• Austraalia keelas mullu detsembris alla 16-aastastel noortel sotsiaalmeediat kasutada. Nüüdseks on riburada otsustanud sama teha paljud Euroopa riigid, viimati aprilli lõpus Norra. Eesti ja Belgia aga leiavad, et sotsiaalmeedia lauskeeld lastele ja noortele pole lahendus ning et vastutama peavad suured tehnoloogiahiiud, kes tuleks panna kehtivaid seadusi järgima.

Möödunud aasta oktoobris kirjutasid 25 Euroopa Liidu riigi digitaalministrit alla Jüütimaa deklaratsioonile, mis hõlmab mittesiduvat poliitilist kohustust kehtestada sotsiaalmeedia platvormidel vanusekontroll. Eesti ja Belgia olid ainsad riigid, kes alla ei kirjutanud.

Sotsiaalmeediakeeldu alaealistele ei toeta haridusminister Kristina Kallas ega ka justiitsminister Liisa Pakosta. Teadlaste, psühholoogide ja meediaekspertide arvamused aga varieeruvad seinast seina. Mures ollakse nii laste liigse ekraaniaja kui ka Meta jt sotsmeediahiidude kanalite sisu pärast, mis võib kalduda äärmusesse ning mida platvormid ja nende omanikud kontrollida pole suutnud või tahtnud. Samas osutatakse, et sotsiaalmeedial on ka omajagu kasulikke aspekte, näiteks vähemuste sekka kuuluvate noorte jaoks on teatud keskkonnad olulised identiteedi kujundamisel ja toe saamisel (loe lähemalt lk 3 intervjuust).

Vaja on selgeid reegleid 

Austraalias Melbourne’is asuvas erakoolis matemaatikat õpetav Karina Kesvatera küsis sel teemal arvamust oma õpilastelt ehk varsti pea viis kuud keelu all elanud noortelt. Nood ütlesid, et nende juba olemas olnud kontosid keelu jõustamine väga ei mõjutanud, sest õpilased said oma vanust seal muuta. „Uusi kontosid ei saa ilma passita või näotuvastuseta luua, kuid mõned õpilased ütlesid, et vahepeal seda nõuet ette ei tulnud,“ sõnas Kesvatera. „Pole just parim süsteem, kuid valitsus vähemalt üritab midagi teha. Enamik on sellega nõus ja mõistavad vajadust.“

“Pole just parim süsteem, kuid Austraalia vähemalt üritab midagi teha.

Karina Kesvatera

Üheksandat aastat Brüsseli IV Euroopa koolis töötav Margit Hunt osutab, et siiski plaanitakse ka Belgias alaealiste sotsiaalmeedia kasutamise reegleid karmimaks muuta, eriti Flandrias. „Plaanis on kehtestada nn kahjulike platvormide kasutamisel vanusepiiriks 13 aastat ning nõuda tõhusamat vanusekontrolli, kuna seni on olemasolevat reeglit olnud lihtne eirata. Samas ei soovita kehtestada alla 16-aastastele täielikku keeldu, vaid keskenduda pigem turvalisuse suurendamisele ja paremale järelevalvele.“ Osa Belgia poliitikuid toetab Hundi sõnul senisest rangemaid vanusepiire, kuid kohalikud eksperdid rõhutavad, et pelgalt keelamisest ei piisa ning olulisem on arendada noorte meediapädevust, tugevdada vanemlikku kontrolli ja vähendada kokkupuudet kahjuliku sisuga.

Hunt leiab, et täielik keelamine ei ole lahendus. „Pigem aitab põhjalikum teavitamine, kooli ja kodu koostöö ning senisest selgemad sotsiaalmeedia kasutamise reeglid. Samuti loodan, et kui lastel on piisavalt huvitavaid hobisid ja tegevusi, jääb neil lihtsalt vähem aega sotsiaalmeedias olla.“

“Keelamine pole lahendus, kuid vaja on senises selgemaid reegleid.

Margit Hunt

Vastutama peab platvorm, mitte laps

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütleb, et laste kaitsmine sotsiaalmeedia kahjuliku mõju eest on oluline, kuid ei pea sotsiaalmeedia lauskeeldu mõistlikuks ega tõhusaks. „Eesti ei liitunud Jüütimaa deklaratsiooniga, sest meie hinnangul ei saa laste digikeskkonna probleeme lahendada üldise keelamise kaudu. Deklaratsiooni eesmärk ehk laste senisest parem kaitse veebis ja platvormide suurem vastutus on kahtlemata olulised, kuid lahendused peavad olema proportsionaalsed, teostatavad ning austama laste õigusi ja privaatsust.“

Kallas osutas ka, et keelud võivad näida lihtsa lahendusena, kuid inimkonna ajalugu on näidanud, et pelgalt keelamisega keerulisi ühiskondlikke probleeme ei lahenda. „Lapsed leiavad võimalusi piirangutest mööda minna ning keeld võib tekitada ka vastureaktsiooni. Digivahendite ja sotsiaalmeedia kasutamine peaks olema mõistlikult reguleeritud, eriti koolis. Samuti peavad lastel, lapsevanematel ja õpetajatel olema head teadmised ja tööriistad turvaliseks digikäitumiseks.“

“Just platvormid peavad võtma vastutuse alaealiste kaitsmisel, seda tuleb neilt senisest jõulisemalt nõuda.

Kristina Kallas

Vastutus ei tohi Kallase sõnul jääda lastele, vaid seda peaksid kandma täiskasvanud, riik ja eelkõige suurplatvormid. „Just platvormid kujundavad keskkonda, algoritme ja kasutajaliideseid, mis võivad lapsi üha kauem ekraani taga hoida. Palju jõulisemalt tuleb nõuda, et platvormid piiraksid sõltuvust tekitavaid kujundusvõtteid, tagaksid lastele vaikimisi turvalisemad ja privaatsemad kontod ning võtaksid senisest suurema vastutuse alaealiste kaitsmisel.“

Kallas osutab ka, et koolides peavad olema selged nutiseadmete ja sotsiaalmeedia kasutamise kokkulepped. See aga ei tähenda igas olukorras lauskeeldu. „Oluline on, et reeglid oleksid läbimõeldud, järjekindlad ja toetaksid lapse arengut.“

Austraalia kogemuse põhjal on Kallase sõnul praegu veel vara teha lõplikke järeldusi. Esmased arutelud näitavad, et kõige keerulisem küsimus ei ole keelu väljakuulutamine, vaid selle jõustamine. „Oluline on kontrollida vanust nii, et laste privaatsus oleks kaitstud. Peab ka mõistma, kuidas vältida piirangutest möödahiilimist ning tagada, et vastutus ei nihkuks lõpuks ikkagi lapsele või lapsevanemale. Digikeskkond tuleb kujundada selliseks, et see oleks lastele vaikimisi turvalisem.“

Digipädevus on olulisim

Sama meelt on justiitsminister Liisa Pakosta, kelle sõnul lihtsad keelud ei lahenda keerulisi tehnoloogilisi probleeme. „Eesti jääb oma senisele lähenemisele kindlaks. Peame kõige olulisemaks arendada noorte digipädevust ja kriitilist mõtlemist, mitte lõigata neid infoühiskonnast välja.“ Sarnaselt paljude teiste riikidega lähtub Eesti Pakosta sõnul isikuandmete kaitse üldmäärusest, mis lubab laste andmeid töödelda 13. eluaastast. „Üha nutikama tehisaru ja algoritmide ajastul peame lapsi hoopis õpetama digikeskkonnas turvaliselt toime tulema. Pelgalt vanusepõhine tehniline ligipääsupiirang loob meile vaid näilise turvatunde, jättes tegelikud ohud alles. Seda skepsist jagavad sajad teadlased üle Euroopa, kes leiavad, et fookus peab olema noorte harimisel.“

“Lihtsad keelud ei lahenda keerulisi tehnoloogilisi probleeme.

Liisa Pakosta

Senised andmed ja ekspertide hinnangud näitavad Pakosta sõnul, et Austraalias ei ole range keeld soovitud tulemusi toonud ja esineb isegi vastupidist efekti. „Levinud platvormide keelustamisega kaasneb risk, et noored kolivad vähemtuntud ja täielikult reguleerimata keskkondadesse või otsivad lahendusi tumeveebist, kus varitsevad ohud on mitu korda suuremad. Lisaks näeme Austraalia näitel, et kuigi alla 16-aastastele keelati YouTube’i kontode loomine, tarbitakse seda platvormi nüüd lihtsalt ilma sisse logimata. Selline olukord muudab platvormil võimatuks tarbitava sisu eakohasuse tagamise,“ sõnab Pakosta. Taolistest tehnilistest piirangutest on noortel lihtne mööda minna: kasutades privaatvõrke, vanema seadet või sõbra kontot. Eesti jälgib Pakosta sõnul toimuvat tähelepanelikult, kuid praegu keelustamine üheselt tõhus ei paista. „Tõenduspõhised uuringud, sealhulgas hiljutine OECD analüüs, viitavad pigem tõsiasjale, et mõõdukas sotsiaalmeedia kasutamine võib noorte loomingulisust toetada.“

Pakosta osutab ka, et alates 2024. aastast Euroopa Liidus kehtiv digiteenuste määrus kohustab juba praegu kõiki suuri sotsiaalmeedia platvorme tagama lastele turvalise keskkonna. See regulatsioon nõuab ettevõtetelt privaatsete kontode võimaldamist, turvalisi algoritme ning manipuleerivate ja sõltuvust tekitavate funktsioonide vältimist. „Enne uute ja potentsiaalselt ebaefektiivsete piirangute kehtestamist tuleb meil Euroopas olemasolevaid reegleid tõhusalt rakendada ja ettevõtetelt rangelt nende järgimist nõuda. Tehnoloogiahiiud tuleb panna kehtivaid seadusi ka tegelikult järgima.“ 

Keeldude ja mitmesuguste vanusekontrolli äppide rakendamine tähendab Pakosta sõnul fookuse suunamist lõppkasutajale ehk lapsele. „Kogu koormat ei peaks panema lapsele või lapsevanemale, eeldades, et nad peavad kõigi digimaailma ohtudega ise toime tulema. Lapsi aitab oskus ennast kaitsta, mida toetab haridus, mitte luku taha panemine.“

Manipulatsioon hirmutab

Meedia- ja digipädevuste koolitaja Diana Poudel pooldab piiramist, kuid sotsiaalmeediakeelu kohta ütleb ta, et see on nagu sõelaga vee kandmine kaevust. Poudeli hinnangul on ainus ratsionaalne ja toimiv lahendus keelata ära ka nutitelefon näiteks kuni 13. eluaastani. „Olen selle teemaga tegelenud kümme aastat ja ma lihtsalt ei näe muud toimivat lahendust.“

“Ainus ratsionaalne ja toimiv lahendus on keelata ära ka nutitelefonid.

Diana Poudel

Noorte teadlikkus ohtudest Poudeli sõnul varieerub ning sõltub suuresti lapsevanematest ja klassijuhatajast. Ohud muutuvad aga järjest salakavalamaks. „Algoritmiline manipulatsioon ja tehisaruga suhtlus on minu jaoks väga hirmutavad ja mul hea meel, et mul endal enam alaealisi lapsi ei ole.“ Poudel osutab, et mängudesse ronivad sisse hasartmängu komponendid ja nii on lihtne sattuda filtrimulli, mis reaalsust moonutama hakkab. „Sealt tulevad ebarealistlikud iluideaalid, manosfäär jne … Lisaks TI manipuleeritud sisu ja meeletu digitaalse prügi tootmine. Isegi eksperdid ei ole enam kõigega kursis ning natuke palju on loota, et noor või tema pere/õpetaja suudab selles kaoses selgust luua.“

Poudeli hinnangul pole sotsiaalmeedial põhikooli I ja II astme õpilase seisukohast mingeid kasulikke külgi. „Nutitelefoni kahjulik mõju on mitu korda suurem kui need vähesed „kasud“ mida noor või pere saab sellest, et noorel on väga varakult nutitelefon taskus. Kusjuures ärme unustame, et enamiku sotsiaalmeedia keskkondade kasutustingimustes on kirjas vanusepiir 13, kuid ometi olen pidanud tuhandete algklassilastega rääkima nii TikTokist, Snapchatist, Instagramist kui ka muust …“ 

Poudel osutab ka laste sotsiaalmeedia sõltuvusele. „Näiteks populaarne mäng „Roblox“ on oma olemuselt sotsiaalmeedia: sõbrad, ühine toimetamine, enda avatari tuunimine, et populaarsem olla jne. Muide, Silicon Valley miljardärid hoiavad oma lapsi pigem tehnoloogiast eemal või on seadnud neile väga ranged piirangud.“ 

Poudeli hinnangul on suudetud tekitada üle maailma tunne, et noorel peab nutitelefon olema. „Paneme oma energia sellesse, et keelustada kümme rakendust, kui maailmas on neid miljoneid … Seepärast polegi vaja keelata sotsiaalmeediat, vaid hoopis nutitelefonid. Kui suudaksime vastu võtta seaduse, et järgmisel aastal on nutitelefon keelatud kuni 8-aastastele, seejärel kuni 9-aastastele jne, siis viie aasta pärast oleks meil nii mõnigi probleem vähem …“

Sotsiaalmeedia võimendab

Eesti koolipsühholoogide ühingu juht Karmen Maikalu on samuti mures. Ta osutab, et intensiivset sotsiaalmeedia kasutust seostatakse noorte puhul suurema ärevuse ja depressiooniga, samuti keskendumisraskustega. „Õpetajad kurdavad, et noored ei suuda enam pikki tekste lugeda. Sotsiaalmeedias tekib pidev võrdlus, on ka kiusamise ja väärkohtlemise oht. Algoritmid tekitavad sõltuvust ja sellele ongi sotsiaalmeedia üles ehitatud – mõte on hoida inimest kohal ja püüda tema tähelepanu.“

“Ohtlikud on sõltuvust tekitavad algoritmid, millele sotsiaalmeedia on üles ehitatud.

Karmen Maikalu

Maikalu sõnab, et sotsiaalmeedia ei ole noorte probleemide ainus põhjus, kuid võimendab juba olemasolevaid riske. „Näeme negatiivse või äärmusliku sisu võimendumist – n-ö kõlakodade teket. On radikaliseerumise oht, suunamudijate ja sisuloojate mõju, valeuudised jne.“

Lapsed ja noored on Maikalu hinnangul ohtudest teadlikud, ent teadmisest üksi tema hinnangul ei piisa. „Kuulen palju arvamusi, justkui piisaks laste kaitsmiseks nendele digipädevuste õpetamisest. Kardetakse kasutada sõna „piirangud“. Ent laste ja noorte aju ei ole veel nii arenenud, et nad suudaksid ise endale piire seada ja sõltuvust tekitavates olukordades tarku valikuid teha. Isegi täiskasvanud jäävad sageli sotsiaalmeedia lõksu. On naiivne oodata, et lapsed ja noored suudaksid ainult ise ennast reguleerides end kaitsta.“

Psühholoog möönab, et sotsiaalmeedial on ka häid külgi. „Sotsiaalmeedia võimaldab tunda end kuhugi kuuluvana ja suhelda, ennast väljendada ja olla loov. Ka info on kättesaadav. Mõne noore jaoks võib see olla ainus koht, kus ta tunneb end mõistetu või nähtuna.“

Piirid ei ole Maikalu hinnangul karistus, vaid lapse turvalisust ja arengut toetav raam. „Nii nagu hiljutisel Interneti Päeva konverentsil toimunud arutelus teiste ekspertidega rääkisime – selge see, et keelustamisest üksi ei ole kasu, vaja on läheneda kombineeritult. Piirangute seadmisele peab lisanduma täiskasvanute eeskuju ja tugi, tuleb õpetada digipädevusi, seada vastutus sotsiaalmeediaplatvormidele ja korraldada ka tugev sotsiaalkampaania, mis muudab üldist normi.“

---

Piirangute jõustamine läheb üle kivide ja kändude

Kuna maailm alles katsetab, kuidas ja mil viisil sotsiaalmeedia keeldu rakendada, on teadmised sel teemal veel poolikud. Euroopa Liit tutvustas 15. aprillil rakendust, mis peaks võimaldama tuvastada seadme kasutaja vanuse: (tinyurl.com/2e562cuc). 

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen selgitas, et „lapsed pole kunagi varem ajaloos veetnud nii palju aega ekraani taga“, ning tõi näiteid küberkiusust ning „sotsiaalmeedias vohavast radikaalsest ja vägivaldsest sisust“. Ühtlasi lubas von der Leyen, et rakendus „vastab maailma kõige karmimatele turvastandarditele ning on „tehniliselt valmis“.“

Tegemist on aga hoopis prototüübiga ning üks katse teinud turvaekspert suutis sisselogimisest kahe minutiga mööda hiilida. Nagu kirjutas Delfi DigiGeenius (17.04), saab biomeetrilise kontrolli staatuse lihtsalt tehtuks määrata ning PIN-koodi sisestamiste korra nullida ja nii lõputult PIN-i proovida. Võimalik on määrata uus PIN-kood juba kehtivale kontole. Esimene vanusekontrolliäpi prototüüp avalikustati mullu juulis ning nagu on selgunud, pole ka selle edasiarendus kuigi kasutuskindel.