• Kuidas muudaks õpetajate leidmist olukord, kus kvalifikatsioonile mitte vastav õpetaja jääb karjäärimudelist välja ja kaotab õiguse saada õpetaja palga alammäära? 
• Kõrgema järguga kaasneb kõrgem palk, aga mida toob see kaasa koolipidajale ja -juhile, kui õpetajad asuvad senisest enam kõrgemat järku taotlema? 

Õpetajaametit ei valita praegu kindlasti töötasu järgi. Aga inimest, kes soovib õpetajaks tulla, peaks tulevikus motiveerima võimalus, et tema töötasu tõuseb vastavalt kvalifikatsiooninõuete täitmisele. Koolijuhil on võimalus ise otsustada, kas ta maksab kvalifikatsioonita õpetajale rohkem, samuti saab ta pakkuda võimalust, et juba õppima asunud töötaja palk tõuseb – see omakorda annab koolijuhile kindlustunde, et uus õpetaja on peagi kvalifikatsiooniga. 

Praegustes tingimustes on oluline leida inimesi, kes tulevad haridussüsteemi tööle ja saavad võimaluse ennast täiendada. Ma olen nõus, et kvalifikatsiooninõuetele vastav õpetaja on oma ala ekspert ja tema töötasu peabki kõrgem olema, aga praegu see paraku nii ei ole. Seega on mõistlik, et kvalifikatsiooninõuetele mitte vastav õpetaja jääb karjäärimudelist sellisel kujul välja. Me peame töötama selle nimel, et meil oleksid professionaalsete oskustega õpetajad.

Pole kuigi tõenäoline, et suur osa õpetajatest hakkab pelgalt palganumbri pärast oma järku tõstma. Jah, alati on õpetajaid, kes taotlevad järku vaid raha pärast, kuid on ka neid, kes tahavad teha oma igapäevatööd ega plaanigi tõestada, et väärivad näiteks vanemõpetaja järku. Tuleb arvestada, et iga järgu tõstmine nõuab kindlaid pädevusi, oskusi, teadmisi ja isikuomadusi. 

Karjäärimudel toimib kahtepidi: esiteks pakub see õpetajale võimalust ennast arendada ja teostada ning sellega kaasneb palgatõus; teiseks annab see võimaluse palgatõusuks, mis eeldab, et õpetaja peab selleks pingutama ning ennast arendama. Karjäärimudeli üks eesmärkidest on teha õpetajaamet atraktiivsemaks ning näidata, et ka õpetajal on võimalus eri teid pidi (vertikaalselt ja horisontaalselt) karjääriredelil tõusta.

Kuna praegu ei ole karjäärimudeli kõik üksikasjad paigas, ei saa ka öelda, et järku tõsta oleks lihtne. Meisterõpetajate osakaal on tulevikus protsentuaalselt kõige väiksem, sest seda saab taotleda vaid Kutsekojas või kutset omistavas asutuses. Vanemõpetajaid võib olla umbes 25% (lähtudes eelnevast atesteerimise statistikast).

---

Põltsamaa vallavanem Karro Külanurm: kvalifikatsioonile mitte vastav õpetaja ei peakski karjäärimudelis olema

Eestis on järjest rohkem kvalifikatsiooninõuetele mitte vastavaid õpetajaid. Kui suur on teie omavalitsuses (üldhariduses) nende osatähtsus?

Põltsamaa valla üldhariduskoolides ei vasta 26% õpetajatest kvalifikatsiooninõuetele. Mitmed neist on siiski head ja tublid õpetajad, kel on õpingud lõpusirgel. 

Mis muutuks, kui kvalifikatsioonile mitte vastav õpetaja jääks karjäärimudelist välja?

Töötasu on ka praegu kokkuleppel koolijuhiga. Kui koolijuht leiab tähtajalise töötaja, on tema tasu koolijuhi kokku leppida. Kvalifikatsioonile mitte vastav õpetaja ei peakski karjäärimudelis olema. Küll aga võiks karjäärimudel toetada koolijuhi soovi suunata kvalifikatsioonile mitte vastav õpetaja end täiendama, et ta vastaks kvalifikatsiooninõuetele. 

Kõrgema järguga kaasneb kõrgem palk, aga mida toob see kaasa koolipidajale?

Ilmselgelt tuleb siis leida lisaraha ja selles kohas vaatame riigi poole. Et kõrgemat järku hakatakse taotlema massiliselt, võtab aega.

Võru abivallavanem Piret Otsatalu: alammäärast veel madalama palgaga ei saa maale enam isegi kvalifikatsioonita õpetajaid

Eestis on järjest rohkem kvalifikatsiooninõuetele mitte vastavaid õpetajaid. Kui suur on teie omavalitsuses (üldhariduses) nende osatähtsus?

Selgituseks: Võru vald on suur (952 km²) ja hajaasustusega, seal on kuus munitsipaalkooli ja kuus koolieelset lasteaeda. Praeguse seisuga on õpilasi 1077 ja õpetajaid 108. Mis puudutab õpetajate kvalifikatsiooni, siis kvalifikatsiooniga õpetajaid on siia Kagu-Eesti piirkonda raske saada, eriti kui on vaja osalise koormusega spetsialiste. 

Kvalifikatsiooniga õpetajaid ja tugispetsialiste on Võru valda keeruline leida. Meie valla koolides on kvalifikatsioonita õpetajaid keskmiselt 20%. Mõnes koolis rohkem, mõnes vähem. See on meie jaoks suur protsent. 

Mis muutuks, kui kvalifikatsioonile mitte vastav õpetaja jääks karjäärimudelist välja?

Maapiirkonnas muudaks see olukorra keerulisemaks. Kui töötasu oleks õpetaja töötasu alammäärast veel madalam, ei saaks me endale isegi kvalifikatsioonita õpetajaid. Juba õpetaja töötasu alammääraga on koolidesse raske õpetajaid leida.

Kõrgema järguga kaasneb kõrgem palk, aga mida toob see kaasa koolipidajale?

Juba praegu on surve töötasule suur. Ära ei tohi unustada ka lasteaedade ja huvikoolide õpetajaid. Lisaks teiste elualade esindajaid, kelle roll koolide ja lasteaedade toimimisel on märkimisväärne, aga kelle palk jääb õpetajate omast madalamaks, sest omavalitsusel ei ole piisavalt raha. 

Kindlasti on kõrge palk üks motivaator, mis aitab maapiirkonda tööturul atraktiivsemaks muuta, kuid kui omavalitsusel on raha vähe ja riigi toetus on vähene, pole võimalik meisterõpetajat kooli palgata.

Küsis Heiki Raudla