$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Viimased Artiklid

  • Läbi raskuste parema tuleviku poole

    atuke rohkem kui kaks aastat tagasi lahkus minu ema, kohver pakitud ja ratastel käe kõrval veeremas, Soome poole, kus ees ootamas võõras keel ja kultuur. Läks ta põhjusel, mis tõmmanud sinna tuhandeid eestlaste hulgast – paremad töötingimused, suuremad palgad. Eks see minek raske oli, nii meile kui ka temale endale, kes ta siin Eestimaa pinnal kogu oma senise elu…

    Jaanika Soom
    2 minutit

  • Õigusrikkumine on üksi jäetud lapse appihüüd

    Mis põhjustel satuvad politsei huviorbiiti lapsed, kelle vanemad on välismaal?

    Lõuna prefektuuri ennetusteenistuse vanem, Tartu alaealiste komisjoni esimees Marina Paddar:

    „Kui laps paneb toime süüteo, peame andma ta üle seaduslikule esindajale. Tahame vanematega ühendust võtta, aga ei saa, sest neid pole Eestis. Laps on jäetud sugulase või tuttava hoole alla.

    Üha rohkem ongi olukordi, kus peame kutsuma järele kellegi,…

    Sirje Pärismaa
    3 minutit

  • Rahvusvahelisse koolipinki eesti kultuuri saadikuks

    Maailma eri paigus asuvat 12 rahvusvahelist kooli koondava UWC (United World Colleges) liikumise Eesti ühing pakub tublile ja hakkajale gümnaasiumiõpilasele täisstipendiumi õpinguteks UWC Norra kolledžis.

    Stipendium katab õppemaksu, majutuse ning söögi, lennupiletid tuleb endal osta. Kandideerima oodatakse 10. või 11. klassi õpilasi. Konkursile tulijad ei pea olema läbi-lõhki viielised. UWC Eesti ühingu liikme Taavi Raidma sõnul otsitaksegi pigem…

    Sirje Pärismaa
    4 minutit

  • Karl Kello: Teel muuseumirahvuseks

    Jääkeldriprotsess jätkub. Raadi mõisa jääkeldris digiallkirjastati teisipäeval kultuuriministri piduliku pilgu all eesti rahva muuseumi uue peahoone ehitusleping. Ju siis nüüd on tõsist põhjust loota, et selle kümneid euromiljoneid nõudva projektiga n-ö saadakse maha, kuigi seda ei suudetud neil aegadel, mil Eesti riik olnud rikkam kui kunagi. Siiski, riskides saada külge kultuurivaenuliku indiviidi sildi, tuleb tahtmine küsida, et vahest olnuks just…

    Karl Kello
    4 minutit
    1 kommentaar

  • Väga raske on hüvasti jätta

    Töötan Eesti ehitusfirma Soome filiaalis. Välismaal tööl käia pole esialgu hull. Minu töö iseloom on selline, et kus on objektid, seal olen ka ise. Lõunaeestlasel pole vahet, kas oled lahe taga või Tallinnas. Mured tulevad siis, kui laps kasvab suuremaks. Praegu on ta kaheaastane. Otsib küll nädala sees isa taga, aga tal pole ajataju. Kui vanemaks saab, hakkab rohkem otsima….

    Kermo Kärtmann
    2 minutit

  • Tähenduslik õppimine: kuidas muuta õppe kvaliteeti ja kvantiteeti?

    Dr L. Dee Finki tähendusliku õppimise taksonoomia pakub vastust küsimusele, mida ühel kursusel konkreetselt õppida, et õpitul oleks tähendus ka sinu edasises elus.

    Hariduse olemust püütakse ümber mõtestada kõikjal maailmas, tunnetades vajadust senisest väärtuslikumate õpimeetodite ja -kogemuste järele. Euroopa kõrghariduses on see viinud Bologna protsessini, mille rõhk on viimasel ajal ülikoolide kompetentsuste kirjeldamisel. USA-s soovitakse…

    L. Dee Fink
    6 minutit
    1 kommentaar

  • Kas põhjamaal elav laps peab oskama suusatada?

    Tallinna Kadaka lasteaiast lähevad lapsed kooli teadmisega, et suusatada on tore. Liikumisõpetaja usub, et kui omavalitsused leiaksid võimaluse soetada lasteaedadesse suusavarustus, oleksid lapsed tervemad.

    Tänavune talv on tõeline kingitus – parasjagu külmakraade, korralik lumikate ja pea igal ööl maha sadanud õrn kirmetis tagavad hea suusailma, mida oleks kahju kasutamata jätta.

    Kui asusin eelmisel talvel tööle tervist edendavas Kadaka lasteaias, tuli…

    Eve Sepper
    4 minutit
    4 kommentaari
  • ,

    Valitsus kinnitas omavalitsustele haridustoetuse eraldamise määruse

    Valitsus kinnitas neljapäeval toetus- ja tasandusfondi määruse, millega eraldatakse omavalitsustele kokku 201 miljonit eurot haridustoetust. Sellest 160 miljonit moodustab üldhariduskoolide õpetajate palgatoetus, mis on 11,6% enam kui eelmisel aastal. Üle-eestiliselt lubab toetus maksta õpetaja ametikoha kohta keskmiselt 915 euro suurust palka. Haridustoetust jaotatakse omavalitsustega 2008. aastal kokku lepitud õpilaste arvu põhise rahamudeli alusel, teatas…

    2 minutit
  • ,

    Riigikogu võttis menetlusse eelnõu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmiseks

    Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 30. jaanuaril algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 muutmise seaduse eelnõu (369 SE), mille seadusena vastuvõtmisel tagatakse igaühe õigus eestikeelsele õpetusele ning täpsustatakse tingimusi, mida valitsus peab arvestama otsustamisel – lubada või mitte lubada gümnaasiumis muu õppekeele kasutamist, teatas Riigikogu pressitalitus.  Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

    1 minut
  • ,

    Riik maksab erakoolipidajatele haridustoetust edaspidi otse

    Alates sellest aastast maksab riik erakoolipidajatele haridustoetust, mis sisaldab muu hulgas palgatoetust. Jaanuaris sõlmis haridus- ja teadusministeerium erakoolide pidajatega 36 haridustoetuse lepingut, millega antakse erakoolipidajatele kokku 6,75 miljonit eurot, teatas ministeeriumi pressiesindaja.

    Varem jõudis haridustoetus erakoolideni läbi omavalitsuse, kelle kohustus oli anda õpilaste arvu alusel eraldatud toetus erakoolidele edasi. Kahjuks tekitas selline vahendajaroll mõnikord vastuolusid ning suurendas…

    1 minut
  • ,

    Luunja lasteaed Midrimaa alustas uut aastat tervise- ja loodusekeskselt

    16. jaanuaril toimus lasteaias Kõnemängude päev, millel toimus tegevusi nii lastele kui ka vanematele. Päeval mängisid lapsed koos Midrimaa maskottidega üheksas töötoas häälikumänge. Laste imestuseks sai mängida peale rühmaruumi ka liikumiskoridoris, saalis treppidel ja õpetajate toaski. Lemmikuteks osutusid töötoad, kus sai häälida koos liikumisega või siis ajakohaselt arvutist tähelepanelikkust kasvatada ja interetist uusi kõnemänge…

    Uuve Jakimainen
    2 minutit
  • ,

    Lasteaedades alustavad tegevust robootikaringid

    Tiigrihüppe SA ja MTÜ Robootika koostöös saavad lasteaialapsed edaspidi osa tehnoloogiaalasest huvitegevusest, mis aredab nii matemaatilisi-, inseneri-, tehnoloogia- kui ka keelelisi oskusi.  Selle aluseks on programm LEGO WeDo, mis ühendub arvutiga ning võimaldab ehitada ja programmeerida lihtsaid LEGO-mudeleid koos mootorite ja anduritega.

    „Tiigrihüppe Sihtasutus peab oluliseks laste tehnoloogiaalase hariduse toetamist juba varases eas. Sihtasutuse tehtud küsitlused näitavad, et õpetajate…

    1 minut

  • “Taevaskoja sõnum” ootab töid teemal “Kuidas teha teisiti?”

    17. korda toimuv loomevõistlus „Taevaskoja sõnum” ootab tänavu lastelt ja noortelt kirjutisi ja joonistusi teemal “Kuidas teha teisiti?”. Teemavaliku aluseks on tõdemus, et noorte värsketes ideedes on vajalik jõud innovatiivse ühiskonna toimimiseks.

    Käsitluse alla võiksid tulla kõigepealt laste ja noorte igapäevaeluga seotud tegemised, nagu õpitöö, vaba aja veetmine ja hobid, lähtudes seejuures üldinimlikest väärtustest, nagu…

    1 minut

  • Internetis ringles klipp õpetaja kiusamisest

    Politsei uurib Youtube-keskkonda üles laetud videoklippi, milles ühe Eesti kooli murdeealised poisid kiusavad meesõpetajat, kirjutab ERR Uudised.

    Klipis on näha, kuidas poisid sikutavad õpetajat pintsakust, ähvardavad õpetajat löömisega ning tõukavad teda. Poiste tegevus õpetaja suhtes on selgelt provotseeriv ning taustaks kõlavad roppused.

    Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kaja Kukk ütles ERR-i uudisteportaalile, et politsei selgitab praegu mobiiltelefoniga ülesvõetud kiusamisjuhtumi päritolu ja…

    1 minut
  • ,

    Haridusminister allkirjastas avalik-õiguslike ülikoolidega tulemuslepingud

    Täna allkirjastas haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo kuue avalik-õigusliku ülikooli rektoriga tulemuslepingu. Lepingute alusel suureneb arvestuslik uue vastuvõtu rahastamine võrreldes 2012. aastaga 12 miljonilt eurolt 18 miljonile eurole, mis on kolmandiku suurem senisel riiklikul koolitustellimusel põhinenud vastuvõtu eelarvest, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja.

    „Ülikoolide rahastamise ja kogu reformi märksõnad on kvaliteet, tulemuslikkus ja õiglus,“…

    2 minutit

  • Veebiportaal www.keskkonnaharidus.ee sai uue näo

    Uuenenud keskkonnahariduse veebiportaal www.keskkonnaharidus.ee pakub asja- ja ajakohast keskkonnaharidusinfot nind uudset suhtlusvõimalust. Kasutajasõbralik ja atraktiivne keskkond ootab külastama keskkonna- ja hariduseluga kokku puutuvaid huvilisi, eeskätt on portaal heaks abivahendiks kooli- ja lasteaiaõpetajatele, teatas keskkonnaamet.

    Lisandunud on kalender, foorum, keskuste interaktiivne kaart ning palju rakendusi, mis lihtsustavad oluliselt info kättesaamist ja üles panemist, täiustatud on foto- ja videopanka. „Eelkõige…

    2 minutit
  • ,

    Kutsekoolist langeb välja iga kümnes esmakursuslane – mis aitaks?

    Selle lihtsa ja samas keerulise küsimuse esitas Tallinna Teeninduskooli (Teko) juhtkond enesele juba kolm aastat tagasi. Küsimusest kasvas 2011. aastal välja õpilaste väljalangemist ennetav projekt „Toetav TEKO“. Probleemi lahendamiseks tehtud samme ja kogemusi jagame 31. jaanuaril Tallinnas Euroopa hotellis toimuval konverentsil (www.teeninduskool.ee).

    Miks õppetee katkeb?

    Igal õppeaastal astub Tekosse ~500 noort inimest, kellest enamik tuleb põhikoolist….

    Kaie Toomet
    3 minutit

  • Kas direktoril on õigus vähendada õppeaasta keskel õpetaja tunnikoormust?

    Kas kooli direktoril on õigus vähendada õppeaasta keskel (1. jaanuarist) õpetaja tunnikoormust (27 tunnilt 24 tunnile)? Kas sellega seoses väheneb ka õpetaja palk?

    Vastab haridus- ja teadus­ministeeriumi jurist Indrek Kilk

    Töölepinguseaduse § 12 kohaselt saab töölepingut muuta vaid poolte kokkuleppel. Üldjuhul on õpetaja ja koolijuhi vahel sõlmitavas töölepingus lisaks üldtööajale kokkulepe ka õppe- ja kasvatustöö…

    2 minutit
    2 kommentaari

  • Kandlemäng teeb meele rõõmsaks

    Tallinna ühisgümnaasiumi kandleansambel Viisikerad tähistas eelmise aasta detsembris juba 30. aastapäeva. „Oleme Eestis üks väheseid klaverivabrikus valmistatud rahvakanneldel mängivaid ansambleid. Ise ka imestan, et nii kaua vastu oleme pidanud,” lausus ansambli asutaja ja juht Helgo-Mall Tepomes.

    Viisikerade koosseisu, mis alustas tegutsemist 1982. aastal, on kuulunud õpilasi nii Tallinna kui ka Harjumaa koolidest, samuti mudilaste muusikakooli Musamari ridadest. Juubelikontserdil musitseeris koos rohkem…

    7 minutit

  • Haridusministri uueks nõunikuks sai Andrus Saare

    Alates 21. jaanuarist töötab haridus- ja teadusministri nõunikuna endine riigikogu liige Andrus Saare.

    Vastse nõuniku ülesanne on aidata luua paremat sidet ministeeriumi ja omavalitsuste vahel, leidmaks lahendusi koolivõrgu korrastamisel ja hariduse rahastamisel.

    „Seni on osapooled tunnistanud küll muutuste vajalikkust, kuid kokkuleppele pole jõutud,” nentis Saare. „Mõlemas suunas on olnud usaldamatust ja selleks on omad põhjused. Omavalitsuste jaoks on liiga…

    Sirje Pärismaa
    2 minutit

  • Järgmiste aastate sündimuse langus on meie mõjutada

    2012. aastal sündis Eestis 14 054 last − 624 võrra vähem kui aasta varem. Võrreldes 2009. aastaga on lapsi vähem ilmale tulnud kogunisti kahe keskmise kooli jagu – 1771 võrra.

    Sündide arv on langenud ja langeb veelgi − kuni aastani 2025, selle toob kaasa laste arvu madalseis umbes aastal 2000, tuletab varasemat statistikat meelde politoloog, Tartu ülikooli…

    Sirje Pärismaa
    3 minutit
  • ,

    Apollo lugejate lemmikud on Õnnepalu ja Kareva

    Eile õhtul jagas Apollo raamatukaupluste kett seitsmendat korda iga-aastaseid auhindu autoritele, kelle teosed pälvisid lugejate seas korraldatud küsitlusel enim hääli.

    2012. aasta parimad raamatud valiti tavapäraselt välja veebiküsitlusel, valdkondade kaupa – iga vastaja sai valida igast kategooriast ühe, enim meeldinud, teose. Hääletada sai kuues kategoorias.

    Parimaks kodumaiseks proosateoseks hääletati Tõnu Õnnepalu „Mandala“, kellele järgnesid Andrus Kivirähki „Lood“ ning Olev Remsu…

    Mari Klein
    2 minutit

  • Kui saaks sellest 700-aastasest orjapõlvest lahti

    „Eesti ajaloo” 2. köide on ilmunud. Ilmselt pole ükski teine Eesti ajalooraamat viimasel ajal tekitanud sedavõrd palju vaidlusi kui see. Vahel on tunne, et vaidlejatele tuleks kilbid ja taprid kätte jagada ning metsa saata. Praegu vehitakse aga rohkem vaimumõõkadega. Ega nendegi löögid õrnad ole. Sõnad „edev” ning „arulage” on igal juhul õhus. Iga poleemika ajalooraamatu üle on…

    Mart Laar
    6 minutit
    5 kommentaari

  • Kultuurikomisjon soovitab radikaalset õpetajahariduse reformi

    17. jaanuaril arutas riigikogu riiklikult tähtsa küsimusena meie õpetajahariduse hetkeseisu, probleeme ja ootusi.

    Kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas rõhutas oma avaettekandes, et Eesti õpetajad on eakamad kui mõneski teises riigis, kuid noort järelkasvu on napilt, ülikoolides konkurents õpetajahariduse erialadele puudub, mis välistab parimate abiturientide õpetajaks võtmise, ja on ka muid hädasid. Ühe väljapääsuna pakkus ta välja õpetajahariduse…

    9 minutit
    5 kommentaari

  • Meeli Parijõgi: Eks ämm kodus söö sütt

    Räägitakse, et koolis õpetatakse liiga palju eesti keele grammatikat. Et nii palju pole vaja. Et tavakool ei valmista ju keeleteadlasi ette. Kas tõesti oleme pärast kooli keeletargad valmis? Milleks siis veel kõrgkoolis filolooge koolitada, selleks aega ja raha raisata? Milleks meile eesti filoloogid?

    Kui mina koolis käisin, siis õpiti emakeeletundides grammatikat mi­­nugi meelest palju. Aga võib-olla teh­ti seda lihtsalt…

    Meeli Parijõgi
    5 minutit
    4 kommentaari

  • Pastorist koolijuht tahab uues ametis ruttu järje peale jõuda

    7. jaanuarist on Tartu kutsehariduskeskuse direktor Andrus Mõttus. 41-aastane mees on pool elu olnud juhtivatel kohtadel era­ette­võtluses, mullu ordineeritud EELK preestriks, ametisse seatud Kambja kiriku õpetajaks ning jõudnud lõpetada koguni kolm ülikooli: EMÜ majandus­teaduskonna, TÜ kehakultuuriteaduskonna, Tartu teoloogia akadeemia.

    Mõttus asus Eesti suurima kutsehariduskeskuse juhi toolile keerulisel ajal – eelmisel sügisel, kooli 90. sünnipäeva pidustuste ajal…

    7 minutit
    1 kommentaar

  • Väärtuskasvatus vanasõnade abil

    Tänavune aasta on Eestis kuulutatud kultuuripärandi aastaks. Kultuuripärandi tõstab au sisse ka uus lasteaedadele ja algkoolidele mõeldud tarkuste hoidise metoodika, mille sisuks on väärtuskasvatus eesti vanasõnade ja rahvapärimuse abil.  

    Lasteaiaõpetajad on eesti vanasõnu, rahvajutte ja laule, liisusalme, mõistatusi ning rahvakombestikku õppe-kasvatustöös ikka ja alati kasutanud. Nüüd olen kogunud nende teadmised süsteemseks ja järjepidevalt rakendatavaks materjaliks. Tarkuste hoidise raamat, mis ilmus…

    Merike Mitt
    6 minutit
    2 kommentaari

  • Soomes Eesti koolis

    „Millal avatakse Soomes ükskord eesti kool?” küsis Helsingi Mardilaadal avaliku esinemise käigus minult üks sealmail töötav eestlanna nõudlikult. „Aga siin on ju?” imestasin mina vastu. „See pole mingi eesti kool, seal on ju soomlased ka! Millal selline tuleb, kus kõik on eesti keeles?”

    Õhus lendles kriitilisi nooli ja mulle meenus sarnaseid olukordi Eesti hariduselu tuleviku aruteludest, kus keeled on mõistagi teised. „Eesti kool…

    Evelin Ilves
    5 minutit

  • Mida teha, et noored tahaksid õpetajaks õppida?

    ENN KIRSMAN

    Audentese erakooli õpetaja

    See on miljoni euro küsimus! Arvan, et kõige rohkem motiveeriks noori õpetajaks õppima see, kui lõpeks see lõputu hädaldamine, et õpetajatöö on raske, vähemotiveeriv ja alatasustatud. Õpetajad ise peavad olema oma ameti kõige jõulisemad „müügimehed”. Kuni me õpetajatena maname madalat palka, pikki ja raskeid tööpäevi, sõnakuulmatuid õpilasi ning iseteadlikke lapsevanemaid, kaevame omaenese kätega auku…

    4 minutit
    2 kommentaari

  • Emakeeleõpetus suure murrangu alguses

    Eesti on jõudnud infoajastusse. See on endaga kaasa toonud suured muutused viisis, kuidas inimesed töötavad, puhkavad ja ühiskonnaelus osalevad. Hakkamata üles lugema kõiki uuendusi, mis viimaste kümnendite infotehnoloogiline areng on kaasa toonud, peatun vaid ühel olulisemal.

     

    Elu näitab, et põhjalikud faktiteadmised ei anna infoühiskonnas enam sellist konkurentsieelist kui varem ega ole isegi hakkamasaamiseks eriti vajalikud. Hoopis tähtsam on oskus igal…

    Martin Ehala
    6 minutit
    1 kommentaar
  • Lisandusi vildakate majandusmõtete vabale levikule

    Lisandusi vildakate majandusmõtete vabale levikule

    Vildaka majandusmõtte ja ebapiisava teabe, et mitte öelda puudulike teadmiste põhjal sügavmõtteliste järelduste tegemine on moodi läinud….

    Karl Martin Sinijärv
    4 minutit
    2 kommentaari

  • Ilmar Raag: Iga kõne äratab deemoni

    Päris paljud teist on kuulnud ohkega öeldud sõnu: „Kas sa räägid või mitte, vahet ei ole.” Vahel on tunne, et me ei suudagi teistele inimestele midagi selgitada. Ja samas aeg-ajalt saame üksteisest aru. Mind on selle probleemi puhul huvitanud just massimeediast arusaamine: kui ühelt poolt räägitakse, kuidas meedia peseb inimeste ajusid, siis teisalt on meie ümber alati inimesi, kes…

    11 minutit
    2 kommentaari
Õpetajate Leht