Teisipäev. Lõppemas on teine tund. „Lugupeetud 2.a, algab tantsuvahetund!” teatab õpetaja energiliselt. Ta ei oleks pruukinud seda öeldagi, sest see vahetund on tantsuhimulisel 2.a klassil meeles niigi. Nad ju „maaletoojad”.

Lapsed kiirustavad aatriumitreppidele. Huvijuht teeb viimaseid ettevalmistusi, otsib just seda enim soovitud tantsu ja JUST DANCE võib alata. Laste silmad on naelutatud seinale, kuhu projitseeritakse tantsuvideo, heli kostab kõlaritest. Kõik tantsivad. Vilunuma näol särab naeratus, kogenematul on kulm pingutusest kipras. Pärast vahetundi on lapsed rõõmsalt elevil, jagavad õpetajaga oma rahulolu, näitavad ägedamaid liigutusi ja asuvad uue hooga õppetöö kallale.

Kuidas sündis tantsuvahetunni idee? Sügisel kuulutati koolis välja Playback – staarijäljendamise konkurss. 2.a klassil oli värske kogemus „Jääaja” tantsu video tegemisest, millega võideti kutsed „Jääaja” etendusele. Playbackiks valiti Enrique Iglesiase „Bailando” video, kuid see mõte osutus raskesti teostatavaks.

Ühel päeval saabus üks tantsulõvidest klassi JUST DANCE’i ideega (http://ww42.justdance.com/). Harjutama hakati enne tunde ja vahetundides ning seda tehti aasta läbi. Lõpuks valiti siiski välja „Macarena”, tehti sellest väike etendus ja astuti kooli Playbackil üles. Pikk harjutusperiood jäi lastele südamesse ja hommikused tantsuminutid jätkusid. Huvijuhile tehti ettepanek alustada koolis tantsuvahetundidega. Nii hakatigi Vääna mõisakoolis iga päev ühes vahetunnis entusiastlikult tantsu vihtuma.