Esimese klassi katsed on teema, mis ikka ja jälle päevakorrale tõuseb. Hiljuti seoses haridusliku ebavõrdsuse kasvuga Eestis, mistõttu haridusministeerium leiab, et koolikatsed tuleb kaotada ja asendada loosivõtmisega.

Asi puudutab küll üksnes üheksat kooli Tallinnas ja ühte Tartus, sest enamik esimese klassi lapsi alustab Eestis kooliteed kodulähedases koolis. Siiski on tegu kirgliku teemaga, mille kohta on kõigil oma arvamus.

Üks ema räägib, et tema vanemal tütrel õnnestus sisse saada katsetega kesklinnakooli, noorem aga jäi napilt välja ja käib kodulähedases koolis. Ema sõnul on koolid väga erinevad. Kui vanem laps edeneb silmanähtavalt, siis noorema klassis tuleb õpetajal abistada mahajääjaid ja tegelda korrarikkujatega, mistõttu tublimate jaoks jääb aega liiga vähe.

“Koolil ja koolil on vahe, kinnitavad vanemad, ega kohku tagasi ka selle ees, et pere ajutiselt mõnele sobiva aadressiga elamispinnale sisse kirjutada.

Teine ema ütleb, et juba laste sündides otsustati, et nad hakkavad käima koolis kodu lähedal, sest katsete ralli tundub imelik ja naljakas. Ka tundsid vanemad, et nad ei jaksa lapsi iga päev teise linna otsa kooli sõidutada ning nii suurel määral oma aega ja energiat panustada, mida eliitkoolis õppimine nõuab. Lapsed said minna lasteaiakaaslastega ühte klassi ja neil on ümbruskonnas palju sõpru, kellega on tore mängida ja koos olla. Siiski tunnistab ema, et otsus kodulähedase kooli kasuks tehti seetõttu, et tegu on vana ja tuntud headusega kooliga.

Kolmas ema on väga mures, sest tema laps on üks väheseid eesti kodukeelega õpilasi klassis, kus valdav osa lapsi on muukeelsed. Õpetaja koormust ei oska ta ettegi kujutada ning poja õpitulemused on enam kui küsitavad.

Midagi pole teha, enamik pealinnas elavate õpihimuliste laste vanemaid soovib panna lapse hea mainega tugevasse kooli, kus tema teadmistele ja õpiharjumusele laotakse maast madalast tugev põhi. Koolil ja koolil on vahe, kinnitavad vanemad, ega kohku tagasi ka selle ees, et pere ajutiselt mõnele sobiva aadressiga elamispinnale sisse kirjutada.

Paraku ei lahenda koolikatsete kaotamine kõiki neid haridusprobleeme, mida tegelikult lahendama peab. Haridusliku ebavõrdsuse teemat arutati ka Riigikogu 15. septembri täiskogu istungil, kus jäi kõlama, et eestikeelsele õppele ülemineku ja kaasava hariduse tingimustes tuleks nõrgemaid koole järele aidata, et lõhed veel suuremaks ei käriseks.

Kõigi nende arutelude taustal tundub sümpaatne Tallinna linna mõte luua lisaks olemasolevatele katsetega klassidele koolide juurde veel rohkem ülelinnalise vastuvõtuga eripäraseid klasse, kuhu saab kandideerida ka teistest piirkondadest. Päris kindlasti aitab selline lähenemine lapse individuaalsusega hoopis paremini arvestada kui loosi abil kooli pääsemine.