Kose Gümnaasiumi direktor Martin Medar
Riigikogu ees 22. jaanuaril.

Head poliitikakujundajad, õpetajad, haridusvaldkonna spetsialistid, õpilased, lapsevanemad ja kõik tänase sündmuse toetajad!

Me oleme kogunenud täna siia, et avaldada oma arvamust. Oleme siin, sest õpetajaskonda teeb nõutuks olukord, kus aasta-aastalt on lisandunud kohustusi ja ülesandeid, mis ei ole juba ammu töötasuga võrreldav. 

Tegelikkuses on haridusvaldkonna probleemid veelgi laiemad. Täna me loome homset tulevikku õpetajatega, keda meil ei ole piisavalt, kellest juba täna on ligi 10% pensioniealised. Sellega tuleb arvestada – sest nii see lihtsalt on. Meil on vaja tegeleda õpetajate järelkasvu küsimustega. 

Täna me seisamegi siin, et ka 20 aasta pärast oleks meil koolides tunde andmas haritud ja targad aineeksperdid. Homme oodatakse tööturule inimesi, kes oleksid kvalifitseeritud tippspetsialistid, insenerid, arstid, programmeerijad jt. Kes neid õpetab? Kui me tahame ehitada tarka riiki, kus on targad ja haritud inimesed, siis me peame looma selleks eeldused ja tegema seda juba nüüd. Me seame õpetajale nõudmise olla eesmineja, kuid praeguse poliitikaga me oleme järelelonkijad.

Tänane tööseisak on samm, mida õpetajad ei peaks tavatingimustes tegema – te peaksite olema koolis, kallid õpetajad.

Tähelepanu!

Ma teen siinkohal üleskutse. Kose Gümnaasium võtab tööle insenerigraafika ja tehnoloogia õpetaja, programmeerimise õpetaja, eesti keele õpetaja, keemia- ja füüsikaõpetaja. Koormuseks on igaühel 35 tundi nädalas, millest kontakttunde klassi ees 21. Me oleme paindlik kool, tundide ettevalmistamine ja kodutööde parandamine ei pea toimuma koolimajas. Saate seda teha oma vabast ajast. Samuti saate peale meie tööpäeva teha teisi töid. Meie pakume teile töötasuks 1803 eurot brutos ehk 1433 eurot kuus kätte. See on meie 1,0 koormusega ametikoht. Aga meie oleme paindlik kool, meie võimaldame teha ka ületööd või õhtuti muud lisatööd, nt laste uurimistöid juhendada!

Millised on meie ootused: õpetajal peab olema magistrikraad, ta peab olema hea suhtleja ja motiveeritud koolis töötamiseks, tal peavad olema tugevad närvid, keeleoskus, juhiomadused ja ta peab olema äärmiselt empaatiavõimeline ning sõbralik inimene. Lisaks kohusetundlik, koostöövõimeline, ennastjuhtiv ja analüütilise mõtlemisega, kes on alati suunatud enesearengule. Ja ideaalne on, kui tal oleks varasem õpetamiskogemus. 

Kui suur on tõenäosus, et me need spetsialistid leiame? 

Paus …

Me ei seisa siin täna selleks, et rääkida ainult töötasust, vaid ka õpetajate koormustest ja õigusest elada jätkusuutlikult toimivana, et tagada meie lastele hea haridus.

Koolivõrk ei reguleeri ennast ise, seda peab reguleerima. Kui me hajutame vastutust, siis tänane olukord ei muutu, vaid me võime olla kindlad, et räägime nendel teemadel edasi 20 aasta pärast. Poliitikakujundajad ei saa koolivõrguga seotud vastutust panna üksnes kohalike omavalitsuste õlgadele. See ei ole jätkusuutlik ja on näha, et protsessid jäävad venima, sest kohalikud omavalitsused on erineva võimekusega. 

Poliitikakujundajad peavad looma kriteeriumid, kui suur võib olla gümnaasium: kas 50 õpilast, 75 õpilast või 100? Kui suur tohib olla kõige väiksem põhikool? Kui kaugel peab asuma lastele lähim algkool? Need on alused, mida omavalitsused vajavad otsuste langetamiseks. 

Õpetajad ei määra endale ise töötasu. Aga oma igapäevaelu toimetulekul sõltutakse siiski sellest. Sest ka õpetajal on pere ja vajadused, et ennast vaimselt ja emotsionaalselt taastoota. 

Õpetajale peavad jääma võimalused elada väärikalt – selleks on kaks tingimust: ta ei ole tööst kurnatud ja tal on sissetulek, mis elamist võimaldab. Kui õpetaja töötab ennast tühjaks, sest normid ja koormus on liiga suur, siis ei suuda ta oma tööd nautida ja põleb läbi ning lahkub koolist. See ongi põhjus miks me täna Riigikogu ees seisame. Õpetaja ülesandeks on sütitada õpilastes huvi õppimise ja teadmiste omandamise vastu, aga kui leek endal kustub, siis ta ei sütita ka õpilastes huvi. 

Me ei saa üles ehitada haridussüsteemi inimestele, kes käivad korraks koolist läbi. Õpetajaamet on elu kutse ja kvaliteetne haridus sõltub sellest, kas koolides on kvalifitseeritud ja motiveeritud inimesed.

Sel juhul me peaksime olema ühel nõul ka selles, et õpetajate palgatõus on hädavajalik, sest äraelamiseks ei pea ülekoormusel töötama või töötama lisaks põhitööle kusagil mujal. Õpetajate palgatõus on vajalik, et koolis oleksid pädevad, entusiastlikud ja noortele eeskujuks olevad ettevõtlikud inimesed.

Lõpetuseks tahan öelda, et mul on tunne, et me tahame riigina näidata ennast parema ja rikkamana, kui me tegelikult oleme, ja selle nimel oleme nõus murdma lubadusi ja õõnestama hariduse tulevikku. Aga kui on lubatud, siis see loob ka ootuse lubaduse täitmiseks. 

Eesti haridus on maailma parim haridus ja Eesti õpetaja on maailma parim õpetaja, seda sõltumata sellest, et õpetajate järelkasv pole piisav ja seetõttu on õpetaja koormus meeletu. Sõltumata sellest, et õpetajaid on riigi lubadustega üle külvatud juba mitukümmend aastat –, on meie koolid ja õpetajad olnud õpilase jaoks alati olemas. Oleme hakkama saanud ühiskonna aina suuremate väljakutsetega ja valimiseelsetest lubadustest tingitud sotsiaalse survega koolidele. 

Aga nüüd aitab! On kaua pingutatud, on kaua oodatud ja oodatakse lubaduste täitmist!