Evelyn Kiive.

Kasulik viide: Vaimu arheoloogia ja seitse emotsioonisüsteemi

Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas „Gigantum Humeris“ on ilmunud raamat „Vaimu arheoloogia. Inimemotsioonide neuroevolutsiooniline algupära“ (2022), autoriteks Jaak Panksepp ja Lucy Biven. Originaalis ilmus raamat juba 2012. aastal, nüüd on see siis kättesaadav ka eesti keeles. 

Teoses on esitatud eesti päritolu Ameerika neuroteadlase ja psühholoogi Jaak Panksepa (1943–2017) käsitlus inimese ürgsetest põhiemotsioonidest, mis mõjutavad meid ka tänapäeval. Vaimu arheoloogia kirjeldab seitset emotsioonisüsteemi, mis selgitavad, kuidas inimesed mingis olukorras reageerivad ja käituvad. Need maailma emotsionaalselt tõlgendavad süsteemid pärinevad sügavatest ajupiirkondadest ja on kõikidel imetajatel üsna ühtemoodi: otsing, raev, hirm, iha, hoolitsus, paanika/kaotusvalu ja mäng. Tõrked nimetatud emotsionaalsete süsteemide toimimises põhjustavad psüühilisi probleeme ja -häireid. 

Kasulik lugemine igale õpetajale või tugispetsialistile, kes soovib süvitsi mõista õppija tunnete ja motivatsiooni aluslätteid ning saada seeläbi paremini aru inimkäitumise tagamaadest.

J. Panksepp ja L. Biven (2022). Vaimu arheoloogia. Inimemotsioonide neuroevolutsiooniline algupära. Tallinna Ülikooli kirjastus

Kommentaarid

  1. Õpetajad!

    Parimaks EMOTSIOONIDE käsitluseks pean akadeemik Pavel Simonovi (1926-2002) põhjalikke ülevaateid paksudes raamatutes (!) “Emotsionaalne aju” ja “Motiveeritud aju”, mida lugesin ca 35 aastat tagasi… Paraku on need võõrkeelsed!

    Peep Leppik

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Välisüliõpilased jätavad meile üle saja miljoni euro aastas

Välisüliõpilased ei ole Eesti jaoks kulu, vaid üks kiiremini tasuvaid haridusinvesteeringuid. Välisüliõpilaste panus Eesti majandusse…

6 minutit

Kui õpetajat pole, ei aita ka parim reform

Valga koolide üle käivas arutelus kiputakse kergesti vastanduma, kuid lahendused sünnivad ainult tõsiasjadele otsa vaadates. Möödunud aastal ei…

2 minutit

Moraalne paanika noorte nutitelefonide ja ühismeedia kasutamise ümber

Kes arvab, et nutitelefonid teevad noori lollimaks? Päris paljud. See on kujunenud arvamuseks, mis…

18 minutit
Õpetajate Leht