Peagi saab läbi eestikeelsele õppele ülemineku esimene aasta. Õpetajad on teinud head tööd, kuid on ka terve hulk probleeme. Nagu arvata võis, läks esimese klassi õpilastel kohanemine paremini kui neljandikel, kes kolm esimest kooliaastat vene keeles õppisid. Kõige keerulisem on olnud erivajadusega lastel, kes vajaksid mõlemas keeles tuge.

Muresid pole mitte ainult üleminekukoolides, vaid ka eesti koolides, kus õpib aina rohkem muukeelsete perede lapsi. Kui poole või rohkemgi klassist moodustavad teise kodukeelega õpilased, ei ole õpetajal lihtne hakkama saada isegi siis, kui abiõpetaja on kõrval.

Küsimus ongi, milliseid tulemusi sellises segaklassis õppimine annab. Õpetajad tunnevad, et seal pole mitte keegi – ei õpilased ega õpetaja – päriselt rahul. Kuna erineva kodukeelega lapsi peaks õpetama erinevalt, ei saa keegi seda, mida ta päriselt vajab. 

Õpetajate arvates peaks eesti keelt sarnaselt võõrkeeltega õpetama väiksemates rühmades, seda enam, et ka eesti kodukeelega laste lugemis- ja kirjutamisoskus jätab soovida. Samuti peaks õpetaja tunnikoormus olema oluliselt väiksem ning abiväge klassiruumis rohkem. 

Kindlasti vajavad õpetajad muukeelsete laste õpetamiseks sobivat õppematerjali, mida praegu pole. Eesti emakeelega õpilastele mõeldud õpikud on nende jaoks liiga keerulised ja õpetajad ise ei suuda päevast päeva töölehti ette valmistada.

Õpetajad on juba mõnda aega väga väsinud, sest järjest on aset leidnud pöördelisi muutusi: kaasava hariduse juurutamine, koroonapandeemia, nüüd ka eestikeelsele õppele üleminek, mis kõik on nõudnud palju jõudu ja pingutust. Üha jõulisemalt tungib kooli tehisintellekt, mis omakorda keerab senised õpetamise põhimõtted pea peale ja sunnib tööd ümber mõtestama.

Õpetajate koormus on olnud viimasel ajal enneolematu. Paljud neist ei pea suurele pingele vastu ning lahkuvad koolist või ei asugi pärast õpingute lõpetamist ametisse. Õpetajate puudus annab üha teravamalt tunda.

Samas muutub aina tähtsamaks, et klassi ette ei satuks juhuslikud inimesed, vaid kvalifitseeritud professionaalid, kes valdavad õpetamise kunsti.

Enne eestikeelsele õppele ülemineku algust hoiatasid eksperdid, et see nõuab oluliselt rohkem ressurssi, kui meil pakkuda on, mistõttu tuge vajavate õpilaste arv võib kasvada. Loodetavasti vajaminev ressurss siiski leitakse. Muidu juhtub nii, et õpilaste teadmised mitte ei parane, vaid jäävadki puudulikuks.