – statistika ja tõenäosusteooria – õppimine arvutipõhiseks.

    Ettevõtmise pöördelist tähtsust Eesti haridusele rõhutas haridus-ja teadusminister Jaak Aaviksoo, kes algatas 1996. aastal Tiigrihüppe programmi. Ta meenutas, et selle edumeelse programmi tulemusena…

    Raivo Juurak
    3 minutit
    1 kommentaar

  • Rocca al Mare kooli esimesse klassi pääseb loosiga

    Rocca al Mare kooli 1. klassi astujad ei pea sel aastal enam üksteisega konkureerima ning kedagi ei seata pingeritta – katsete asemel valitakse lapsed kooli loosiga.

    Kui soovijaid on rohkem kui kohti, tuleb millegi põhjal valik teha ja kellelegi öelda „ei”. Kuigi RaM kool on püüdnud valikuprotsessi teha alati hästi lapsesõbralikuks, tekib lõpuks ikkagi mingi pingerida.

    „Ja sellest pingereast…

    2 minutit

  • Ministeerium kimbutab Võrumaa kutsehariduskeskust

    Võrumaa kutsehariduskeskust ähvardab rakendus­kõrghariduse õppekavade sulgemine, mille tagajärjel võib õppijate arv koolis langeda ligi poole võrra.

    Riigikogus arutusel oleva uue kutsekooliseaduse § 59 välistab rakenduskõrgharidusõppe kutseõppeasutuses ja see tähendab, et Võrumaa kutsehariduskeskus peab sellest loobuma. Tundub loogiline, et kutsekool peab olema kutsekool, paraku on mitu poliitikut, ettevõtjat ja ka Võru maavanem protestinud rakenduskõrghariduse kadumise vastu Võrumaalt.

    Küsimused ministrile

    Ka haridusministri…

    Raivo Juurak
    7 minutit

  • Sõna on võti on võim

    Me elame kummalisel ajal, mil üks osa meist vannub alla ja lööb käega, põgenedes kibestunult kodumaalt kaugele. Teine osa seevastu klammerdub seda kindlamalt juurte külge, otsib tõde ja peegeldab positiivsust, kandudes vaimus kaugemalegi kui esimesed füüsiliselt.

    Kui esimeste valusad appihüüud kajavad teravalt vastu enamasti (sotsiaal)-meedias, siis teiste valdavalt vaikuses vormuv vaim näib hakkavat valguma raamatukaante vahele, kus mõtiskletakse möödunu üle ja püütakse leida…

    Mari Klein
    5 minutit

  • Karl Kello: Antikäibemaks alkoholile

    Mida see peaks tähendama? Elementaarne: kui ei joo, siis maksad. Sest liigse alkoholitarbimise eest maksame nii ehk nii – suremus, haigused, vigastused, purunenud pered, vaimne alaareng … Nõnda et igaüks, kes naudib privileegi mitte juua, maksku selle eest.

    Esmaspäeval arutati ­riigikogu sotsiaal- ja rahanduskomisjoni ühis­istungil Eesti alkoholipoliitikat, kõne all oli järjekordne nn roheline raamat. Pressiteate sõnul on alkohol alaealistele liialt…

    Karl Kello
    4 minutit
    1 kommentaar

  • Ameerika tšarterkoolis maailmavaadet avardamas

    Olime koos minu ameeriklasest abikaasa Tonyga elanud aastaid Eestis, kuni jõudsime kokkuleppele, et proovime perekonnana elu ka teisel pool suurt lompi. Valisime oma elupaigaks Twin Fallsi – Tony lapsepõlvelinna.

    Eelmise aasta suvel, enne meie Ameerikasse tulekut lõpetas minu tütar Emili (16) Rapla ühisgümnaasiumis põhikooli. Mina olin töötanud viis aastat gümnaasiumi inglise keele õpetajana Rapla Vesiroosi gümnaasiumis ning ühtlasi juhtinud…

    Elina Aslett
    12 minutit
    1 kommentaar

  • Reet Kasik: Grammatikaõpetuse kaitseks

    Riiklikud õppekavad rõhutavad õppe-eesmärkidena üha enam mitmesuguste pädevuste omandamist. Kahjuks on seda tõlgendatud ka nii, et grammatikaõpetuse osakaalu tuleks õppekavas vähendada.

    Kardan, et selline vastandamine on kunstlik, lihtsustav ja eksitav, sest enamikus asjades on raske saada pädevaks ilma teadmisteta. Kuidas näiteks õppida tekste analüüsima ja koostama ilma grammatika mõisteid kasutamata ja nende olemust tundmata? Kuidas õpetada korrektset lauset moodustama, lauseid…

    Reet Kasik
    4 minutit
Õpetajate Leht