$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Viimased Artiklid

  • Kas õunast saab elektrit? Jaa!

    Tundub uskumatu, kuid vastab tõele. Tartu kommertsgümnaasiumi loovtööde ideelaadal tegid seda 8. klassi õpilased Marten Tamm, Indrek Roosiväli ja Rauno Lillemets õpetaja Aare Ojamaa juhendamisel.

    Esimesed loovtööd kaitsti meie koolis 2012. aasta kevadel. Teemad ulatusid koolivormimütsidest loovtantsuni. Vahepeale jäid veel õitsvad lillepeenrad, loomade jäljed lumel, oma tuba ja köögiviljadest toodetud elektrivool. Siis tekkis mõte tutvustada oma kooli loovtöid ka teistele Tartu…

    Eve Ploomipuu, Elle Kaljuste
    2 minutit

  • Tänavale! Täna? Vale!

    On üleskutsete kõlamise aeg. On kõlavate üleskutsete aeg. On igav aeg valimiste vahepeal, ja see tekitab kärsitust. Mis võib olla küllaltki loominguline takkatorkija. Üleskutsed kõlavad, inimesi kutsutakse tänavatele, ja mõned inimesed võtavad kutset viisakalt kuulda. Isegi RSVP-d ei pea tegema (mis maakeeli tähendab teadupoolest Registreeruda Söögi Varumise Pärast, aga sööki meeleavaldustel üldiselt ei pakuta).

    Tänavatele minemisega on nii ja naa. Sisulises ja…

    Karl Martin Sinijärv
    4 minutit

  • Gustav Ernesaksa Fondi stipendiumi saavad Aarne Saluveer, Arvi Karotam ja Ilmars Millers

    Gustav Ernesaksa Fondi haldusnõukogu otsustas anda 2012. aasta laulutaadi nimelise koorimuusika peastipendiumi dirigent Aarne Saluveerile. Koorimuusika edendamise stipendiumi saab Eesti Meestelaulu Seltsi esimees Arvi Karotam ning õppestipendiumi noor dirigent Ilmars Millers.

    Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse teatel pälvib karismaatiline laulupidude dirigent ja kunstiline juht, muusikapedagoog ning väsimatu laste- ja noortemuusika edendaja Aarne…

    4 minutit

  • Uuring: Soome ja Rootsi õppekavadest puuduvad viited Balti riikide ajaloole

    SA Unitas viis rahvusvahelise koostööprojekti raames läbi uuringu, mis käsitleb Läänemere äärsete riikide ajalooharidust Eestis, Lätis, Soomes ja Rootsis. Esialgsed tulemused Läänemere äärsete riikide ajaloohariduse õppekavade osas näitavad, et regiooni ja lähinaabrite minevikku käsitletakse minimaalselt ja vaid otseses seoses oma riigi arengutega, teatas sihtasutuse esindaja Õpetajate Lehele.

    “Naaberriike käsitletakse Soome ja Rootsi koolide ajalooõpetuses…

    2 minutit

  • Kutsu rahatarkuse päev oma kooli

    Eesti pangaliit kutsub kõiki põhikoole ja gümnaasiume lööma kaasa 16. jaanuaril toimuval üle-eestilisel rahatarkuse päeval, mille eesmärk on jagada põhikooli lõpuklasside õpilastele finantskäitumise alusteadmisi.

    Eestis tegutsevaid kommertspanku ühendava Eesti pangaliidu lähiaastate üks tähtsamaid eesmärke on tõsta elanikkonna finantsteadlikkust. Sealhulgas on liidu hinnangul iseäranis tähtis, et rahateemasid tutvustataks kooliõpilastele.

    16. jaanuaril toimuval rahatarkuse päeval lähevad kokkulepitud koolidesse loenguid andma külalisõpetajad pangandussektorist. Lisaks loengutele…

    Katrin Talihärm
    2 minutit

  • Pillimäng Alu koolis

    Rapla külje all asuvas Alu lasteaias-algkoolis on klassis kümne õpilase ringis. See on just paras seltskond, kus on mõnus teha esimesi pillimängukatsetusi. Pillimängu hakatakse meil õppima esimeses klassis rütmi ladumise ja lugemisega tahvlilt, oma rütmi väljamõtlemisega ning selle mängimisega rütmipillidel. Selleks oleme juba lasteaias alustanud rütmimängudega kehapillil (erineva kõlaga patsutused eri kehaosadel) ning rütmipillidel.

    Muusikaklassis on kõikidel laudadel topsid rütmipillidega, mida kasutame pidevalt….

    Kai Kuusemets
    2 minutit

  • Eestis esineb laste küberkiusu Euroopa keskmisest kaks korda enam

    Tartu ülikooli teadlaste osalusel valminud Euroopa laste internetikasutust käsitlevast raportist selgus, et küberkiusamist on kogenud enim Eesti ja Rumeenia lapsed, Eestis on seejuures vanemate teadlikkus kiusamisest madalaim, kirjutab portaal uudised.err.ee .

    Uuringu “EU Kids Online” kohaselt on Rumeenia ja Eesti lastest kiusamist kogenud enam kui 40 protsenti vastanutest ehk iga seitsmes laps, mis on kaks…

    1 minut

  • Aasta kodanik on Krista Aru

    Kultuuriminister Rein Lang nimetas tänavuseks aasta kodanikuks pikaaegse muuseumijuhi ja kirjandusteadlase Krista Aru.

    Langi sõnul on Krista Aru panustanud paljude kultuuri- ja teadusasutuste töösse ja mitme teise ameti kõrval juhtinud pikka aega Eesti Kirjandusmuuseumi ja seejärel Eesti Rahva Muuseumi. „Ta on teinud kõike seda erakordse pühendumusega, olles kõigis oma ettevõtmistes ühtaegu nõudlik nii iseenda kui teiste vastu,“ lausus kultuuriminister.

    Krista Aru on töötanud…

    2 minutit

  • Eesti kutsekooli õpilane osales edukalt Peterburi moekonkursil

    Narva Kutseõppekeskuse õpilane Diana Dobronravova osales novembris edukalt Sankt-Peterburgis toimunud rahvusvahelisel moedisaini konkursil „Admiraliteedi nõel“ (Admiralteiskaja igla), jõudes 216 võistleja hulgas ainsa eestlasena võistluse lõppvooru.

    Sankt-Peterburgi tehnoloogia ja disaini riiklikus ülikoolis korraldatava võistluse lõppvoorus osales Dobronravova kollektsiooniga „Murakami“ võistluste nominatsioonis „Pret-a-Porter Diffusion“.

    „Mul on väga hea meel, et jõudsin võistluste lõppvooru ning sain oma kollektsiooni rohkearvulisele publikule…

    1 minut

  • Taas üks kodanikupäeva viktoriin!

    26. novembril on kodanikupäev, mida on juba kümme aastat tähistatud selleteemalise viktoriiniga. Tänavu saab selle küsimustele vastata aadressil http://www.meis.ee/kodanikupaeva-viktoriin . Ent kuidas ja mis põhimõtetel on kokku pandud viktoriini küsimused?

    Kodanikupäeva viktoriin on kümne aasta jooksul kujunenud paljudele ühiskonnaõpetuse õpetajatele üheks võimaluseks tuua aineõpetusse vaheldust. Algse idee kohaselt oli viktoriin suunatud Eesti kodakondsuse idee väärtustamisele ning keskendus Eesti põhiseadusele ja kodakondsuse…

    Sulev Valdmaa
    6 minutit

  • Maailmanäitus ja koolitoit

    Kui me 2009. aasta tulikuumal juulikuul ametliku visiidi käigus Itaaliat külastasime, oli minu kavas põnev kohtumine sealses haridusministeeriumis. Tundsin huvi laste tervise, liikumise ja koolitoidu vastu ning sattusin sinna just õigel ajal. Minuga kohtunud ametnik oli äsja kätte saanud esimese üleriigilise laste terviseuuringu ja ei uskunud ise ka hästi oma silmi. Nad olid arvanud, et laste ülekaalu teema ei saa Itaalias…

    Evelin Ilves
    6 minutit
    1 kommentaar

  • Miks me kardame uut eksamikünnist?

    Õpilased hakkavad massiliselt läbi kukkuma, kui riigieksamil seatakse künniseks 50%, ennustavad ja ka kardavad paljud matemaatikaõpetajad. Miks?

    Mäletan aegu, mil iga abiturient tegi terve hulga eksameid, kusjuures matemaatikas nii kirjaliku kui ka suulise. Miks peame siis nüüd läbikukkumist kartma? Kas matemaatikaeksam on aastate jooksul nii hullusti keerulisemaks tehtud? Kindlasti mitte! Tundide arvu on riikliku õppekavaga kohati küll vähendatud, kuid isegi humanitaarse…

    Agu Ojasoo
    5 minutit
    5 kommentaari

  • Tollimees Tõll, kaupmees Caupo, veskimees Vesse

    666 aastat tagasi,1346, müüdi Eestimaa maha. Nõnda sattusid Harju- ja Virumaa koos Tallinna, Rakvere ja Narva linnusega pärast Jüriöö ülestõusu ebaõnnestumist Saksa ordu kätte. Müügimeheks oli Taani kuningas Valdemar, hinnaks 19 000 hõbemarka, ca neli tonni hõbedat. Paar aastat enne Jüriöö ülestõusu, 1341, oli Taani Valdemar müünud Skåne Rootsile 49 000 hõbemarga eest. Skoonemaa ja Eestimaa hertsogkonna…

    Karl Kello
    7 minutit

  • Kuidas jagunevad kohustused

    Kuidas on seadustes määratud omavalitsuste ja riigi kohustused õpetajate ning tugispetsialistide rahastamisel?

    Vastab haridus- ja teadusministeeriumi õigusosakonna juhataja Heddi Lutterus

    Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele katab kooli kulud koolipidaja, munitsipaalkoolide puhul seega kohalik omavalitsus (PGS § 82 lõige 2).

    Sama seaduse alusel ja seaduses sätestatud eesmärkideks eraldatakse omavalitsustele haridustoetust. Seadus kohustab riiki toetama omavalitsusi õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate töötasu ning täienduskoolituse, investeeringute ning õppevahenditega…

    2 minutit
  • Heiki Ernits: Lugu vanast kapist
    ulevane tuntud joonisfilmitegija ja kunstnik Heiki Ernits (vasakult esimene) koos klassivendadega Kurtna algkooli 4. klassis. Keskel seisab tema ema, õpetaja Helgi Ernits. Foto on tehtud 1964. aastal.

    Heiki Ernits: Lugu vanast kapist

     

    Kurtna algkoolis − 1870. aastal keset põldusid kahe küla vahele ehitatud palkmajas. Nii et alguses mul koolikotti ei olnudki, sest…

    Heiki Ernits
    3 minutit

  • Asenduskodu ema teeb kõike, mida üks ema kodus teeb

    Tallinna lastekodu Maarjamäe keskuses on peremaju üksteist. Neist kõige tagumises, päris metsa ääres elab koos oma viie hoolealusega pereema Andra Tamm. Hubases majas on suur avatud köögi ja kaminaga elutuba, kolm lastetuba, toad pereema ja tema asendaja jaoks. Elatakse looduskaunis kohas, majade vahel on avar õu, kus lastel ruumi joosta ja mängida.

    Andra Tamm räägib, et asenduskodu pereema…

    Tiina Vapper
    8 minutit

  • Aitab teooriast, tahan praktikat!

    Huvitav, kas äsja Euroopa mälumängu meistrivõistlustel hõbemedalile tulnud Igor Habal teab, millise ala Euroopa meister on Krestina Õun? Targa ja meediat jälgiva inimesena oskaks ta ilmselt siiski vastata, et kokkamise.

    Oktoobri alguses toimunud Euroopa kutsemeistrivõistlustel EuroSkills osalenud Eesti võistkond tõi koju viis medalit: ühe kulla, ühe hõbeda ja kolm pronksi. Läbi aegade parim tulemus innustas uurima, mis on meie noorte edu…

    Tuuli Hiiesalu
    5 minutit

  • Kuidas langeb õpetaja koormus?

    Kutsekooliõpetaja koormus on pidevalt kasvanud ja õpetajad sellest väsinud. Samal ajal selgub haridus- ja teadusministeeriumi analüüsiosakonna sellekohasest aruandest just vastupidine: kutsekoolis on nii aine- kui ka kutseõpetajate koormus hoopis langenud. Vt http://www.hm.ee/index.php/?popup=download&id=11840 lk 13.

    Haridusfoorumi diskussioonilistis otsiti sellele vasturääkivusele seletust ja leiti järgmised kaks.

    Ühelt poolt on suurenenud õpetajate normkoormus. Kui varem pidi täiskohaga kutsekooliõpetaja andma aastas 800 kontakttundi, siis nüüd 880….

    Raivo Juurak
    2 minutit
    3 kommentaari

  • Mõistetest ja mõistmatusest: uus sõnavara alandab kooli ja õpetajat

    Keele ja tegelikkuse seoseid uurivates filosoofilistes aruteludes püsib seisukoht, et keel loob tegelikkust. Milliste mõistetega tavatsetakse asjadest ja inimestest rääkida, see vormib pehmelt ja tasapisi viise ka nendest mõelda. See, kuidas mõtleme, suunab aga otsuseid ja tegusid, mille kaugem tagajärg on areng või allakäik.

    Läbi meie uue iseseisvuse aja on sellel inimelu alal, mida tähistame…

    Tiiu Kuurme
    9 minutit
    2 kommentaari

  • Õpetaja suudab päästa teismelise ema murdumast

    Kuigi igal aastal saab Eestis üle poole tuhande koolilapse emaks, on nende nõustamine ja abistamine projektipõhine tegevus, .

    Sirje Pärismaa
    11 minutit

  • Ka valus kogemus õpetab

    Minu tütar saab jõulude ajal kolmeseks. Lapseootust aimasin juba enne, kui testi tegema läksin. Tunnen oma keha hästi, seetõttu ei olnud võimalik olukord, mida olen teiste puhul kuulnud, et kuude viisi ei aimata oma rasedust.

    Lapse isa oli alguses väga rõõmus, paari kuu möödudes läksid meie teed aga lahku. Ta ei osanud minuga arvestada. Tema emal oli samuti väga hea meel. Oma…

    Maris
    4 minutit

  • Virve Liivanõmm: Tited tulid vanasti tulimullast

    Teed metsaveeres väheke alet, pistad kapsataimed kuuma tuha sisse kasvama, varsti on nunnu valmis, seal all beebid istumas. Küllap me omal ajal seda ei teadnud ja tegime terve kooliga ühele tüdrukule ise lapse. Kõik koos korraga? Jah, direktor lõi terve koolipere saali seisma ja ütles, et me kõik oleme selles süüdi, et E. lapse saab, et tema…

    Virve Liivanõmm
    5 minutit

  • Arvutimängud tagavad turvalise tuleviku

    Põhjamaade vaat et parimad mängijad tegutsevad meie sisekaitseakadeemias, kus päästjad, politseinikud, teised sisejulgeolekuga seotud riigiametnikud saavad täiendusõpet, matkides arvutis katastroofide, õnnetusjuhtumite, muude katsumuste ohjamist. Simulatsioonitehnoloogia kasutamise eest õppetöös võitis akadeemia tänavu novembris Põhjamaade ühe tuntuima kvaliteedikonkursi „Quality Innovation 2012” peaauhinna.

    Innovatsioonijuhtimist loeb akadeemias rektor Lauri Tabur. Ta on ka tehnikaülikooli doktorant, kirjutab parajasti teadustööd väikeriigi julgeolekusektorist kui innovatsiooni vedurist. Tabur…

    Virve Liivanõmm
    6 minutit

  • Kui raske oli Kalevipoja lauakoorem?

    Kuidas tekitada ja hoida armastust matemaatika vastu? Üks võimalusi on siduda see õppeaine eluga ja teiste õppeainetega.

    Eda Sakk
    5 minutit

  • Väikekoolid tõstsid konverentsil pead

    20. ja 21. novembril Tartus toimunud hariduskonverentsil andsid maa- ja väikekoolide juhid haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole üle ettepanekud koolide rahastamismudeli muutmiseks.

    Koolijuhid tahavad muuta rahastamissüsteemi selgemaks ning vähem sõltuvaks õpilaste arvust. Murel on tõsi taga: Eesti 556 koolist 228 on alla 90 õpilasega ning 182-s õpib alla 70 õpilase. Et väikekoolis tuleb direktoril tegelda ka majandusasjade ja dokumendihaldusega, peaks…

    Sirje Pärismaa
    2 minutit

  • Õpetajate Lehel on internetis uus kuub ja rohkem sisu

    Sellest nädalast on Õpetajate Lehel internetis pisut teistsugune nägu kui enne. „Palju õhku ja valgust,” ütlevad ühed. „Parem ülevaade,” arvavad teised. „Rohkem infot,” täiendavad kolmandad. Õigus on kõigil. Just need on olnud meie eesmärgid uue veebilehe väljatöötamisel. Meie töö pole veel kaugeltki lõppenud – iga päev üha lisame, parandame ja täiendame, seega võib lähiajal oodata veel…

    Mari Klein
    3 minutit
    8 kommentaari

  • Valitsus kiitis heaks uue kutseõppeasutuste seaduse

    Valitsus kiitis neljapäeval heaks uue kutseõppeasutuse seaduse eelnõu, mis parandab kutseõppe kättesaadavust. Uus seadus võimaldab kaasata õpetamisesse senisest enam oma ala professionaale, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja.

    Üheks eesmärgiks oli lahendada probleem, kus väga hea spetsialisti tööle võtmist võis takistada pedagoogilise hariduse puudumine. Lisaks muudetakse kutseõpe mitmes punktis paindlikumaks – seadusega antakse ka võimalus lõpetada õppekava osalise täitmise…

    3 minutit

  • Euroopa keelemapp tekitab huvi rahvusvähemuste pühapäevakoolides

    Rahvusvähemuste kultuuriseltside pühapäevakoolide toetamine Eestis sai alguse Riikliku Integratsiooniprogrammi 2007–2013 raames. Selle koolitüübi tekke eesmärgiks Eestis on olnud tasakaalustav roll, et vältida polariseerumist vaid eesti- ja venekeelse elanikkonna suunas.

    Merle Taggu, Pärnu Vene Gümnaasiumi õpetaja; Leili Sägi, Pärnu Vene Gümnaasiumi õpetaja-metoodik; Evelin Müüripeal, OÜ Lingatore Täiskasvanute Keelekursused õpetaja
    4 minutit

  • Lapse arenevat narkoprobleemi peab õppima eos märkama

    Narkomaania levib alaealiste hulgas kulutulena – kui see jääb aga vanematel ja õpetajatel ajapuudusel või teadmatuse tõttu õigel ajal avastamata, võivad tagajärjed olla pöördumatud, kirjutab Postimees.

    Kanepi tarvitamine alaealiste seas aina suureneb – algust tehakse juba 14-aastaselt, massiliselt tarvitavad juba 15- ja 16-aastased. Lisaks kuuluvad noorte eelistustesse sellised meelemürgid nagu ecstasy ja amfetamiin.

    Põhja prefektuuri narkokuritegude talituse juhi…

    1 minut

  • Koolinoored tahavad rohkem liikuda

    Noorte terviseteemaliste projektide konkurss TEIP ehk Tervist Edendava Idee Projekt tõi sel aastal Tervise Arengu Instituuti (TAI) rekordilised 84 tööd, neist 52 põhikooli ja 32 gümnaasiumi vanuserühmast. Peamiselt keskenduvad tööd liikumisvõimaluste suurendamisele, teatas TAI pressiesindaja.

    Instituudi projektijuhi Reelika Viitamehe sõnul iseloomustas kõiki projekte sel aastal põhjalik läbimõeldus ja konkreetne siht oma tegevus kindlasti ellu viia. „Eriti tugevalt olid kokku pandud põhikooli…

    3 minutit

  • Uuring: Haridusränne Eestisse ei ole rändeliigina atraktiivne

    Sisekaitseakadeemia Migratsiooniuuringute keskuse (MUK) uuringust „Välistudengite ränne Eestisse“ selgub, et haridusränne Eestisse on viimastel aastatel olnud stabiilne, moodustades kogurändest 12%, kuid jäädes siiski ligikaudu kaks korda alla Euroopa Liidu keskmisele (23%) ning veel enam Soomele (27%).

    Näiteks 2011. aastal kasvas Balti riikides kolmandate riikide kodanike haridusränne 2010. aastaga võrreldes ainult Lätis, enim langes Leedus ning samale…

    3 minutit

  • Õpetajaid oodatakse Euroopa Liidu teemapäevale

    Tartu Ülikooli Euroopa kolledž koostöös Riigikantselei, Tallinna Ülikooli ja Euroopa Komisjoniga kutsub õpetajaid osalema Euroopa Liidu teemapäevadel „Euroopa Liidu poliitiline ja finantstulevik”.

    Koolitused toimuvad kolmapäeval, 21. novembril kella 14-17.30 Tallinnas aadressil Tondi 55-212 ja reedel, 23. novembril kella 14-17.30 Tartus aadressil Lossi 36-306.

    Mõlemal päeval astuvad üles oma ala tunnustatud eksperdid ja spetsialistid, kes jagavad uusimaid teadmisi nii Euroopa…

    1 minut
Õpetajate Leht