Esimene tööaasta võib noorele õpetajale kujuneda ellujäämiskursuseks

Reaalsusega kohanemine esimestel töökuudel võib alustava õpetaja sedavõrd ära ehmatada, et ta otsustab töölt lahkuda. Niisugust plaani peab Eestis koguni 41 protsenti alla 35-aastastest õpetajatest. Põhjuseks ei pruugi alati olla toimetulematus laste või nende vanematega, vaid probleemidega üksi jäämisest tingitud abitus ja pädevusele mittevastavad ülesanded, mida teinekord tajutakse koguni töökiusuna.

Õppejõu pilgu läbi: mis ootab AI-ajastul õpetajat ees põhikoolis, kutsekoolis ja ülikoolis?

Birgy Lorenz: „AI ei peaks haridusest eemaldama mõtlemist, otsustamist ja vastutust. Kui tehnoloogia võtab töö üle, peab inimese roll muutuma sisukamaks, mitte kaduma. Praegu ehitame lennukit lennu ajal. See on keeruline, vahel naljakas ja tekitab sageli pingeid. Kuid õpetajad ja õppejõud ei vaja järjekordset paanikat. Nad vajavad tugevat põhja, mitte plastmassist pusletükke; võimalust mõelda, katsetada ja eksida; ning ausat vastust küsimusele, miks me midagi üldse kasutusele võtame.“

Lubadus peab mahtuma eelarvesse

Robert Lippin: „ Kui raha ei ole, tuleb seda öelda enne ootuse tekitamist. Kui eesmärk on prioriteet, tuleb sellele leida rahastus. Valimiseelne number ei tohi olla suurem kui sellele järgnev eelarveline vastutus. Nelja-viieprotsendine kasv võiks olla jõukohane, aga umbes seitsme protsendi juures oleksid KOV-id juba märksa keerulisemate valikute ees.“

Harno juht Jaak Raie: “Meie esmane sihtgrupp on õpilased“

Intervjuus Õpetajate Lehele räägib oma esimest ametiaega lõpetav Harno juht Jaak Raie, et organisatsiooni ühendamine on lõpule viidud, kuid tehtud töö vilju saab alles nautima hakata. Seetõttu soovib ta samal ametikohal tööd jätkata. Lisaks meenutab Raie e-katseeksamitega seotud lärmi, öeldes, et avalikkuse reaktsioon ühele serveritega seotud minimaalsele detailile pani nördima. 

Hinded otsustavad kõik! Hinded otsustavad kõik?

Katrin Saks ja Kati Aus: „Traditsiooniline hindamissüsteem on loonud paradoksaalse olukorra, kus me ootame õpilastelt iseseisvust, kuid samal ajal harjutame neid tegutsema välise sunni ehk hinnete najal. Norras tehtud uuringu tulemused näitasid, et hindeid vähendada või kaotada on võimalik, kuid see ei ole kiire ega lihtne lahendus. Edukas hindevaba õpe nihutab küll fookuse hinde saamiselt sisulisele tagasisidele, kuid muudab põhjalikult kogu õppimise ja õpetamise dünaamikat, tuues kaasa uusi pedagoogilisi ülesandeid.“

Mart Poom: „Tippu jõuavad need, kes on väga enesekriitilised“

Esimese eestlasena Inglismaa jalgpalli kõrgliigasse jõudnud Mart Poom, kes on valitud ka Eesti viimase poolsajandi parimaks jalgpalluriks, harrastas lapsepõlves mitut spordiala ning lõpetas keskkooli kuldmedaliga. Omanimelise jalgpallikooli ja Nõmme Unitedi meeskonna juht Mart Poom usub, et läbilöömiseks on vaja sisemist põlemist, visadust ja jonni raskustele mitte alla anda.

Margus Pedaste: „Eesti õpetajaist saavad maailmamuutjad“

Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi 25. sünnipäev oli mõtlik – toimus konverents „Mõttekäigud“, ilmus kinkeraamat „Mõttejäljed“ ning õhtusele vastuvõtule kutsutud tegid mõtterännaku läbi hariduse aegruumi. „Oleme 25 aastaga väga palju edasi liikunud ja maailmas päris hästi tuntud,“ ütleb instituudi juhataja Margus Pedaste. „Küsimus on, kas peame jõudma maailmas esimeseks või looma võrgustiku, millega lahendada tõeliselt keerukaid probleeme.“

Kogenud õpetajad tasub hoida

Õpetajate tööstaaži ja lugemisvalikute seost uurides on varem järeldatud, et väiksema kogemusega nooremad õpetajad usuvad valikuvabaduse motiveerivasse jõusse rohkem kui nende vanemad kolleegid. 2026. aasta alguses korraldas Juuru Eduard Vilde kooli õppealajuhataja Eva Orav Raplamaal uuringu, kus ilmnes vastupidine tulemus: just kogenud klassiõpetajad oskavad lugemise õpilaste jaoks huvitavaks teha ning julgevad pakkuda õpilastele vabadust ise valida, mida nad kodus loevad.

Mida õppida Šveitsi haridusest?

Septembri alguses toimunud õpiränne Šveitsi viis Eesti haridusjuhid ja -eksperdid mitmesse kooli, ülikooli ja hariduspoliitika kompetentsikeskusesse.

Näiteks saadi teada, et Šveitsi gümnaasiumi õppekavas on suur roll aineülestel pädevustel. Iga aineõpetaja vastutab lisaks oma aine sisule ka üldpädevuste arendamise eest. Olulisel kohal on keele- ja matemaatikapädevus, akadeemilised ja uurimisoskused, digipädevus, interdistsiplinaarne koostöö, kestlik areng ja poliitiline kasvatus. Need on aga vaid mõned tähelepanekud.

Arvustamisel on Piip ja Tuut teatri „Farss isand Pathelinist“.