$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Viimased Artiklid

  • Muremõtteis Kreeka

    „Kui palju on meil altruiste, kes tahaksid siia jääda ja riiki kriisist välja aidata?” küsib Kreeka suurte kogemustega koolidirektor Stavros Savvas. See küsimus vaevab paljusid Kreeka õpetajaid, kes tunnevad muret oma õpilaste tuleviku pärast.

    Majanduskriisi lõppu pole näha. Noorte tööpuuduse kasv ning elu kallinemine on peamised põhjused, miks haritud kreeklased kodumaalt lahkuvad. Kes jääb, peab püksirihma pingutama ja harjumuspärastest hüvedest loobuma. Hirmu tuleviku…

    Piret Suidt
    13 minutit
    1 kommentaar

  • Reisikirjanik ja esimene eurooplane Eduard Vilde

    Tallinna Eduard Vilde muuseumi juhataja Kairi Tilga annab neil päevil viimast lihvi raamatule „Tossutäkuga Euroopasse”, mis peaks lugejateni jõudma aprillis. Tegu on ainulaadse teosega, mis koondab esmakordselt ühtede kaante vahele kõik Vilde reisid ja reisikirjad ning näitab Vildet täiesti uue nurga alt.

    Tilga on võtnud oma eesmärgiks murda kuvand Vildest kui raskepärasest punakirjanikust ning näidata teda ka reisi-…

    Mari Klein
    6 minutit

  • Õpetajate Lehel ilmub aprillis loodushariduse erileht

    Õpetajate Lehe erileht „Loodusharidus” ilmub 5. aprillil.

    Reklaamide ja artiklite esitamise tähtaeg on 18. märts.

    Artiklite suhtes palume eelnevalt kokku leppida toimetajate Mari Kleini, (mari@opleht.ee) ja Victoria Parmasega (victoria@opleht.ee).

    NB! Kõigile 1/8 reklaami avaldajatele on veeru ribareklaam Õpetajate Lehe veebileheküljel www.opleht.ee üks nädal tasuta!

    Reklaamiküsimustele vastab ja hinnapakkumised teeb Marju Veikat (683 3110, marju@opleht.ee).

    ———-

    Meeldetuletuseks veel, et juba 22. märtsil ilmub…

    1 minut

  • Miralda Põder: „Väike probleem võib kasvada nagu lumepall”

    Tallinna Pääsusilma lasteaia õpetaja Miralda Põder on inimene, keda lapsed hoiavad, kolleegid tunnustavad ning kelle kohta räägivad ainult head nii lapsevanemad kui ka kunagised lasteaialapsed. Mis on 34-aastase lasteaiatöö kogemusega õpetaja arvates põhjus, et lasteaia ja kodu koostöö iga kord ei laabu?

    Miks tekivad lapsevanema ja õpetaja vahel arusaamatused?

    Tihti saab asi alguse üksteisest möödarääkimisest. Väikesest asjast…

    Tiina Vapper
    8 minutit

  • Karl Martin Sinijärv: tornid ja tipud

    Olen püüdnud endale ette kujutada presidendi kõnet, mis vaimustaks inimesi, ühendaks rahvast, inspireeriks, tiivustaks, osutaks valupunktidele, tuleks ja aitaks, kus viga näeb laita, ja millega kõik rahul oleksid. Sellist ei ole. See pole lihtsalt võimalik. Andunud rahulolematule on ju üsna ükskõik, kas paisata lendu süüdistusnool elitaarsuse või populismi, parem- või pahempoolsuse pihta, kas ilk tabab tegijat pidulikul puhul või…

    Karl Martin Sinijärv
    4 minutit
    1 kommentaar

  • Meretagune asi: Tallinnas presidendi vastuvõtul käimiseks kulus kolm päeva

    Hiiumaa Lauka kooli kokk Aimi Aromatova oli vastuvõtust nii ärevil, et kõike toimunut ei mäletagi.

    „Minu saatjaks presidendi vastuvõtul oli tütar. Olen selle üle väga rõõmus, võib-olla ta ei satu eluski rohkem niisugusele sündmusele.

    Tallinna tulime juba peole eelneval päeval, samal päeval poleks me kesklinna saanudki, sest linna liiklus pandi paraadi ajaks kinni. Niisiis hakkasime…

    5 minutit

  • Milliseid mõtteid äratas presidendi vabariigi aastapäeva kõne?

    Oma huvi taga ajades võetakse jupp kaablit välja ja võtjat ei huvita, et pärast on linn pime.

    „„Teeme meie sajandaks aastapäevaks Eesti korda,” ütles president. Mida ja kuidas selleks tegema peaks?

    Rainer Nõlvak on kahtlemata väga hea inspireerija, kui ta on „Teeme ära” kampaaniatega inspireerinud isegi presidenti, aga ma arvan, et Eestit ei saa teha korda…

    Anzori Barkalaja
    2 minutit
    2 kommentaari
  • ,

    Lasteaed pakub tööd logopeedile …

    Ajalehtedes ilmub tihti kuulutusi, kus lasteasutused otsivad endale logopeedi. Oma murega pöördutakse ka otse Tartu ülikooli eripedagoogika osakonna poole. On lasteaedu, kus logopeedi on otsitud tulutult aastaid.

    Tartu ülikooli eripedagoogika osakonnas koolitatakse logopeede ja eripedagooge 1968. aastast. Ehkki spetsialiseerumine toimub magistriõppe tasemel, on baasteadmised nende spetsialistide koolituses samad. Enamik erivajadusega lapsi vajabki koolieelses eas tavaliselt nii eripedagoogi kui ka logopeedi…

    Merit Hallap, Marika Padrik, Signe Raudik
    6 minutit
    7 kommentaari

  • Võitlust vabaduse eest mõistavad kõik

    Vene keeles õppivate noorte pärast pole eestlastel põhjust muretseda: isegi mu kehvemate teadmistega õpilased oskavad tsiteerida Eesti põhiseaduse preambulit ning on endale teadvustanud, et meie riigi arendamine on seotud eeskätt eesti rahvuse ja kultuuri säilimisega. Kuid tõsi, tegemist on nn tundliku teemaga ja tänapäeva õpilased on ka väga nutikad ning postmodernistlikus laadis küünilised.

    Tartu rahu teema vene koolis

    Selle teema sissejuhatuseks…

    Dmitri Rõbakov
    4 minutit
  • Kristiina Kass: Minu lapsepõlve Kadriorg
    Kadriorg on mulle senimaani kallis paik. Need suured pargipuud, pingid, purskkaevud, mere lõhn ja armsad vanad puumajad lennutavad mind hoobilt tagasi lapsepõlve,” ütleb Kristiina Kass. Kadriorus tehtud fotol on tulevane lastekirjanik umbes 8–9-aastane.

    Kristiina Kass: Minu lapsepõlve Kadriorg

    Ma sündisin Tartus, aga elasin seal ainult oma elu esimesed neli aastat. Lapsepõlvekoduks pean Tallinnas Kadri­orus olnud maja. See…

    Kristiina Kass
    4 minutit
    3 kommentaari

  • Kui kaua kõlab ülikoolides veel eesti keel?

    Eesti keel on Mandri-Euroopa väikseim teaduse ja kõrghariduse keel. Eesti keelenõukogu muretseb, kuidas suudame seda säilitada.

    Uuest õppeaastast pole kõrgkoolides seoses üleminekuga tasuta kõrgharidusele enam riigieelarveväliseid õppekohti. Seega hakkavad koolid peagi kukru kasvatamiseks uusi allikaid otsima. Eestikeelset riigieelarvevälist õpet pole ette nähtud, küll aga saab arendada võõrkeelset stuudiumi. See samm edendab rahvusvahelistumist, kuid tundlikumalt keeleküsimustesse suhtuv teadlaskond pelgab, et…

    Sirje Pärismaa
    5 minutit
    2 kommentaari

  • Kõrghariduse keeled Soomes

    Soomes käib elav diskussioon, milline peaks olema soome, rootsi ja inglise keele elu ühes ülikoolis. Soome ja rootsi keelt kasutatakse Helsingi ülikoolis ja kunstiülikoolis. Üks ülikool on rootsikeelne, teised on soomekeelsed. Lisaks võib ülikool otsustada ka mõne muu õppekeele kasuks kui soome ja rootsi. Kuid see on lisaks, mitte asemel!

    308 magistri- ja 160 bakalaureuseprogrammi on inglise keeles – rohkem kui varem.

    Helsingi…

    Pirkko Nuolijärvi
    1 minut

  • Head keskharidust peab saama igas maakonnas

    Riigikogus läbis eelmisel kolmapäeval esimese lugemise uus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, mille enamikku ettepanekuid kirjeldas ka mullu augustis koolidele laiali saadetud infoleht. Esimese lugemise läbimine tähendab, et riigikogu on otsustanud hakata eelnõu menetlema. Kultuurikomisjon, kes vastutab riigikogus haridusteemade eest, kogub märtsi keskpaigani arvamusi eelnõu kohta ja parandusettepanekuid.

    Eelnõu väljatöötamisel kohtuti korduvalt kõigi asjaosaliste: õpilaste, õpetajate, koolijuhtide, omavalitsuste jt esindusorganisatsioonidega,…

    Argo Kerb
    5 minutit

  • Kasvatusteadused Eestis – kas suurepärane tase, mis välja ei paista?

    Viimase poolaasta vältel on Eestis hinnatud kasvatusteaduste taset, tulemuslikkust ja mõju. Kõrgkoolid on koostanud eneseanalüüse, väliseksperdid tutvunud materjalidega ning kohtunud teadlaste, doktorantide ja sidusrühmadega.

    Peagi koguneb teaduspoliitika komisjon kokkuvõtteid ja ettepanekuid tegema. Veebruari keskel avalikustatud tulemused avavad võimaluse nii tunnustavateks kui ka kriitilisteks diskussioonideks. Seetõttu on õige aeg avada toimunut ja tulemusi asjassepühendatu mõtete…

    Margus Pedaste
    7 minutit

  • Rahvusriikides õpetatakse emakeeles

    Tudengite enamikule peaks õppetöö olema emakeeles, seega tavaliselt eesti keeles. Rahvusvaheliste õppekavade või välismaiste õppejõudude puhul on soovituslik inglise keel. Mõistlik on pakkuda mõningaid õppekavu ka venekeelsetena, kuna paljud vene tudengid ei oska piisavalt hästi eesti keelt.

    Õpiprotsess kulgeb kõige paremini emakeeles. Erandiks on rahvusvahelised õppekavad, kus ei ole alternatiivi inglise keelele, samuti võõrfiloloogia, kus on mõistlik õppetöö sihtkeeles.

    Lisaks on…

    Dr Olaf Mertelsmann
    1 minut
    1 kommentaar

  • Läti ja Leedu keelepoliitikast kõrghariduses

    Läti ja Leedu keelepoliitika on üsna sarnane Eesti omaga: riigikeelte staatus on fikseeritud ning kaitstud põhiseaduses ja keeleseaduses. Riigikeeled on seadusega kaitstud ka kui kõrghariduse põhikeeled, nende uurimist ja arendamist toetavad riiklikud programmid. Ülikoolid pingutavad, et muuta kõrghariduskeskkond rahvusvaheliselt atraktiivseks. Kuid erinevalt meist ei peeta rahvusvahelistumise kavades vajalikuks rõhutada läti ja leedu keele säilitamist ja arendamist kõrghariduses.

    Sarnaselt meiega…

    Birute Klaas-Lang
    2 minutit

  • Rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring

    Eesti koolides korraldatakse 1.−31. märtsini rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring TALIS 2013. Eestist osaleb selles 197 kooli, 3247 õpetajat ja 197 koolidirektorit. Põhiuuring viiakse Eesti koolides läbi elektrooniliselt.

    Õpetamise ja õppimise rahvusvaheline uuring TALIS (Teaching and Learning International Survey) on esimene rahvusvaheline OECD uuring, mis keskendub info kogumisele õppekeskkonna ja õpetajate töötingimuste kohta.

    Esimest korda korraldati TALIS-e uuring 2008. aastal…

    Eeva Sirel
    3 minutit

  • Tööpraktika − meilgi on võimalusi

    Käesolev kirjutis on ajendatud Evelin Ilvese artiklist 25. jaanuari Õpetajate Lehes „Soomes Eesti koolis”. Työelämän harjoittelu pole meilegi võõras.

    Eesti erikoolid on tööpraktikat kõigil aegadel väärtustanud, sest õpiraskustega lapsed ei tule pelgalt lihtsustatud riikliku õppekava läbimisega elus toime. Töökasvatus annab esmased töökogemused ja loob eelduse töökuse kujunemiseks.

    Aastatetaguses sõbralikus koostöös Hämeenlinnas asuva Perttula eriametikooliga jõudsime õpilasvahetuseni. Kosejõe kooli traktoristi eriala poisid…

    Vello Saliste
    2 minutit

  • Suri kirjanik Heino Kiik

    Möödunud reedel lahkus meie seast 85-aastasena kirjanik Heino Kiik (1927–2013). Alates 1969. aastast Eesti kirjanike liitu kuulunud Kiik pälvis 1970. aastal romaaniauhinna „Tondiöömaja” eest ning 1985. aastal „Elupadriku” eest.

    Moskvas kirjandust õppinud Kiik on avaldanud hulga romaane, autobiograafiat, näidendeid ja populaarteaduslikke raamatuid. Mitmekordse aiandusharidusega Kiik pälvis tähelepanu ka agronoomiaalase teosesarja „Maailma viljad” autorina. Aastal 1980 kirjutas Kiik alla 40 kirjale. 1990. aastate…

    1 minut

  • Kas siis selle maa keel …

    Ülikooliajal veetsime oma esmaspäevad Maarjamõisa haiglas. Küllap nägi ülemaailmse imperialismiga sõttaminekuks valmistuv Nõukogude Liit ette suuremat verevalamist, kui humanitaaridest meditsiiniõdesid koolitas. Ehkki õppeaineid tulnuks lugeda ka vene keeles, ütles meditsiinikursuse juhendaja, napsi- ja naljalembene arst: „Ei hakka mina oma puukeelt vastu teie puupäid taguma!”

    1970-ndate lõpul, mil vene keel ja meel üha agressiivsemalt peale tungis, oli selline eiramine mõistagi julgustükk. „Julged” mehed…

    Sirje Pärismaa
    4 minutit

  • Domineerima peab eesti keel

    Kõrgharidus on meie keele ja kultuuri säilimise oluline alustala, mistõttu ülikoolis peaks pakkuma haridust peaasjalikult emakeeles. Selle kaudu on kindlamini tagatud ka hariduse kvaliteet. Samas arvestades, kui oluline on tulla oma erialas toime ka võõrkeeles, ei teeks sugugi paha, kui teatud osa õpingutest oleks võõrkeeles, mis laiendaks õppurite keeleoskust ja silmaringi. Ühtlasi loob see soodsama keskkonna kutsumaks loenguid andma välisõppejõude.

    Ülikoolid hakkavad…

    Liina Hirv
    1 minut

  • Inglise keel on võtmetähtsusega

    Bakalaureuseõpet kui esimese astme haridust peab olema võimalik läbida eestikeelsel õppekaval. On oluline, et noori valmistataks ette erialaselt inglise keelt kasutama, mis teeb magistriõppes ning doktorantuuris hakkamasaamise lihtsamaks. Juba praegu on bakalaureuseõpingutes oluline osa ingliskeelse materjali omandamisel – loengud ja seminarid võivad olla eesti keeles, kuid nendeks valmistumisel on sageli ainus võimalus kasutada ingliskeelset materjali. Kõrgkoolide konkurentsivõimelisuse valguses ei ole…

    Monika Maljukov
    1 minut

  • Täiskasvanud on järjest usinamad õppijad

    Elukestvas õppes osaletakse iga aastaga üha rohkem: statistikaameti äsja avaldatud andmete kohaselt osales 2012. aastal elukestvas õppes 12,9% protsenti 25–64-aastastest elanikest, see on läbi aastate rekordiline tulemus.

    2011. aastal osales elukestvas õppes 12% 25–64-aastastest elanikest, 2010. aastal 10,9%, 2009. aastal 10,6% ja 2008. aastal 9,8%.

    Rõõmustav on madala haridustasemega elanike järjest aktiivsem osalemine elukestvas õppes – kui veel 2010. aastal…

    Tarmu Kurm
    1 minut

  • Digiajastu laps on looja, looja, looja!

    Eesti koolilaps peab olema arvutimaailmas looja, mitte valmiskauba tarbija, toonitati Tiigrihüppe sihtasutuse 21. veebruaril peetud aastakonverentsil.

    Maailm on täis suurepäraseid ingliskeelseid e-õppematerjale ja kas ei oleks kõige odavam õpetada Eesti õpetajatele lihtsalt inglise keel korralikult selgeks, küsis konverentsi vestlusringis koolijuhtide ühenduse esimees Toomas Kruusimägi. Temaga nõustuti ainult pooleldi. „Maailma parimaid materjale tuleb kindlasti kasutada, kuid peame suutma e-õppe ülesandeid ka…

    Raivo Juurak
    4 minutit

  • TTÜ rektori nõunikuks saab Andres Lipstok

    Märtsi alguses asub Tallinna Tehnikaülikooli rektori nõuniku ametisse Andres Lipstok, teatas TTÜ pressiesindaja.

    Lipstok nõustab rektorit TTÜ arengu strateegilistes küsimustes: ülikooli arengukavast 2010-2015 tulenevad ülesanded, TTÜ seadusega seonduv, Euroopa Liidu uus rahastamisperiood ning Eesti riiklikud programmid.

    Andres Lipstok on olnud Eesti Panga president (2005-2012), Riigikogu liige (1995-2005) ja 2005. aastal Riigikogu esimene aseesimees. Ta oli Eesti rahandusminister aastail 1994-1996, rahandusministri…

    1 minut

  • „Noored Euroopa metsades” registreerimine lõpeb esmaspäeval

     Juba kolmandat korda toimuv rahvusvaheline võistlus „Noored Euroopa metsades” ootab 13–19-aastaseid õpilasi osa võtma metsandusteemalisest viktoriinist. Registreerimine on avatud 25. veebruarini.

    Kas tead, milline Euroopa riik on kõige metsasem? Või mis on metsade roll mägedes? Euroopa on küll väike, kuid väga mitmekesiste metsadega maailmajagu. Võistlus annab õpilastele võimaluse õppida loodust lähemalt tundma: metsade elurikkust, jahindust, majandamisviise…

    Kristi Teppo
    2 minutit
  • ,

    Looma-aasta algus Endla lasteaias

    Meil väike roosa maja

    täis laste häälte kaja.

    Seal käia rõõm ja lust,

    oled oodatud seal just…

     

    Nii algab Tallinna Endla Lasteaia laul. Laul räägib meie lasteaiapere rõõmsast meelest ja lõbusast tujust. Miks mitte rõõmus olla, kui meil toimub siin väga vahvaid üritusi. Lasteaial on mitmeaastane traditsioon tähistada Hiina kalendriaasta järgi algavat looma-aastat. Selleks on meil väljakujunenud kaks üritust: kunstinäitus ja loomade karneval.

    Eelnevalt on…

    Irene Sits
    3 minutit
  • ,

    Sõbralik vastlapäev lastesõimes

    Kes meist ei sooviks argimuresid nurka heita ja end vahel taas väikese poisi või tüdrukuna tunda? Parim viis selleks on lastega koos midagi toredat ette võtta.

    Varasematel aastatel oleme vastlapäeval ehitanud päris oma lumelinna, teinud sportlikke mänge, äratanud talveunest karu ja käinud põdra majas sünnipäeval. Sel aastal trallitasid vastlapäeval lastesõime õuealal lapsed, nende vanemad, õed-vennad ja metsloomadeks kehastunud Planeedi Mudila töötajad.

    Koostöös…

    Lastesõim Planeedi Mudila
    2 minutit
  • ,

    Loodusteaduste olümpiaad lõimib loodusaineid

    9. märtsil toimub suuremates maakonnakeskustes Eesti loodusteaduste olümpiaadi (ELO) kaheksas piirkonnavoor, kuhu ootame kõiki aastal 1998 või hiljem sündinud loodusehuvilisi põhikooli vanemast astmest.

    Žüriil on alust arvata, et paljude õpetajate jaoks on tänini tegu kas päris tundmatu või kergeid kahtlusi äratava ettevõtmisega. Toimuvad ju igal aastal vanad head aineolümpiaadid, milleks valmistumine kõigilt asjaosalistelt niigi tublisti aega ja energiat nõuab….

    Jaanus Uibu
    8 minutit

  • Vundamendita püramiid ei püsi püsti

    Teaduse juhtimisest ja korraldamisest rääkides: igasugune teadusreform peab kindlustama teadus- ja tehnoloogiapüramiidi vundamendi, muidu kukub ehitis kokku.

    Eesti teadus on teinud taasiseseisvumisajal läbi silmapaistva arengu, eriti võrreldes teiste postsotsialistlike riikide ja endiste NL-i liiduvabariikidega. Eesti teaduskorraldus on olnud uute EL-i riikide parim: oluliselt on paranenud kõik teaduse hindamise kriteeriumid, Eesti muutus arvestatavaks rahvusvaheliseks teaduspartneriks. Eesti teaduse edusamme on võrreldud isegi…

    Margus Lopp
    8 minutit

  • Viljandi ühendatud kutsekeskkooli uus tehnomaja

    „Hea koolipere! Oleme VÜKK-i lõpetajad aastast 2008. Soovime teile õnne uue õppehoone valmimise puhul ning kirjutame mõne sõnaga oma tänastest tegemistest. /—/ Lõpetasime kooli 2008. aastal, lõime oma ettevõtte, paigaldame ja uuendame kruiisilaevade elektrisüsteeme. Oleme tegutsenud Alaskal, Jamaical, Fidži saartel, Mehhikos, Lõuna-Koreas jne, kokku pea 20 riigis.

    Oma kooliaega mäletame positiivsena, isegi siis, kui õppeklassis oli viis kraadi…

    Epp Välba
    5 minutit

  • Karin Valgerist liigutab pool sajandit leemekulpi

    See lugu on ühest väga väärikast koolikokast, kes on 15 aastat noorem kui Eesti vabariik. Tema nimi on Karin Valgerist ja ta töötab Tartu Mart Reiniku koolis.

    Oli aasta 1932. Saksamaal oli riigikantsleriks saamas Adolf Hitler ja Ameerikas presidendiks Franklin D. Roosevelt. Eestis hakkas pead tõstma vabadussõdalaste liit. Sama aasta viimasel kuul sündis tüdruk, kes sai nimeks Karin….

    Tuuli Hiiesalu
    6 minutit
    2 kommentaari
Õpetajate Leht