Iga aastaga tuleb aina rohkem juurde koole, kus toimuvad algklassiõpilaste tunnid teises vahetuses. Sügiseti kajastatakse seda teemat ka meedias, kuid enamasti negatiivse alatooniga.

Lapsevanemate hinnangul on raske leida teises vahetuses käivale lapsele sobivaid huviringi aegu ning laps on koolist tulles tihti nii väsinud, et ei jaksa enam õppida. Jääb mulje, et lastevanemate arvates ei ole teine vahetus algklassiõpilastele sobilik. Kuid miks?

Plussid

2016. aastal kirjutas tolleaegne gümnaasiumiõpilane teise vahetuse positiivsetest ja negatiivsetest külgedest uurimistöö. Töö käigus osales küsimustiku täitmisel 91 lapsevanemat. Eesmärk oli saada teada, millised on teises vahetuses õppimise head ja halvad küljed.

Heaks küljeks toodi, et teise vahetuse õpilased magavad rohkem ja paremini. Eriti tähtis on see talvel, mil ärgatakse siis, kui õues on veel pime. Õpilased on rohkem motiveeritud koolis käima, kuna koolipäev algab päeval. Samuti jääb ära mure kooli hilinemise pärast.

Lisaks märkisid lapsevanemad, et tänu teisele vahetusele sai nende laps iseseisvamaks, kuna pidi ise õigel ajal kooli minema ning oma aega planeerima. Hommikul jääb õpilastel piisavalt aega sättida end kooliks valmis.

Õpetajad on märganud, et päeva teises osas võtavad õpilased paremini materjali vastu, sest on puhanumad. Positiivse poolena toodi välja ka see, et laps ei pea õhtuti kaua üksi kodus olema ning võimalusel saab kodused ülesanded ühiselt pärast kooli ära teha. Teise vahetuse kasuks räägib ka see, et õppida on rahulikum, kuna õpilasi on siis koolis vähem.

Miinused

Peamise negatiivse põhjusena toodi välja, et lapsed olid pärast kooli ja huviringe nii väsinud, et neil oli raske õhtusel ajal õppimisele keskenduda. Samas ei soovinud lapsevanemad koduste ülesannete lahendamist hommikusse jätta, kuna siis olid lapsed kodus peamiselt iseseisvalt ning polnud kedagi, kes õppimise üle kontrolliks.

Lisaks tegi vanematele muret, et hommikul puudub neil kontroll lapse üle, mis võib tähendada, et see unustab hommikusööki süüa, korteri lukku panna või jätab sisse mõne elektriseadme. Vanemad tõid välja, et tänu teisele vahetusele jäi lapse päev lühemaks, kuna vaba aeg peaaegu puudus. Mainiti, et tihti kattus teise vahetuse tunniplaan mõne ürituse või sünnipäeva ajaga, mistõttu pidi perekond/laps loobuma paljudest üritustest. Liigne väsimus pärast koolipäeva sunnib loobuma huviringidest, sõpradega aja veetmisest ja suhtlus eakaaslastega jääb järjest vähemaks.

Miinuseks on ka tõsiasi, et teises vahetuses õppijatel on väga vähe klassiväliseid üritusi. Väljasõite saab korraldada ainult nädalavahetusel, mis ei ole meeltmööda lapsevanemale ega õpetajale. Väljasõidud on aga tähtsad lapse silmaringi avardamiseks.

Vanemate seisukohad on igati õigustatud, vahetustega õppel on omad head ja halvad küljed. Kuid on ka asju, mida vanem saab omalt poolt teha, et laste elu oleks kergem ning päev efektiivsem. Ärge lubage lapsele magada lõunani. Tasub õpetada lapsele, kuidas on mõistlik jagada kodutööde tegemise aega.

Õhtul soovitatakse teha need harjutused, kus on vaja vanemate abi, ning selle, mida õpilane suudab teha ise, võib jätta hommikuks. Lisaks tegutsevad tänapäeval paljud huvikoolid kooliga ühes majas. Lapsevanemad võiksid suhelda huvikoolidega ning suunata neid mõtlema hommikustele huviringidele.