Eesti ujub koos Belgiaga sotsiaalmeedia keelustamise küsimuses vastuvoolu

Austraalia keelas mullu detsembris alla 16-aastastel noortel sotsiaalmeediat kasutada. Nüüdseks on riburada otsustanud sama teha paljud Euroopa riigid, viimati aprilli lõpus Norra. Eesti ja Belgia aga leiavad, et sotsiaalmeedia lauskeeld lastele ja noortele pole lahendus ning et vastutama peavad tehnoloogiahiiud, kes tuleb panna kehtivaid seadusi järgima.

Kui ministrid Kristina Kallas ja Liisa Pakosta on keelamise vastu, siis teadlaste, psühholoogide ja meediaekspertide arvamused varieeruvad seinast seina.

Eesti hariduse suurim probleem on kaootiline ja iganenud töökorraldus

Kristjan Kaskman: „Probleem ei ole ainult selles, et õpetajaid on vähe või et olemasolevad õpetajad on väsinud. Probleem on ka selles, et õpetaja töö sisu on aja jooksul laienenud. Kui sama inimene peab korraga olema õpetaja, dokumenteerija, kohandaja, heaolumurede esmane lahendaja ja järgmise reformi rakendaja, siis ei ole üllatav, et stress kasvab ja ta paneb ameti maha. Eesti TALIS 2024 tulemused viitavad just sellele mustrile.“

Sotsiaalmeedia keelamisrallil juhib pime pimedat

Kristi Helme: „Sotsiaalmeediahiidude vastutusele võtmise (senist) ebaõnnestumist ei peaks kompenseerima laste karistamisega. Isegi kui idee on õilis – ekraanidest sõltuvuse vähendamine, vägivaldse sisu eest kaitsmine –, siis sellest, kui lapsed kolivad ümber kahtlasematele ja vähem kontrollitud saitidele (nagu Austraalia näitel juba näha), ei võida keegi.“

Eesti keele tasemeeksami teemad võiksid olla elulähedasemad

Aarne Ruben: „Täiskasvanute koolitusele tulevad keeleoskuse taset tõstma suuremalt jaolt naised, kes tegutsevad sfäärides, kus keelt vaja läheb. See on positiivne maailm. Kõrge motivatsioon, teada tahtmise soov. Neid toetab riigi poolt täiuslikult välja arendatud õppematerjal. Minu kui õpetaja ees on täiskasvanute kollektiiv: väljakujunenud, eelarvamusteta isiksused, kelle ainus hirm on eesti keele B2-taseme eksami ees …“

Põhikooli lõpueksam ettevalmistava õppe järel uuesti

Koolijuhtide soovil lubab riik ettevalmistava õppe läbinud noortel põhikooli lõpueksamid uuesti sooritada. Seda aga vaid juhul, kui esimesel katsel 50 protsendi piiri ei ületatud. Suure osa ettevalmistava õppe rühmadest võtavad enda juurde kutsekoolid, kellel eksamikogemus aga puudub. 

TI-pädevused koolis. Kas õpetame seda, mida õpilased tegelikult ootavad?

Birgy Lorenz: „KüberPähkli ja KüberPuuringu uuringud Eesti õpilaste seas 2024.–2025. aastal näitasid, et õpilased ootavad koolilt selgeid ja ühtseid reegleid TI kasutamiseks. Ligikaudu 60–75% õpilastest peab oluliseks, et oleks arusaadav, millal ja kuidas TI-d kasutada tohib. Tajutakse, et koolis keskendutakse rohkem sellele, mida teha ei tohi, kui sellele, kuidas TI-d õppimisel sisukalt rakendada. See loob paradoksaalse olukorra: reeglid on olemas, aga need ei toeta õppimist piisavalt.“

Pildikeel aitab lapse keelepaelu valla päästa

Järjest enam tuleb lasteaedadesse hilise kõnearenguga ja ka kõnetuid lapsi. Tartu Pääsupesa lasteaia õpetajad kasutavad suhtlemise toetamiseks pildikeelt.

Pääsupesa lasteaed on nagu lõputu pildigalerii: pildikaardid on kõigi ruumide seintel, kapiustel, trepikäsipuudel, ukselinkide juures ja isegi õues. Õpetajad toetuvad piltidele kõigi lastega suheldes ja mitte ainult nendega, kel kõnega probleeme.

Kõnetutest lastest võivad saada kõnelejad, kui abi on varajane ja järjepidev

Väikelapse aju vajab eelkõige päriselu suhtlust – pilkkontakti, häält, liikumist ja ühistegevust. Alla kaheaastastel lastel ei peaks üldse ekraaniaega olema, ütleb logopeed Mare Laidra. Intervjuus Õpetajate Lehele rääkis ta põhjustest, miks hakkavad lapsed hiljem rääkima kui veel aastaid tagasi ning logopeedide tööst laste kõne arendamisel.

Kuu aega ilma mänguasjadeta

Tallinna Rabarübliku lasteaia kaheksa rühma otsustasid kuu aega hakkama saada ilma n-ö valmis mänguasjadeta.

Haridustehnoloog: õpetamine peab süsteemselt muutuma

Mari Suviste: „Õpetajad on tehisaru kasutamiseks väga sobiv sihtgrupp, nad valdavad oma ainet sügavuti ja oskavad hinnata, kas loodud materjali sisu on korrektne. Näiteks võib füüsikaõpetaja lihtsa vaevaga kasutada tehisaru 10. klassi töölehe koostamiseks, kuigi tema enda teadmised on magistri tasemel. Ta suudab saadud tulemuse üle kontrollida, seda kohandada ja vajadusel parandada. See on ka põhjus, miks tehisaru on õpetajate seas nii kiiresti levinud.“

Tartu tervishoiu kõrgkool ootab uut rektorit

2. aprillil toimunud rektorikandidaatide debatil osales kolm kandidaati, kes puudutasid nii kooli teadus- ja õppetööga seotud probleeme kui tervishoiuhariduse valupunkte kaasaja ühiskonnas. Muu hulgas olid kõne all süvenev tööjõupuudus tervishoiuvaldkonnas, töötajate läbipõlemine ning välismaalt tuleva tööjõu koolitamise vajadus. Uue rektori nime veel teada ei ole, ent peagi on oodata tema ametisse kinnitamist haridus- ja teadusministri poolt.

Arvustamisel on Tallinna linnateatri lavastus „Sinisilmsed“.