23.‒25. oktoobrini toimunud 13. Baltimaade saksa keele õpetajate konverents pakkus huvitavat valikut plenaarettekandeid ja töötubasid, mis keskendusid saksa keele õpetamise olulistele teemadele. Sündmus julgustas aktiivselt kogemusi vahetama tõestatud meetodite ja uuenduslike lähenemisviiside osas, mis peaksid edendama saksa keele õpetamise kvaliteeti meie regioonis.

Konverentsil osalenud Viljandi Riigigümnaasiumi õpetaja Hiie Allvee peab saksa keele kogukonda enda jaoks oluliseks. Lisaks kolleegidega kvaliteetaja veetmisele hindab ta kõrgelt konverentsi harivat poolt. „Aeg-ajalt on hea paariks päevaks oma tavapärasest keskkonnast välja tulla ja saada uut energiat, millega edasi minna,“ nendib ta.

Õppija autonoomia ja neurodiversiteet

Mõned töötoad ja plenaarettekanded keskendusid õppija autonoomia edendamisele ja õppe kohandamisele neurodiverssetele õpilastele. Bettina Melchers rõhutas oma ettekandes „Ainulaadsed õpilased ‒ neurodiversiteet saksa keele õppes“ õpetamise kohandamise tähtsust autistlikele, keskmisest intelligentsematele või tundlikumatele õpilastele või neile, kel on aktiivsus-tähelepanuhäire. Õpetajatele tutvustati strateegiaid, kuidas kohandada füüsilist keskkonda ja ainesisu nii, et teistest eristuvad õppijad selleks võidaks.

Õppematerjalide ja digitaalsete ressursside kasutamine

Konverentsi teine oluline teema oli õppematerjalide ja digitaalsete ressursside kasutamine õppetöös. Õpetajad said ülevaate, kuidas valida õppematerjali ja kohandada seda vastavalt õpilaste vajadustele. Gunda Heck selgitas plenaarettekandes „Hueberi kirjastuse õppematerjalide abil õppijate autonoomsuse arendamine“, kuidas julgustada õppijaid iseseisvalt õppima ja oma õppeprotsessi reflekteerima.

Meedia ja mängude loominguline kasutamine

Mõned töötoad tutvustasid loomingulisi lähenemisviise, kuidas kasutada õppetöös taskuhäälinguid, meeme ja mänge. Neid interaktiivseid meetodeid esitati võimalustena muuta keele omandamist tõhusamaks ja lõbusamaks. Minu töötuba „Podcast’ide ja meemide kasutamine õppetöös ‒ aga kuidas?“ ja Diana Kollin-Poomi töötuba „Mesilane, täring, QR-kood ja mängukaardid. Mida nendega õppetöös teha saab?“ andsid praktilise ülevaate nende vahendite kasutamisest õppetöös.

Individuaalse eristamise ja kultuurilise tausta arvestamine

Konverents hõlmas ka töötubasid individuaalse eristamise kohta, et aidata õpetajatel paremini arvestada õppijate individuaalseid vajadusi. Lisaks arutleti kultuuriliste aspektide üle, sealhulgas oli juttu „Rohelise vööndi“ kasutamisest õppematerjalina Saksamaa ajaloo ja looduse tutvustamiseks.

Kokkuvõttes pakkus konverents mitmekesist programmi, mis võimaldas õpetajatel koguda ideid ja lähenemisviise saksa keele õpetamiseks. Osalejad naasid koju laia valiku teadmiste ja tõestatud meetoditega, et õppijat parimal viisil toetada.