• Põhikooli lõpueksamid on tehtud ja lõpetajad keskenduvad nüüd sellele, kuhu minna edasi. Esimest korda kehtib õppimiskohustus, mis tähendab, et muretsemiseks pole põhjust – koht, kus edasi õppida, on kõigile tagatud. Küll aga võib selle koha otsimine kesta halval juhul kogu suve. 

Võtmekuupäev on 9. juuni, mil koolid hakkavad õpilastele õppekohti pakkuma. Pakkumise saanutel on kolm päeva aega see kas vastu võtta või tagasi lükata. Kes pakkumisele ei reageeri, kaotab õiguse koolikohale kolme päeva möödumisel. Kohti, mis ühel või teisel põhjusel vabanevad, pakutakse koolides koostatud pingeridade põhjal järgmistele soovijatele, kellel on omakorda otsustamiseks aega kolm päeva. Nii tänavune vastuvõtukarussell pöörlema hakkab. 

Mitmesse kooli korraga

Suurima murekohana toovad koolid välja tõsiasja, et alguses pakuvad ühtedele ja samadele õpilastele kohta mitu kooli. Õpilastele, kes paiknevad pingeridades madalamal, algab aga ootamismäng. „Ühed ja samad õpilased figureerivad väga mitmes nimekirjas, mis tähendab, et enamik 9. juunil koolidelt pakkumisi ei saa. Neil jääb loota, et need, kes saavad palju pakkumisi, teevad oma otsuse võimalikult kiiresti ära,“ alustab Tallinna 21. kooli õppejuht Raido Kahm. 

“Ühed ja samad õpilased figureerivad väga mitmes nimekirjas, mis tähendab, et enamik 9. juunil koolidelt pakkumisi ei saa.

Raido Kahm

Kogemustele tuginedes tõdeb Kahm aga, et osa õpilastest, kes näiteks kuuelt koolilt kutse saavad, valivad nende vahel võimalikult kaua. Kõigi teiste ärevus samal ajal kasvab. Kuigi on lootust, et juuni lõpuks saavad võimalikult paljud koolid vastuvõtuga ühele poole, kipub ta arvama, et jagub koole, kes peavad veel juulis jätkuvastuvõtuga tegelema. „9. juuni kui ühtse kuupäeva, mil pakkumisi tegema hakatakse, eesmärk oli leevendada pinget, mis tulenes olukorrast, et osal noortest on õppekoht juba käes ja teistel ei ole. Paraku tekib ärevus ilmselt aga ikkagi, sest kõik ju kohe pakkumisi ei saa,“ arutleb Kahm. 

Eelmisel suvel juhtus nõnda, et samal ajal kui koolidel oli kohti üle, leidus õpilasi, kellel õppekoht puudus. Kahmi hinnangul ei ole sama välistatud ka sellel suvel ja probleem kestab nii kaua, kuni õpilastel on võimalus kandideerida nii paljudesse koolidesse, kui hing ihkab. „Isegi kui tegu on väga tugeva õpilasega, märgib ta vastuvõtusüsteemis igaks juhuks linnukese väga mitme kooli ette. Tal ei ole ju mingit põhjust seda mitte teha.“ Kui aga paika panna mingigi piir, mitmesse kooli üks õpilane kandideerida tohib, vähendaks see oluliselt pakkumisest alguses ilma jääjate hulka. „Alati on olnud neid, kes annavad oma otsusest teada viimasel hetkel, või isegi kui nad teavad, et ei ole pakkumisest huvitatud, lasevad tähtajal lihtsalt täis tiksuda,“ nendib Kahm. 

“Piirangu kehtestamine kahandaks seda hullust, et lihtsalt võimaluse pärast kandideeritakse ka elukohast sadade kilomeetrite kaugusel asuvatesse koolidesse.

Ene Tannberg

Temaga nõustub Miina Härma gümnaasiumi direktor Ene Tannberg, kelle sõnul peaks taolise piiri kehtestamist tõsiselt kaaluma. „Kui ma õigesti aru saan, oleks uues vastuvõtu infosüsteemis saanud kõik Eesti gümnaasiumid ära märkida. Piirangu kehtestamine kahandaks seda hullust, et lihtsalt võimaluse pärast kandideeritakse ka elukohast sadade kilomeetrite kaugusel asuvatesse koolidesse. Kui paljud noores eas ikka päriselt nii kaugele õppima lähevad?“ pärib ta. 

Eelistusi saab märkida alates järgmisest aastast

Veel oleks suureks abiks võimalus märkida eelistusi, mis sügisese seisuga pidi juba sellel kevadel realiseeruma. Õpetajate Leht kirjutas septembris, kuidas riik tuleb koolijuhtide soovile vastu ja kandideerijad peavad edaspidi märkima ära, kuhu nad eelistavad õppima asuda. Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) üldhariduspoliitika osakonna õppekava valdkonna juht Marjetta Venno ütles toona: „Ei ole normaalne, et 15-aastane noor närvitseb oma edasise kooli- ja elutee pärast augustikuuni. Plaanitava seadusemuudatusega saavad koolid jälgida, kellest nad vastuvõtutegevusi alustavad ja kellele on valmis kohe kohta pakkuma. Nii kulgeb vastuvõtt sujuvamalt ja kiiremini.“ 

Kuigi seaduseelnõu läbib praegu lugemisi ja järgmisel kevadel muutub see kõikide eelduste kohaselt tõsiasjaks, peavad koolid praegu veel selleta hakkama saama. HTM-i üldhariduspoliitika osakonna juhataja Ülle Matsin meenutab, et lõppeva õppeaasta alguses reguleeriti koolijuhtidega koostöös palju probleemkohti ja saadi aru, et eelistuste märkimise võimaluse jaoks õigusliku aluse loomine võtab liiga kaua aega. „Koolide vastuvõtukorrad tuli võimalikult kiiresti ära kinnitada. Seetõttu sel õppeaastal eelistusi märkida veel ei saa. Järgmisel aastal on aga võimalik see vastuvõtukorda juba sisse kirjutada,“ selgitab ta. 

“Koolide vastuvõtukorrad tuli võimalikult kiiresti ära kinnitada. Seetõttu sel õppeaastal eelistusi märkida veel ei saa.

Ülle Matsin

Sellega lükkab ta ümber levinud arusaama, et eelistuste märkimine takerdus selle taha, et uut vastuvõtu infosüsteemi veel kasutusele ei võetud. „Selleks on ikkagi vaja seadust muuta, mis võtab lihtsalt aega. Me hindasime, et parlament ei jõua seda mitte kuidagi õigeks ajaks menetletud, ja tahtsime vältida olukorda, kus kehtib kord, millel puudub õiguslik alus. See oli seotud õigusruumi, mitte infosüsteemiga,“ räägib Matsin. 

Liikumine võib kesta kogu suve 

Matsin tõdeb, et tänavune olukord on uus kõigi jaoks: „Olukord, kus kõik on kohustatud õpinguid jätkama, on andnud põhikooli lõpetamisele natuke uue tooni. Me ei peta enam ennast uskumisega, et halvemad eksamitulemused parandatakse kähku ära. Iga tulemus jääb kehtima.“ Sellega viitab ta tõigale, et järeleksameid põhikoolis enam ei korraldata ja lisaeksami saavad sooritada vaid need, kes mõjuval põhjusel õigel eksamipäeval puudusid. 

Matsini sõnul arvestab riik sellega, et suurem osa põhikoolilõpetajatest leiab endale edasiõppimiskoha põhivastuvõtu jooksul, mis lõppeb juuniga. Siis tehakse kindlaks õppeasutused, kus on veel vabu kohti, ja juulis leiab aset jätkuvastuvõtt, et ka need kohad täis saaksid. „Ma loodan, et ei teki sama probleemi nagu eelmisel aastal, kui neid kohti hoiti koolile vastust andmata kinni. Vastuvõtmise tähtaja sätestamisega lükkame me karusselli kiiremini käima. Tartus oli tõepoolest olukord, kus ühe kooli jagu õpilasi hoidis kohti kinni mitmes koolis – nad ei teadnud, kas saavad veel kuskilt pakkumise, ega julgenud ära otsustada,“ meenutab Matsin. 

Riik lubab ka ise koolide kaupa seirata, kus veel vabu kohti on, ja saadud info õpilastele ning lapsevanematele edastada. „Elu on näidanud, et ka augustis võib veel liikumisi toimuda, kui keegi on otsustanud oma eelistust muuta. Ei ole välistatud, et kohad vabanevad koolis, kuhu keegi tahtis alguses kõige rohkem minna, ja see võib doominoefekti tekitada. Seda on ette tulnud igal aastal,“ räägib Matsin. Ta rõhutab, et suurem osa leiab kindlasti endale õppekoha põhivastuvõtu käigus ja hiljemalt juuni lõpuks on nende jaoks kõik selge. 

Küll aga tahab ta kõigile õppijatele ja nende vanematele südamele panna, et kui põhivastuvõtu lõpus ei ole ükski kool neile pakkumist teinud, pole paanikaks põhjust. „Juuli alguses selgitavad koolid välja, kui palju kohti neil täitus, ja selle info põhjal avavad nad hiljemalt 15. juulil jätkuvastuvõtu. Kindel on see, et kõik õpilased leiavad endale augusti lõpuks õppekoha,“ lausub Matsin. 

Mustamäe gümnaasiumi direktor Marika Randma tõdeb, et juunikuu tuleb huvitav, ja see, kas kuu lõpuks on klassid komplekteeritud või peab järgnevatel kuudel täiendava vastuvõtu korraldama, selgub jooksvalt. Varasemaid aastaid meenutades toob ta välja, et ka siis, kui õppimiskohustust sellisel kujul veel ei eksisteerinud, tuli ärevust ette ja augustiski pöörduti kooli poole küsimusega, kas vabu kohti on. „Sisetunne ütleb, et sellel aastal võib seda veel rohkem ette tulla, kuna kõik peavad kuhugi mahtuma,“ arutleb tema. 

“Sisetunne ütleb, et sellel aastal võib hiliseid kooli poole pöördumisi veel rohkem ette tulla, kuna kõik peavad kuhugi mahtuma.

Marika Randma

Mustamäe gümnaasiumisse võetakse õpilasi vastu konkursipõhiselt ja kandideerides on kokku võimalik saada sada punkti. 60 protsenti sellest moodustavad perioodihinded ning eesti keele ja matemaatika lõpueksami tulemused, 40 protsenti vestlus. „Vestlust oleme kasutanud viimased kolm aastat. Oli periood, mil me seda ei korraldanud, aga siis saime aru, et vestlusel saame oma õpilaste ja nende ootustega natuke varem tuttavaks,“ selgitab Randma. 

Arvud on petlikud

Tänavu kandideerib Mustamäe gümnaasiumisse 628 õpilast, kellest vastu võetakse 64. Esmapilgul võib nendest arvudest välja lugeda, et kooli saab üks kümnest soovijast. Küll aga tuleb taas mängu tõsiasi, et paljude kandideerinute jaoks ei ole see kool esimene eelistus ja nii tihe konkurents tegelikult pole. Et aga suhtarv on eelmiste aastate omaga sarnane, saavad nad prognoosi kohaselt soovitud õpilaste arvu kenasti kokku. 

Siit tõukub aga uus küsimus: mis juhtub siis, kui mõni kool ei saa õpilaste arvu täis, aga vestlustele rohkem õpilasi ka kutsustud ei ole? Kuigi mõni riigigümnaasium kutsub vestlusele mitu tuhat õpilast, jääb võimalus, et kutsutud on sinna kandideerinud tagavaravariandina ja lähevad õppima mujale. „Siis hakkavad nimekirjad väga kiiresti lühenema ja kuigi koolis veel kohti on, ei saa neid rohkem kellelegi pakkuda, kuna vestlusvoor on juba möödas,“ teoretiseerib Raido Kahm. 

Miina Härma gümnaasium saadab 9. juunil pakkumise 108 õppijale ja sarnaselt kõigi teiste koolidega hakatakse siis pingsalt jälgima, mis juhtuma hakkab. „Tartu gümnaasiumid on ühiskatsete süsteemi kaudu küll ühises inforuumis, aga ilmselt ka siin esmajärjekorras pakkumise saavad noored kattuvad ja 300–400 noort kutsutakse igasse kooli. Kõik ülejäänud hakkavad siis paremat aega ootama,“ lausub direktor Tannberg. 

Seda arvesse võttes võiks pakkumise kohe saata rohkematele, kuid ka sellega on seotud teatud risk, meenutab Tannberg eelmist aastat. Nimelt on nad alati kutseid välja saatnud natuke rohkem, kui koolis kohti on, sest seni on alati leidunud kohast loobunuid. „Näiteks ei soovi kaugemate piirkondade noored ikkagi Tartusse tulla. Eelmisel aastal juhtus aga see, et loobunuid sisuliselt ei olnud ja praegused kümnendad klassid on meil 40-pealised. Sellist olukorda ei saa me endale enam lubada ja seega olema kutseid saates ettevaatlikud,“ selgitab Tannberg. 

Vastuvõtukriteeriumid on kõikidel Tartu koolidel sarnased. Eelkõige jälgitakse lõpueksamite ning ühiskatsete tulemusi. Miina Härma kool annab väikese lisaboonuse õpilastele, kes on viimasel kahel aastal jõudnud mõnel olümpiaadil üleriigilisse vooru. Tannbergi sõnul olid varasemalt kõikides Tartu gümnaasiumides klassid juuni lõpuks juba komplekteeritud. Seda, mis tänavu saab, ei julge ta veel prognoosida. „Kui juba arvestatakse sellega, et veel augustis toimub vastuvõtt, ei pruugi enam nii hästi minna. Meie seda muidugi ei eelista, tahame nii õpetajad kui õpilased ikkagi rahuliku südamega suvepuhkusele saata.“ 

---

Eksamiperiood kujunes oodatult keeruliseks

• Põhikooli lõpueksamid tõsteti varasemast ettepoole juba eelmisel aastal, kuid õppekorralduslikult polnud neid tänavugi lihtne läbi viia. Mõningast segadust tekitab ka lisaeksamitega seotu. 

See, kas põhikooli lõpueksamite läbiviimine õppetöö ajal end õigustab või mitte, selgub koolijuhtide hinnangul mõne aasta pärast, kui uue süsteemiga on lõplikult harjutud. Mustamäe gümnaasiumi direktor Marika Randma ei salga, et eriti täistsükli gümnaasiumide jaoks on kevad keeruline aeg. „Kõik sujus, aga õppekorralduslikult polnud eksameid ka seekord lihtne läbi viia, kuna põhikooli lõpueksamid ja eksamieelsed vabad päevad tuli kombineerida ülejäänud klasside õppetööga. Samal ajal algasid ka riigieksamid,“ alustab Randma teema lahkamist. 

Ta jätkab, et eksamiteks on vaja eksamikomisjoni liikmeid, kes on valdavalt õpetajad. Seetõttu oli vaja mõelda, mida teha ülejäänud klasside õppetööga. Nad võtsid kasutusele näiteks iseseisva õppe päevad ja eritunniplaanid, kus osal klassidel olid tunnid ümber tõstetud. „Õpetajates tekitas vast kõige rohkem ärevust see, et kuna seadus näeb eksami eel põhikoolilõpetajatele ette vabad päevad, jäi osa ainete tunde päris palju ära. Tekkis küsimus, kuidas õppekavas nõutud õpitulemused saavutada.“ See tekitas Randma sõnul olukorra, kus õpetajad kiirustasid, et teemadega eksamite ajaks ühele poole saada, aga kõikides õppeainetes ei olnud see siiski võimalik. „Õpetajatel tuli olla päris leidlik,“ lisab ta. 

Kõik need probleemid on koolijuhtide ühendus ka tõstatanud ja jätkuvalt mõeldakse, kuidas eksamitega seotu koolipere jaoks sõbralikumaks muuta. Ühe võimaliku lahendusena on pandud ette tõsta vastuvõtuperiood juunisse. See aga tähendaks, et keskkooliklasse komplekteeritakse veel hiljem ja suvest ei pruugi enam midagi alles jääda. 

Eelkõige räägitakse aga ikkagi üheksanda klassi õppekava muutmisest nii, et lõpetamise kõrvalt ei peaks tavapärase õppetööga enam tegelema. „Õppekava mahtu saaks nii palju vähendada, et kõik õpitulemused oleks eksamiperioodiks saavutatud. Kui muudatusi ei tehta, peavad koolid eksamiperioodi ajal leidlikud ja paindlikud edasi olema,“ ütleb Randma. 

Ta mõistab, et eksamite ettepoole tõstmise eesmärk oli vähendada põhikoolilõpetajate pinget, aga tõdeb, et praeguse seisuga sellest suurt abi pole olnud. „Periood on põhikoolilõpetajate jaoks ikkagi väga pingeline. Õppetöö toimub eksamiperioodi ajal ja vastuvõtt on kohe otsa. Lapsed on väsinud. Selle probleemi lahendus peitub ilmselt õppekavade korrastamises.“ 

“Kui lisaeksam toimub soovituslikul päeval või erandkorras hiljem, vastutab eksami korraldamise selguse ja läbipaistvuse ning tulemuste korrektsuse eest kool.

Hele Liiv-Tellmann

Kuigi järeleksamite võimalust põhikoolilõpetajate jaoks enam ei eksisteeri, on lisaeksamid siiski vajalikud, kuna pole tõenäoline, et kõik lõpetajad saavad õigel päeval eksamil osaleda. Tallinna 21. kooli õppejuht Raido Kahm muigab, et tema on äkki vale inimene seda kommenteerima, kuna imekombel ei pea nende koolis tänavu keegi lisaeksamit sooritama – kõik 123 õpilast olid õigel ajal kohal. 

Riik soovitab teha eesti keele järeleksami 21. mail, matemaatikaeksami 26. mail ja valikeksami 29. mail. Kriitikat tekitas see, et lisaeksami töid on ainult üks ja kui üks õpilane sooritab eksami ühel ning teine teisel päeval, võib eksamitöö vahepeal levima hakata ja esile kerkib aususe küsimus. „Kokkuvõttes on paratamatu, et mõni õpilane ühel või teisel päeval puudub, ja päris täpselt igaks olukorraks juhiseid luua ei saagi. Ka meil on varasematel aastatel tulnud ette juhtumeid, millele oleme pidanud koostöös Harnoga loovalt lähenema. Tavaliselt oleme need lahendused leidnud ka. Kui on küsimused, millele selge vastus puudub, siis vastutab nende leidmise eest tihti kool,“ mõtiskleb Kahm. 

HTM-i alus- ja põhihariduse osakonna peaekspert Hele Liiv-Tellmann kommenteerib olukorda nii: „Kuna lisaeksami sooritamise vajadus on peamiselt seotud õpilase eksamilt puudumisega, on mõistlik eksam korraldada ajal, mil õpilane saab eksamil osaleda. Sellest on tingitud ka nn soovituslikud kuupäevad. Kui kool soovib mõjuval põhjusel korraldada lisaeksami soovituslikest kuupäevast varem, on turvalisuse tagamiseks eksamil välisvaatleja Harnost ja eksamitöö hinnatakse Harnos. Kui lisaeksam toimub soovituslikul päeval või erandkorras hiljem, vastutab eksami korraldamise selguse ja läbipaistvuse ning tulemuste korrektsuse eest kool. Lisaeksami raskusaste, sisu ja korraldus on võrdne lõpueksami omaga ja tulemus on üldjuhul teada hiljemalt 1. juuniks.“