Terje Hallik.

Eesniitja heinateol

Õppejuhi ülesanded erinevad kooliti. Plusse ja miinuseid on nii vertikaalsel kui horisontaalsel töökorraldusel. Vertikaalse puhul tegeleb õppejuht kindlate valdkondadega läbi kõikide kooliastmete. See on võimalik koolides, kus on mitu õppejuhti. Vertikaalselt korraldatud töö eelis on, et õppejuht saab olla kursis eri kooliastmete eripäradega, näha üldharidussüsteemi tervikuna ja mõista kõigi kooliastmete vastutust järgnevate ees.

MHG-s on läinud kuidagi loomulikult nii, et üks õppejuht (arendusjuht) tegeleb rohkem õpetajate ja praktikantide toetamise ja arenguvestlustega, tagasiside ja uuringutega ning teine igapäevase koolitöö korraldamisega. Olgu selleks siis tasemetööde, lõpu-, riigi-, kooli-, rahvusvaheliste, proovi- ning sisseastumiskatsete korraldamine või lõputunnistuste koostamine. Tunniplaani koostamine kui juhtimisinstrument on paljudes koolides endiselt õppejuhi ülesanne. MHG-s mitte, aga samas tuleb anda sisendit tunniplaani koostamiseks (õpetajate koormused, õppeaasta kursuste plaan jne).

Põnev ja loominguline on kooli alusdokumentide uuendamine (õppekava arendamine on peaaegu et katkematu töö) või lausa uute väljamõtlemine (näiteks andekate poliitika või distantsõppe korralduse välja töötamine) ning analüüside ja kokkuvõtete tegemine.

Õppejuht on nagu eesniitja heinateol, kes määrab ära töö tempo ja selle, kui laia kaarega niitma hakatakse. Samas peab ta suutma vaadata selja taha, et näha, kas teised ikka järele jõuavad. On hea, kui õppejuhil on mõni teema, milles ta on oma majas kõige asjatundlikum. Tal on lihtsam oma ideid ellu rakendada, kui näitab ise eeskuju. Ei kujuta ette, et saaksin olla näiteks kriteeriumipõhise hindamise eestkõneleja või kiita Google Classroomi, kui ise tunde ei annaks ja neid ei rakendaks.

Suur roll õppejuhi töös on suhtlemisel. Olgu siis õpetajate, õpilaste või kooli kogukonna ja avalikkusega laiemalt. Õppejuht kui kooli parimate praktikate jagaja, MHG-s ka meediatöös aktiivne panustaja (iganädalane infoleht, kooli kodulehe ja sotsiaalmeedia haldamine jne). Oluline on kontakt õpilastega. On hea, kui tunned oma kooli õpilasi. Kuidas seda saavutada? Anna mõnda kursust või ainet, valmista õpilasi ette olümpiaadiks või juhenda nende uurimistöid. Lõppude lõpuks, koolis töötame ikka oma õpilaste pärast, mitte mingist umbmäärasest vajadusest õpetada või juhtida.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Kui õpetajat pole, ei aita ka parim reform

Valga koolide üle käivas arutelus kiputakse kergesti vastanduma, kuid lahendused sünnivad ainult tõsiasjadele otsa vaadates. Möödunud aastal ei…

2 minutit

Tiit Tammaru: piirilinn ei vaja näpuga näitamist, vaid  riigi tuge

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas on öelnud, et praegune õppekorraldus ei võimalda piirilinnas saada…

9 minutit

Valga koolide proovikivi: kuidas  tõsta põhikooli lõpuks taset?

Valga koolide kohta on viimastel kuudel kõlanud terav küsimus: kas piirilinn suudab põhikooli lõpuks…

10 minutit
Õpetajate Leht