Järgmise õppeaasta algusest saavad koolidele kättesaadavaks matemaatika valemilehed, mida gümnasistid saavad kasutada ka riigieksami sooritamisel. Valemilehe kui abimaterjali kasutamise võimaldamine annab nii õpetajatele kui õpilastele sõnumi, et matemaatika õppimise puhul on esmatähtis õpitavast aru saada, mitte niivõrd valemeid pähe tuupida.

„Võime seda valemite lehte võrrelda ÕS-iga kirjandi kirjutamise juures,“ tõmbab Haridus- ja Teadusministeeriumi matemaatika ja digipädevuse peaekspert Helle Hallik paralleeli kahe riigieksami vahel. Tema sõnul saavad valemilehed valmis uue kooliaasta alguseks, et õpilastel oleks eksamite eel aega nendega harjuda ja nende kasutamist ette valmistada.

Valemilehe koostamiseks luuakse töörühm, kuhu kaasatud matemaatikaõpetajad oskavad oma kogemuse põhjal soovitada, milliseid valemeid õpilased gümnaasiumis kasutavad ja abimaterjalina kõige enam vajavad. 

Ajakohastatud õppekavas, mis rakendati 2024. aasta septembris, on laias matemaatikas abimaterjalide kasutamisega seotud kolm õpitulemust: lihtsamate trigonomeetriliste avaldiste teisendamine (4. kursus, trigonomeetria II); funktsioonide summa, vahe, korrutise ja jagatise tuletise leidmise eeskirja rakendamine ning funktsiooni esimese ja teise tuletise ning liitfunktsiooni tuletise leidmine, kasutades etteantud tuletiste tabelit (9. kursus, trigonomeetrilised funktsioonid. Funktsiooni piirväärtus ja tuletis); ning algfunktsiooni mõiste selgitamine ja lihtsamate funktsioonide määramata integraalide leidmine põhiintegraalide tabeli ja integraali omaduste järgi (11. kursus, integraal, planimeetria).

Valemite lehe rakendamise põhjusena toob Helle Hallik välja riigieksamiga kaasneva sooritusärevuse. „Riigieksam on kõrge panusega test, millest sõltub paljude noorte edasiõppimine,“ selgitab peaekspert. „Eksami ajal aga võib tekkida sooritusärevus, mille käigus võib nii mõnigi asi täiesti ununeda või ajus kättesaamatuks jääda. Seega on valemileht ennekõike leevendus või päästerõngas sooritusärevuse puhul.“

Seega, kui abiturient saab ülesande põhimõttest aru ja teab, millist valemit rakendada, siis ei ole mõistlik tekitada olukorda, kus tema tulemus jääks eksamiärevusest tingitud segaduse taha. 

Gümnaasiumi riikliku õppekava muudatusena sõnastatakse kitsa matemaatika õpitulemused kooskõlalisteks laia matemaatika õpitulemustega. See tähendab, et edaspidi on ka kitsa matemaatika puhul võimalik abimaterjale kasutada. Muudatuse eesmärk on ühtlustada laia ja kitsa matemaatika õpitulemusi.  

Mõistagi jääb õpilastel võimalus valida kitsa ja laia matemaatika vahel nii gümnaasiumisse astumisel kui riigieksami sooritamisel. Samuti on gümnaasiumi ajal võimalik kooli õppekavas kirjeldatud korra alusel suunda vahetada.