• Uue õppeaasta eel on mõnes koolis peaaegu kõik õpetajad olemas, teises pole täidetud veel ükski kevadel välja kuulutatud õpetajakoht. 

Koolijuhtide sõnul on eriti raske leida matemaatika- ja eesti keele õpetajaid, HEV-õpilaste õpetajaid ning tugispetsialiste. Kui sobivat õpetajat ei leita, jagatakse töö seniste töötajate vahel või võetakse tööle inimene, kes alles omandab vajalikku kvalifikatsiooni.

Valga põhikool otsis kevadel ja suvel viit uut õpetajat: eesti keele, matemaatika-, klassi-, individuaalõppe ja inglise keele õpetajat. Augusti keskpaigaks polnud neist ametikohtadest veel ükski lõplikult täidetud.

„Mõned vestlused on veel ees. Oleme optimistlikud,“ ütleb Valga põhikooli õppejuht Airi Laine.

Kvalifikatsiooninõuetele vastavaid õpetajaid koolil leida ei õnnestunud, küll aga noori, kes eriala alles õpivad ja soovivad õpingute kõrvalt õpetajana töötada. Sügisel alustab koolis osalise koormusega ka kolm tudengit: kaks muusika- ja üks matemaatikaõpetajana.

“Õpetajaid on aasta-aastalt üha keerulisem leida.

Airi Laine

Kõige keerulisem on Laine sõnul leida matemaatikaõpetajaid ja tugispetsialiste. Kool otsib endiselt logopeedi ja psühholoogi.

„Õpetajaid on aasta-aastalt üha keerulisem leida,“ lausub ta.

Üks põhjus on Laine sõnul Valga kaugus tõmbekeskustest. Teine on kooli õpilaskond. „Meie mitmekultuurilisus ja muukeelse emakeelega õpilaste suur osatähtsus muudab õpetaja töö mitu korda keerulisemaks,“ selgitab ta.

Kui mõni koht jääb täitmata, suureneb olemasolevate õpetajate koormus.

Kakskümmend konkurssi

Tallinna Läänemere gümnaasium on korraldanud kevade ja suve jooksul õpetaja ametikohtadele ligikaudu 20 konkurssi. Augusti keskel otsiti seal endiselt klassi- ja väikeklassiõpetajat.

Direktor Deniss Presnetsovi sõnul laekub mõnele konkursile väga vähe avaldusi ning alati kandidaatide hulgas kvalifikatsiooninõuetele vastavaid pole.

„Eriti keeruline on leida klassiõpetajaid, väikeklassiõpetajaid ja tugispetsialiste. Samuti on jätkuvalt väga suur puudus matemaatika- ja eesti keele õpetajatest,“ ütleb ta.

“Kuuest uuest õpetajast vastab täielikult kvalifikatsiooninõuetele üks.

Deniss Presnetsov

Kool on tänavu tööle võtnud kuus uut õpetajat. Neist üks vastab praegu täielikult kvalifikatsiooninõuetele. Ülejäänud kas õpivad ülikoolis, peavad omandama õpetajakutse või täitma õpetajale kehtestatud kvalifikatsiooninõuded muul viisil.

„Eestikeelsele õppele üleminek seab kandidaatidele täiendavad nõuded ning vähendab veelgi nende õpetajate hulka, kes vastavad kõigile vajalikele tingimustele,“ nendib Presnetsov.

Kui konkursil sobivat inimest ei leita, jagatakse tunnikoormus olemasolevate õpetajate vahel. „See tähendab paratamatult olemasolevate õpetajate töökoormuse suurenemist,“ tõdeb Presnetsov.

Esimesel konkursil ei kandideerinud ühtegi õpetajat

Porkuni kool korraldas kokku 16 konkurssi, et leida kümme õpetajat, füsioterapeut, psühholoog, eripedagoog, sotsiaalpedagoog ja õpetajaabi – kokku 15 töötajat. Kool otsis tööõpetuse õpetajat ning toimetuleku- ja hooldusõppe klasside õpetajaid.

Direktor Kristi Aroni sõnul tuli õpetajate konkursse korduvalt pikendada. Esimeses voorus ei kandideerinud ühtegi õpetajat. Teises voorus oli kandidaate neli, kvalifikatsiooninõuetele vastas neist üks.

„Kahjuks on tööturul väga vähe õpetajaid, kes on spetsialiseerunud haridusliku erivajadusega õppijatele. Pigem nähakse seda tööd suure väljakutsena,“ ütleb Aron. „Samuti tundub mulle – rõhutan, et see on minu isiklik arvamus, mis ei tugine tõenduspõhistele andmetele –, et intellektipuudega õppijate ees tuntakse sageli ebakindlust või isegi hirmu ning teadmatusest eelistatakse töövõimalusi teistes koolides.“

Värbamist raskendab tema sõnul kooli asukoht. Porkuni ümbruses on hajaasustus ja paljude töötajate jaoks tähendab kooli tööle tulemine igapäevast autosõitu. Seetõttu on töötajate leidmiseks kasutatud ka sihtotsingut.

“Esimeses konkursivoorus ei kandideerinud ühtegi õpetajat.

Kristi Aron

Viimased töölepingud on praegu sõlmimisel, kuid kõik uued lepingud on tähtajalised. Üks õpetaja ei saa 1. septembrist alustada.

„See eeldab loomulikult töö ümberkorraldamist ja tõenäoliselt ka mõne töötaja töökoormuse ajutist suurendamist,“ ütleb Aron. 

Koormust aitab jagada Porkuni kooli töökorraldus. Õpetajad töötavad kolmeliikmelistes meeskondades, kuhu kuuluvad õpetaja, kasvataja ja abi.

Tugispetsialistide otsimine edenes tänavu paremini. Kool leidis eripedagoogi ning esimest korda asub tööle koolipsühholoog. Füsioterapeudiga käivad veel läbirääkimised. 

„Ehkki füsioterapeut ja psühholoog asuvad tööle osalise koormusega, pean seda siiski suureks töövõiduks,“ ütleb Aron.

Tema sõnul on õpetajaid iga aastaga üha keerulisem leida. Kool näeb ühe lahendusena olemasolevate töötajate kvalifikatsiooni tõstmist.

„Mulle tundub, et uusi kvalifikatsiooninõuetele vastavaid töötajaid on oluliselt keerulisem leida kui kujundada olemasolevast, sobivate isikuomadustega motiveeritud töötajast kvalifikatsiooninõuetele vastav õpetaja,“ ütleb Aron.

Kool suunab töötajaid magistrikraadi omandama ning magistrikraadiga töötajaid õpetajakutset taotlema. Aroni sõnul ei tohi seejuures õpetajat üle koormata, sest kvaliteetse töö eeldus on ka õpetaja enda heaolu ja jaks.

Matemaatikaõpetajat otsitakse teist aastat

Põltsamaa ühisgümnaasium otsis täiskoormusega eesti keele, matemaatika-, eriklassi- ja klassiõpetajat ning osakoormusega füüsika- ja saksa keele õpetajat. Tugispetsialistidest otsiti eripedagoogi ja koolipsühholoogi.

Augusti keskpaigaks olid lepingud sõlmitud eesti keele, saksa keele, eriklassi- ja klassiõpetajaga. Matemaatika- ja füüsikaõpetaja otsingud jätkusid.

„Matemaatikaõpetajat ja eripedagoogi oleme otsinud alates eelmise aasta kevadest. Ka füüsikaõpetajat on raske leida ning hindan lootusetuks katse leida kvalifikatsioonile vastav koolipsühholoog,“ ütleb direktor Annela Ojaste.

“Matemaatikaõpetajat oleme otsinud alates eelmise aasta kevadest.

Annela Ojaste

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja kool tänavu leidis, kuid ka teda oli otsitud mitu aastat.

Täidetud kohtadele leiti kvalifitseeritud õpetajad. Üks neist vastab alustava õpetaja karjääriastmele.

Põltsamaa ühisgümnaasiumis on kolm eripedagoogi ametikohta. Üks neist on kevadest täitmata ja üks eripedagoog lapsehoolduspuhkusel. Osa ülesandeid katavad vajaliku ettevalmistusega eriklasside õpetajad.

Kõik kolm logopeedi ja neli sotsiaalpedagoogi ametikohta on täidetud. Koolis on ka psühholoogiline nõustaja ja koolipsühholoog.

„Tugispetsialistidega on meil päris hästi, aga õpilaste vajadus toe järele suureneb,“ ütleb Ojaste.

Matemaatikatundide asjus käivad läbirääkimised endise õpetajaga, kes on koolis aeg-ajalt abiks käinud. Füüsikaõpetaja leidmise lootust pole samuti maha maetud.

Kui õpetajat ei leita, ei jää tunnid andmata.

„Tunnid antakse ära, kuid see suurendab olemasolevate õpetajate töökoormust,“ lausub direktor.

Kool püüab hoida õpetajate kontakttundide arvu 20–24 tunnini nädalas. Kriisiolukorras võib mõnel õpetajal olla neid rohkem. Sel juhul makstakse lisatasu ja püütakse vastu tulla sobiva tunniplaaniga.

„See olukord ei ole muidugi jätkusuutlik ning rakendame seda tõesti viimasel võimalusel ja tähtajaliselt,“ ütleb Ojaste.

Tema sõnul on olukord olnud viimased viis aastat sama. Väga keeruline on leida kvalifitseeritud reaalainete õpetajaid ja erialaspetsialiste.

Direktor läks ise klassi ette

Rae valla Kindluse kooli oli tänavu vaja koguni 17 uut õpetajat, sest kool kasvab. Augusti keskpaigaks oli neist leidmata üks – matemaatikaõpetaja.

Direktor Reelika Turi sõnul leiti enamikule ametikohtadele kvalifikatsiooninõuetele vastavad õpetajad. Mõnele kohale tuli võtta ka nõuetele mittevastav õpetaja, näiteks klassiõpetajaid ja eesti keele õpetajaid. Mitmel värvatul on ülikooliõpingud pooleli.

„Vaieldamatult kõige raskem on leida eesti keele ja kirjanduse õpetajaid,“ sõnab Turi.

“Alustasin ise eelmist õppeaastat nii, et andsin ka kuus tundi.

Reelika Turi

Kui mõni ametikoht jääb täitmata, annavad tunde senised õpetajad või juhtkonna liikmed.

„Alustasin ise näiteks eelmist õppeaastat nii, et andsin ka kuus tundi,“ lausub direktor.

Turi sõnul oli tänavu õpetajaid varasemast lihtsam leida. Ta seostab seda muu hulgas kooli tuntuse suurenemise ja mullu saadud aasta kooli tiitliga.

Muhus võib otsustada elukoht

„Meie oleme sel suvel õpetajad üldjoontes leidnud,“ ütleb Muhu põhikooli direktor Signe Matteus.

Kool otsis klassiõpetajat ning väikeklassi kolme aine õpetajaid. Klassiõpetaja kohale kandideeris mitu inimest ja Matteuse sõnul oli valik väga hea. Kandidaatide seas oli nii kvalifikatsiooninõuetele vastavaid inimesi kui ka neid, kes alles omandavad õpetajakvalifikatsiooni.

Uus klassiõpetaja on leitud, samuti väikeklassi eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Mõne aine tunnid saavad enda kanda võtta senised õpetajad nii, et nende töökoormus jääb Matteuse sõnul mõistlikuks.

„Ma ei tooks välja ühtegi ainet, mille õpetajat oleks olnud selgelt keerulisem leida kui teiste ainete oma,“ lausub ta.

Matteuse sõnul tahetakse nende kooli tööle tulla. Väikeses koolis saab õpetaja oma õpilasi hästi tundma õppida, märgata iga lapse arengut ja olla talle toeks.

Saarele tööle tulekul võib takistuseks saada aga elukoht.

„On ette tulnud, et inimene on olnud huvitatud Muhu põhikooli tööle tulemisest, kuid takistuseks on saanud sobiva elamispinna puudumine,“ ütleb Matteus.

Tänavu saab kool õpetajale pakkuda elamispinda valla kortermajas.

„See teeb saarele tööle tuleku kindlasti lihtsamaks,“ sõnab direktor.

Pilt pole igal pool ühesugune

Kuue kooli olukord on väga erinev. Kindluse kool on leidnud 17 vajalikust uuest õpetajast 16, Valga põhikoolis pole viiest otsitud õpetajakohast veel ükski lõplikult täidetud. Muhu põhikoolis oli klassiõpetaja kohale mitu tugevat kandidaati.

Koolijuhtide vastustes kordub, et raske on leida matemaatika- ja eesti keele õpetajaid ning tugispetsialiste. Porkuni kooli kogemus lisab siia HEV-õpetajad: esimeses konkursivoorus ei kandideerinud sinna ühtegi õpetajat ja teises vastas neljast kandidaadist kvalifikatsiooninõuetele üks.

Täidetud ametikoht ei tähenda alati, et leitud õpetaja vastab kvalifikatsiooninõuetele. Läänemere gümnaasiumi kuuest uuest õpetajast vastab praegu nõuetele üks. Kindluse koolis on osa uusi õpetajaid alles ülikoolis. Valga põhikoolis alustab osalise koormusega kolm tudengit. Porkuni kool näeb ühe lahendusena olemasolevate töötajate toetamist magistrikraadi ja õpetajakutse omandamisel.

Kui õpetajat ei leita, jagatakse töö ümber ja seniste töötajate koormus võib suureneda. Põltsamaal võib kriisiolukorras õpetaja kontakttundide arv ületada 24, Läänemere gümnaasiumis jagatakse puuduva õpetaja tunnid kolleegide vahel ning Kindluse koolis on vajadusel klassi ette läinud direktor ise.

Koole mõjutab ka asukoht. Porkunis võib vähendada kandidaatide huvi igapäevane autosõit. Muhus võib õpetaja olla valmis saarele tööle tulema, kuid vajada selleks elukohta – tänavu pakub kool õpetajale korterit valla kortermajas.