• „Ligi 70% Austraalia noortest on leidnud piirangutest kõrvalehiilimise vahendid ning kasutab sotsiaalmeediat endiselt,“ ütleb TLÜ osaluskultuuri professor Katrin Tiidenberg. Ta osutab ka, et senistes debattides pole pea üldse räägitud sotsiaalmeedia lapsi toetavatest külgedest.

Kas sotsiaalmeedia keelamine alla 15–16-aastastele on teie hinnangul mõistlik?

Ei ole. Nii leiab ka suurem osa päriselt laste ja noortega nende tehnoloogiakasutusest rääkivaid teadlasi. Kindlasti ei ole see mõistlik sellise äkkotsusena, kus näiteks praegu 14-aastane sotsiaalmeedia kasutaja peab sellest kaheks aastaks loobuma. See tekitab trotsi ja umbusku institutsioonide ja täiskasvanute suhtes. 

Kui Austraalia kaasus peaks tõesti osutuma edukaks, siis võib kaaluda n-ö järkjärgulise juurutamise lahendust, kus pealekasvavad põlvkonnad ei tohi sotsiaalmeediat kasutada teatud vanuseni. Oluline on siinkohal mainida, et enamiku platvormide enda reeglid keelavad kasutajakonto avamise alla 13-aastastele ja oleme seda ühiskonnana ignoreerinud. EL on olnud esirinnas töötamaks välja regulatsioone, mis püüavad kohustada platvormiettevõtteid vastutusrikkamalt käituma, ja me peaks sellega jätkama. 

Sotsiaalmeedia ärakeelamine noortele on mõnes mõttes allaandmine, kus selle asemel, et survestada platvorme heaolu rohkem toetama, ütleme, et ah, olgu, las olla siis kasutuses problemaatiline toode, aga keelame lastel selle kasutamise. Tegelikult on heaolu toetavat toodet vaja kõigil kasutajatel. Näiteks sellist, kus on teadlikult algoritmid n-ö kobamateks ja tülikamateks timmitud.

Kuidas läheb mullu detsembris keelu jõustanud Austraalial?

Väga usaldusväärseid andmeid selle kohta ei ole. Liiga vähe on aega möödas, et hinnata isegi subjektiivset või tajutud seost noorte heaoluga. Ajakirjanduses on raporteeritud, et ligi 70% Austraalia noortest kasutab piirangutest kõrvalehiilimise vahendeid kasutades sotsiaalmeediat endiselt. Austraalia kolleegid tegid keelu väljakuulutamise ja jõustumise vahelisel ajal noortega uuringuid (loe siit) ja tulemused on väga huvitavad. Austraalia noored ütlevad, et kasutavad sotsiaalmeediat nii suhete hoidmiseks kui ka õppimiseks, mainitakse, et täiskasvanud pole keeldude vajalikkust selgitanud ega pakkunud tuge.

“Üleilmsest keeluhüsteeriast on sedavõrd kasu küll, et see paneb riigid läbirääkimistel digihiidudega paremasse positsiooni.

Jaanuari alguses ilmus teadusuuring, mis hõlmas rohkem kui 100 000 Austraalia last ja noort (4.–12. klass), keda uuriti nende kooliõpingute vältel korduvalt (uuring: tinyurl.com/4h4x54av). Selgus, et mõõdukas sotsiaalmeediakasutus (kuni 12,5 tundi nädalas ehk 2,5 tundi iga päev pärast kooli) toob kaasa suurima heaolu. Liigne kasutamine ja ka mittekasutamine mõjuvad halvasti. Erinevused esinesid ka soo lõikes. Tüdrukute jaoks oli oluline sotsiaalmeedia mõõdukas kasutamine alates 14. eluaastast, seevastu poiste puhul oli mittekasutamine hilisteismeikka jõudes kahjulikumgi kui liigkasutamine.

Lapsed on nutikad, ilmselt suudavad nad leida viise keelust kõrvale hiilida.

Ilmselgelt. Lisaks on suur osa n-ö kahjulikku sisu vaadatav ilma sisse logimata. Saavutaksime vaid selle, et meil puudub võimalus teada saada, mida lapsed ja noored on vaadanud. Lisaks peljatakse Austraalias, et noored liiguvad igasugustesse vähemreguleeritud sotsiaalmeediakeskkondadesse.

Kuidas panna sotsiaalmeediahiiud sotsiaalmeedias levivate koletute videote või ebateadusliku sisu eest vastutama? 

Nagu ma juba mainisin, on EL-is viimastel aastatel välja töötatud seadusi ja regulatsioone, mille eesmärk on andmekaitseregulatsioon ning digiturgude ja digiteenuste seadus. Eks nendel läbirääkimistel digihiiud ka lobistasid kõvasti ja võib norida, kas neisse sai piisavalt hoobasid kontrollimiseks, aga praegu me alles hakkame nende hoobi kasutama. Enamasti käib see nii, et seadus jõustub, digihiiule tehakse hoiatus, siis trahv. Seejärel kaebavad nad trahvi kohtusse ning kaotavad. Andmekaitse ja privaatsuse ümber käinud protsessi meenutades kulub uute normide paikaloksumiseks 7–12 aastat. Vahepeal platvormid ähvardavad, et ei paku sellel territooriumil oma teenust siis üldse jne. EL ei ole väga rahvarikas, aga on maailma võrdluses jõukas, nii et teenuse mittepakkumine on pigem bluff. 

Digiteenuste seaduses on juba kirjas, et platvormid peavad pakkuma kiiret ja läbipaistvat sisuhaldust, samuti läbipaistvust algoritmide toimimises, kaitsma alaealisi, tegema iga-aastaseid riskiauditeid kahjuliku sisu ja kasutusviiside kohta jne. Küsimus on selles, kuidas igaüht neist tõlgendatakse ja operatsionaliseeritakse, et seda saaks mõõta. 

“Vaja on rabedamaks keeratud kasutajaliidest ja lollimaks kujundatud algoritme.

Heaolu jaoks on oluline teatav vanusepiirang ja n-ö noorteversioonid platvormidest (nagu Youtube’il on lasteversioon) ning nimelt rabedamaks keeratud kasutajaliides ning lollimaks kujundatud algoritmid. Seda selleks, et kasutajakogemus oleks konarlikum ja inimestel oleks võimalik endalt küsida, kas ta ikka tahab seal tund aega sirvida või on see tegelikult igav. 

Kuigi ma keeldu ei poolda, siis üleilmsest keeluhüsteeriast on sedavõrd kasu küll, et see paneb riigid läbirääkimistel digihiidudega paremasse positsiooni. Ajalugu on näidanud, et Meta jt reageerivad suurtele skandaalidele ja sellele, mida nad tajuvad radikaalse avaliku hoiaku muutusena. Seda me praegu ka näeme, avalikkusel on kõrini digihiidude ülbusest. Keelamiste ähvarduste tuules on oodata, et ehk nad teevad mingeid liigutusi kiiremini.

Kui teadlikud on Eesti lapsed ja noored sotsiaalmeedia ohtudest?

Eesti on aastaid osalenud EU Kids Online’i uuringutes, kus osalevad Tartu ülikooli kolleegid, aga ka teistes üleeuroopalistes laste ja noorte ja digitehnoloogia ning heaolu-uuringutes (DigiGen, ySKILLS jne).  EU Kids Online uurib spetsiifiliselt veebiriske ja teadlikkust nendest. Viimane uuring (2025) näitas, et suurem osa (62%) 9–16-aastastest õpilastest teab, mida teha olukorras, kui keegi käitub internetis ebameeldivalt, ning ligikaudu iga teine laps tunneb end internetis turvaliselt. Ligi kolmandik (30%) õpilastest kogeb internetis suheldes suuremat vabadust kui silmast silma suheldes ning neljandik (26%) on rääkinud internetis teemadel, millest nad silmast silma kohtudes ei räägiks. Inimeste lahkusesse ja abivalmidusse internetikeskkonnas usub samuti ligi veerand vastanutest (raporti leiab siit: tinyurl.com/mr2a75yz).

Millised on sotsiaalmeedia positiivsed küljed, mis teatud platvormidele sisenemise keelu tõttu laste elust kaovad?

See on debattide üks suurim kitsaskoht, et sotsiaalmeedia kasutamisest tulenevatest heaolu toetavatest külgedest ei räägita üldse. Teadlaste seas on viimasel ajal hakatud juhtima tähelepanu, et kasude ja hüvede uurimisele on märksa vähem keskendutud, kuna selle jaoks ei olnud justkui ühiskondlikku tellimust või huvi.

Teadusuuringud on näidanud, et sotsiaalmeedia aitab tekitada kuuluvus- ja ärakuulatuse tunnet ja pakub lastele sotsiaalset tuge. Eriti oluline on see vähemustesse kuuluvate noorte jaoks.

Sotsiaalmeedia on ka abiks eneseväljenduse, enesekindluse ja empaatia arendamisel, et avalikus arutelus ja sotsiaalses maailmas paremini hakkama saada. Maailmapildi avardamine on eriti oluline seoses fännikultuuride ja poliitilise osaluse ning kodanikuidentiteediga.

Samuti on oluline arendada info-, andme-, digi-, TI- ja sisuloomepädevusi. Neid on lihtne omandada, kui teeme midagi, mida tahame teha.