• Haridusministeerium plaanib uuringuga teha kindlaks õpetajate tööülesanded ja nendele kuluv aeg ning uuringule on plaanis kulutada 70 000 eurot. Õpetaja Heleriin Paeoja pani täiesti tasuta kirja, millele ühe nädala jooksul tema tööaeg kulus. Artikkel ilmus ERR-i arvamusportaalis.

Haridusministeerium korraldab uuringu, et teha kindlaks õpetajate tööülesanded ja nendele kuluv aeg ning töötada välja soovitused, kuidas pedagoogide koormus seadusega ette nähtud tööaja piiresse mahutada. Uuringule on plaanis kulutada 70 000 eurot.

Otsisin välja oma päevikust ühe täiesti tavalise septembrinädala oma esimesest aastast uues koolis. Panin kirja, mida ma neil päevadel tegin ja kui palju aega sellele kulus.

Siin on minu õpetaja tööajauuring. Täiesti tasuta.

Esmaspäev

Jõuan kooli 8.30, et printida töölehed, panna käima arvuti ja nutitahvel ning liigutada klassis lauad ja toolid nii, et õpilased saaksid istuda neljastes gruppides.

Kell 9 algab tund. Alustame kordamisega, sest ma ei tea veel, mida õpilased oskavad ja mida mitte. See on minu esimene aasta selles koolis.

Üsna kiiresti saan aru, et õpilased on päris palju unustanud või pole osa eelmise aasta teemadest korralikult selgeks saanud. Juba tunni ajal käib mul peas järgmiste päevade tundide ümberplaneerimine. Lisaks märkan, et õpilased on väga kinnised ega taha eriti suhelda. Keeletunnis on see päris suur probleem. Pean välja mõtlema, milliste tegevuste ja ülesannetega neid rohkem rääkima saada.

Söögivahetunnis lähen kolleegiga sööma. Ta räägib, kui raske tal praegu on ja et ta mõtleb isegi koolist lahkumisele. Püüan teda nii palju aidata kui võimalik. Jagan temaga oma materjale ja esitlusi, annan nõu, kuidas mõne õpilasega hakkama saada ning proovin lohutada, et ajaga läheb natuke lihtsamaks. Samal ajal tean väga hästi, millest ta räägib. Esimest korda õpetajana tööle asudes võibki töömaht üle pea kasvada ja töönädal ulatuda 60-tunnini.

Vahetunnis tulevad mõned õpilased minu juurde. Nad tahavad rääkida eelmise nädala tööst ja saada täpsemat tagasisidet.

Tunnid lõppevad kell 14.40. Jään veel kooli Stuudiumit täitma. Iga grupi kohta tuleb detailselt kirja panna, mida tunnis tegime, mida õppisime ja millist sõnavara käsitlesime. Lisan töölehed ja lingid, kodused ülesanded ning kontrollin üle puudujad ja hilinejad.

See pole lihtsalt dokumentatsioon dokumentatsiooni pärast. Nii on õppetöö jälgitav, infot saab vajadusel kasutada uus õpetaja ning puudunud õpilasel on võimalik kodus iseseisvalt järele õppida.

Kell 15.30 panen arvuti kinni. Olen olnud tööl seitse tundi ja pole veel jõudnud isegi hakata järgmise päeva tunde ette valmistama.

Lähen koju ja kukun diivanile. Olen ennast päevaga täiesti tühjaks rääkinud. Mul on tunne, et mul pole enam endast midagi anda. Aga kodus on mul kaheaastane, kes tahab ka minu tähelepanu. Teen süüa. Käin lapsega õues.

Kella 20 paiku avan uuesti arvuti. Teisipäev tuleb eriti hull, tunnid on järjest kella 9–16. Loomulikult on mul eelmistest õppeaastatest materjale ja ideid, mida saan kasutada, aga uues koolis on uued õpikud ja uued õpilased. Kuna tänastes tundides selgus, et õpilased ei saa aru isegi sellistest keeletunnis vajalikest fraasidest nagu “Palun korda” või “Mida see tähendab?”, koostan nende kohta töölehe.

Mõtlen, kuidas panna õpilased endast rääkima ja neid samal ajal paremini tundma õppida. Mõtlen välja ülesande: igaüks koostab enda kohta “kasutusjuhendi”. Vaatan oma slaide. Need on nii igavad ja lihtsalt valged. Tahaks midagi ilusamat ja hispaaniapärasemat. Otsin internetist slaidipõhjasid. Lõpuks leian sobiva. Siis märkan, et 10. klassi esitluses on valed pildid. Need ei lähe uue õpikuga kokku. Otsin uued asemele. Kõike ideaalselt valmis ei saa, aga kell on 22.15 ja rohkem ma ei jaksa midagi teha.

Tänane tööaeg: umbes 9 tundi ja 15 minutit.

Teisipäev

Hull päev. Lähen kooli 8.15, et mõned asjad esitlustes veel üle vaadata ja töölehed välja printida. Annan tunde järjest kella 16-ni. Vahetundides eriti puhata ei saa, sest üritan kiiresti Stuudiumit täita ja kõik vajaliku info sinna ära panna.

Kui viimane tund lõppeb, olen ausalt öeldes täiesti läbi. Tühjaks pigistatud sidrun. Olen terve päeva seletanud, rääkinud, kuulanud ja küsimustele vastanud. Kell 16.10 istun õpetajate toas ja vaatan lihtsalt seina. Ma ei jaksa ennast liigutada. Ei jaksa isegi koju minna. Aju on ennast nagu täiesti välja lülitanud. Pea valutab kohutavalt ja võtan Ibumetini.

Olen selleks hetkeks töötanud juba veidi üle kaheksa tunni, aga pole veel jõudnud hakata järgmise päeva tunde ette valmistama ega muude jooksvate asjadega tegeleda. Lõpuks lähen koju. Kell saab 17.

Teen koduseid toimetusi ja kell 19 avan uuesti arvuti. Vaatan üle Stuudiumi ja siis meenub, et oktoobris tuleb pidada arenguvestlusi. Mul on vaja 17 lapsevanemaga sobivad ajad kokku leppida. Kõigile eraldi kirjutama ma küll ei hakka. Mõtlen välja süsteemi: teen kalendrisse vabad ajad ja iga vanem saab endale sobiva valida. Hakkan kalendrit looma, aga ei jõua valmis.

Järgmiseks homsed tunnid. Tahaks midagi huvitavat teha. Äkki mõni video või laul? Aga milline? Kas seal kasutatakse tunni teemaga sobivat sõnavara? Kas keeleline tase on õige? Kas sisu üldse sobib koolitundi? Küsin ChatGPT-lt. Saan hulga variante. Hakkan neid läbi vaatama. Üks ei sobi taseme, teine sisu poolest. Kell tiksub. Loobun video otsimisest ja hakkan oma varasemaid materjale läbi vaatama, et leida midagi, mida saaks homme kasutada. Kell 21.30 panen arvuti kinni. Ma ei jaksa enam mitte midagi teha.

Tänane tööaeg: üle 10 tunni.

Kolmapäev

Täna algab minu esimene tund alles kell 10.20. Jõuan kooli 9.30, et printida materjalid ja tundide esitlused veel kord üle vaadata. Tunnid lõppevad kell 16. Seejärel veel pool tundi Stuudiumit. Vahepeal tuleb kiri: otsitakse õpetajaid, kes oleksid valmis olema valvuriks ülekoolilises iganädalases järelvastamises. Oeh. Sinna ma küll praegu minna ei jaksa. Kodus ma täna rohkem tööd ei tee. Neljapäeval ja reedel mul tunde pole ja ma tahan endale vähemalt ühte töövaba õhtut.

Tänane tööaeg: 7 tundi.

Neljapäev

Tunnivaba päev. Kõlab peaaegu nagu “vaba päev”. Ei ole. Hommikul kell 9–12 on kaks koosolekut. Pärast koosolekuid lähen kohvikusse tööd tegema. Kõigepealt tuleb valmis teha arenguvestluste registreerimiskalender. See võtab palju rohkem aega, kui arvasin.

Pean vaatama, millal minul on vabad ajad, millal õpilastel pole tunde, ja samal ajal ei taha ma panna kõiki arenguvestlusi õhtutesse pärast tööpäeva. Suurema osa aegadest saan sättida neljapäevadele ja reedetele. Nendel päevadel mul ju kontakttunde ei ole. Seejärel hakkan töid parandama. Igale õpilasele lisan Stuudiumisse individuaalse tagasiside.

Vahepeal kirjutab üks õpilane ja küsib, kas oleksin nõus olema tema uurimistöö juhendaja. Hästi. Aga mida see uues koolis täpselt tähendab? Millised on nõuded? Mida mina juhendajana tegema pean? Panen järjekordse asja mõttes nimekirja: uurida hiljem. Kui uuesti kella vaatan, näitab see 14.30. Tänaseks aitab.

Tänane tööaeg: umbes 5,5 tundi.

Reede

Tunnivaba päev. Täna ei pea isegi kooli minema. Stuudiumisse on aga veel sisestamata õppeainete info, hindamisjuhendid, ainekaardid ja eesmärgid. Pean sellega tegelema. Esimest korda uut gruppi õpetades on septembris päris keeruline ennustada, kuhu me õppeaasta lõpuks välja jõuame ja millise tempoga grupp õppima hakkab. Üritan siiski esialgse plaani paika saada.

Samal ajal arutan kolleegiga töövestluses järgmise nädala tunde. Vahetame mõtteid, saadan talle oma varasemaid materjale ning proovime kõik paika saada nii, et õpetaksime samadel alustel ja grupid jõuaksid enam-vähem samasse kohta. Lisaks arutame Hispaania suursaatkonnaga kohtumist. Nad on koolile kirjutanud ja soovivad meiega koostööd teha.

Siis vastan lapsevanematele. Ühel ei tööta arenguvestluse registreerimislink. Teine registreeris aja, aga avastas, et see siiski ei sobi. Kolmas tahab vestluse teha veebis ja tal on selleks eraldi linki vaja.

Siis kirjutavad puudunud õpilased, kes pole saanud oma esitlusi teha. Millal nad saaksid järele vastata? Vaatan kalendrit. Ilmselt vahetundides. Seejärel kirjutan õpilastele, kes pole Stuudiumisse oma vanemaid lisanud, sest alaealisel õpilasel peab olema andmetes vähemalt ühe vanema kontakt. Ja täiesti märkamatult on möödunud neli tundi.

Tänane tööaeg: 4 tundi.

Laupäev

Õhtul teen ikka arvuti lahti. Mul on kaks õpilast, kelle hispaania keele tase on ülejäänud grupist märgatavalt kõrgem. Tavalised ülesanded on nende jaoks liiga lihtsad ja nad vajavad diferentseeritud õpet. Õnneks rääkisime koolis sellest, mis on nende jaoks keeruline ja mida nad tahaksid rohkem harjutada. Otsin selle põhjal neile eraldi materjale.

Meenub, et üks komplekt tunnikontrolle on veel parandamata. Mõtlen, et teen need ka täna ära, siis on homme vähem tööd. Parandan tööd ja kirjutan igale õpilasele Stuudiumisse tagasiside.

Tänane tööaeg: 3,5 tundi.

Pühapäev

Hakkan uue nädala tunde ette valmistama, aga meenub, et kevadel tuleb keelereis Barcelonasse. Selle jaoks on vaja lapsevanemate küsimustikku, mille kaudu saab lapse reisile registreerida ja vajalikud andmed sisestada. Teen küsimustiku valmis. Samal ajal vestlen jälle kolleegiga esmaspäevastest tundidest. Arutame tegevused läbi ja jõuame järeldusele, et osa neist tuleb ümber mõelda.

Otsin materjale. Mänge. Videoid. Vaatan läbi oma vanu materjale. Kohandan. Muudan. Planeerin. Ühel hetkel vaatan kella. Viis tundi on jälle möödunud.

Tänane tööaeg: 5 tundi.

Nädal

Kui kõik kokku liita, töötasin sellel nädalal vähemalt 44 tundi ja 15 minutit. Seejuures töötasin sel õppeaastal 0,9-koormusega.. Kui õpetaja täistööaeg on 35 tundi nädalas, siis 0.9-koormusega peaks see olema 31.5 tundi. Tegin sellel nädalal 13 ületundi. Kes need mulle kinni maksab?

Aga minu jaoks pole isegi nädala tundide koguarv selle päeviku kõige huvitavam osa. Huvitavam on hoopis vaadata, millele need tunnid kulusid.

Selle ühe nädala sisse mahtus tundide andmine, tundide ettevalmistamine, õppematerjalide loomine, olemasolevate materjalide kohandamine, printimine, klassiruumi ettevalmistamine, õpilaste varasema taseme väljaselgitamine, õppe diferentseerimine, tööde parandamine, individuaalse tagasiside andmine, õppetöö dokumenteerimine, puudujate ja hilinejate märkimine, ainekaartide ja hindamisjuhendite koostamine, arenguvestluste korraldamine, suhtlus lapsevanemate ja õpilastega, kolleegi toetamine, ühine õppetöö planeerimine, koosolekud, uurimistöö juhendamisega tutvumine, rahvusvahelise koostöö arutamine ning keelereisi planeerimine.

Osa neist ülesannetest on väga nähtavad. Õpetaja seisab klassi ees ja annab tundi. Suur osa aga ei ole.

Keegi ei näe pühapäeva õhtul lahti olevat arvutit. Seda poolt tundi, mis kulub sobiva video otsimisele ja lõppeb sellega, et sobivat videot ei leidnudki. Vahetundi, mil õpilane tahab oma töö kohta tagasisidet. Söögivahetundi, mil toetad kolleegi. Sõnumit lapsevanemale. Uut töölehte, mille teed sellepärast, et hommikuses tunnis said aru, et õpilastel on midagi puudu. Kahte tugevamat õpilast, kellele tuleb leida eraldi materjal, sest muidu pole neil tunnis midagi õppida.

Need on väikesed asjad. Üksikult ei võtagi enamik neist väga palju aega. Aga õpetajatöö koosnebki suuresti sadadest sellistest väikestest asjadest. Ja nii tekibki minu jaoks huvitav mõttearendus.

Riik on õpetaja tööülesandeid kirjeldanud kutsestandardites, kvalifikatsiooninõuetes, õigusaktides ja muudes dokumentides üsna põhjalikult. Me teame, et õpetaja peab kavandama õpet, õpetama, hindama, tagasisidestama, arvestama õppijate eripäradega, tegema koostööd, suhtlema lapsevanematega, toetama õpilasi, arendama ennast ja panustama kooli arengusse.

Millal õpetaja seda kõike teeb? Kui õpetaja on päeval seitse-kaheksa tundi koolis, millal valmistab ta ette järgmise päeva tunnid? Kui tunnivaba päev täitub koosolekute, tööde parandamise, dokumentatsiooni ja arenguvestluste korraldamisega, siis kas see on tunnivaba päev või lihtsalt päev, mil õpetaja ei seisa klassi ees?

Kui kaks õpilast vajavad diferentseeritud õpet, kas õpetaja jätab neile sobivad materjalid otsimata sellepärast, et tema tööaeg sai täis?

Kui õpilane tahab oma töö kohta tagasisidet just vahetunnis, kas õpetaja ütleb, et tule homme, sest praegu on minu puhkeaeg?

Kui kolleeg ütleb söögilauas, et ta ei pea enam vastu ja mõtleb õpetajaametist lahkumisele, kas õpetaja vastab, et räägime sellest mõnel teisel ajal, sest praegu on lõunapaus?

Kui õpilane palub juhendada tema uurimistööd, kas õpetaja vastab: “Vabandust, minu töötunnid on juba täis.”

Haridus- ja teadusministeeriumi tellitava uuringu üks eesmärke on leida võimalusi, kuidas õpetaja tööülesanded mahuksid seadusega kehtestatud tööaja piiresse. 

Ma ei jõua seda vastust ära oodata!