HTM: kõrghariduses on vaja täiendavaid õppekohti ja lisaraha

Sajandi esimese kümnendi lõpus Eestis sündimus tõusis, kuid lühikeseks ajaks. Neil aastatel sündinud noored jõuavad nüüd kõrgkooli astumise ikka. Haridus- ja teadusministeerium plaanib seetõttu luua kõrgkoolides täiendavad õppekohad. Noori loodetakse suunata õppima eelkõige neid erialasid, kus valitseb tööjõupuudus. Kas plaani elluviimiseks ka raha leitakse, selgub eelseisvatel riigieelarve strateegia läbirääkimistel.

Inseneride puudus ei ole ülikooli astumise, vaid seal püsimise küsimus

Eesti energeetikavaldkond vajab lähikümnendil tuhandeid uusi töötajaid, neid aga napib. Probleem ei piirdu aga sellega, et noori tuleb tehnikaerialadele õppima liiga vähe.

OSKA energeetikauuring, Tallinna tehnikaülikooli kogemus ja tööandjate seisukohad näitavad, et suur osa tudengitest alustatud õpinguid ei lõpeta. Kõrgharidussüsteemi ja tööturu ootused ei liigu samas tempos. Suurim probleem ei ole see, õpinguid alustab vähe noori, vaid tõsiasi, et paljud neist neid lõpeta.

Minu õpetajad teadsid, mida üks inimlaps koolilt vajab

Hasso Tepper: „Minu õpetajad 1980-ndate koolis olid väga targad ja ma arvan, et tegelikult teadsid nad ATH-st ja neuroatüüpilistest lastest kõike. Nad lihtsalt ei kasutanud selliseid sõnu, kuid mõistsid suurepäraselt, mida üks inimlaps koolilt vajab, et oma omailma ja maailma suhetega hakkama saada ning kasvada iseenda ja oma lähedaste eest vastutavaks täiskasvanuks. Kõik, mida ma tean ja oskan, võlgnen ma oma väga tarkadele õpetajatele.”

Kas asendame korstna päikesepaneeliga?

Piret Sapp: „Atesteerimissüsteemi ellurakendamine ei ole enamikus koolijuhtides ega ka koolipidajates vaimustust esile kutsunud, sest see toob kaasa täiendava bürokraatia, aja- ja rahakulu. Ka põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on sisulisi dialooge avamata rutakalt vastu võetud. Koolipidajatel, kes on kohustatud atesteerimist rakendama, on oluline süsteemi mõista. Kahjuks ei leia haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt vastuseid rakendajate jaoks olulistele küsimustele, mis on jäänud seni vastamata.”

Atesteerimissüsteem aitab koolijuhtidel oma tööd analüüsida

Liis Lehiste: „Atesteerimine ei dubleeri arenguvestlusi, iga-aastased arenguvestlused ja viiendal tööaastal toimuv atesteerimine loovad koolijuhi arengu toetamisel ühtse terviku. Senine tagasiside näitab, et atesteerimissüsteem aitab koolijuhtidel oma tööd analüüsida ja koolipidajatel anda sisukamaid hinnanguid. Seda on kinnitanud ka arenguprogrammides osalenud koolijuhid ja -pidajad.“

Ingar Dubolazov: auto esiklaas on tahavaatepeeglist suurem ikka põhjusega

Meie meeskonna eesmärk on luua maailma ägedaim eestikeelne kool, ütleb Ingar Dubolazov, kes alates märtsikuust juhib Tallinna Kesklinna vene gümnaasiumi, kus õpib üle tuhande noore. „Kultuur on nagu tanker, mis keerab pika vinnaga ja suure amplituudiga. Olen kannatlik, kuid näen juba lühikese ajaga muutust.“

Eksperdid: ka lastele suunatud YouTube Kids sisaldab väga palju häirivat sisu

Isegi kui lapsed ja täiskasvanud on digiohtudest teadlikud, et tähenda see veel, et nad oskavad internetis turvaliselt käituda. Võimalikke olukordi tasub ette mõelda ja neid läbi mängida. Kuidas lapsi ja ka endid kiiresti muutuva digimaailma ohtude eest kaitsta ning millised võiksid olla praeguste nutilaste lapsed, arutlevad intervjuus Tartu ülikooli meediauuringute ekspert Inger Klesment ning politsei- ja piirivalveameti ennetustöö koordinaator Gerli Grünberg.

Kodus nähtud vägivald tuleb noorte paarisuhetesse kaasa

President Kaljulaidi fond läkitab sajasse Eesti kooli 40 arstitudengit ja ämmaemandat, leevendamaks levivat vägivallapandeemiat ja misogüüniat. Noored lektorid selgitavad muu hulgas, miks „ei“ on ei ning kuidas enda piirid turvaliselt paika panna.

Kiiruga lõpetatud teadustöö viib koolipoisi Ameerikasse

Ralf Maapalu on 11. klassi õpilane, kelle suurim kirg on matemaatika. Tema teadustöö „Suure keelemudeli agendi käitumismustrite uurimine krüptoturgudel kolme käitumisliku mänguteooria mudeli alusel“ pälvis riiklikul õpilaste teadustööde konkursil preemia ja aasta pärast on ta oodatud oma tööd tutvustama Ameerika Ühendriikidesse. Intervjuus Õpetajate Lehele selgitab Maapalu oma töö sisu ning toob välja ka näiteks selle, et kõige muu kõrval on tema üks unistusi kunagi hetkel ka ise matemaatikat õpetada. 

Laste hoole all sirguvas toidusalus leidub maiustamist ka täiskasvanutele

Mustamäe kooliõpilased rajavad kodukandi paneelmajade vahele permakultuurist lähtuvat toidusalu, kus sirguvad marjapõõsad ja viljapuud ning leiavad lisaks inimestele mõnusat äraolemist ussikesed, mesilased ja linnud. Mis võiks olla veel toredam paik õuesõppeks ja looduse uurimiseks?

Arvustamisel on Rakvere teatri lavastus „Pimekaader“.